lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS (hageja) esitas 03.04.2009 kohtule hagi AT`i (kostja) vastu võlgnevuse 38 441.12 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.05.2007 laenulepingu (leping 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 40 176.12 krooni, intressimääraga 22 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.10.2009. Kuna kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 29.04.2008 üles. Seisuga 02.04.2009 palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 38 441.12 krooni, millest põhiosa on 32 036.11 krooni, intress 2 812.64 krooni, põhiosa viivis 3 211.20 krooni, leppetrahv 348.49 krooni, leppetrahvi viivis 32.68 krooni ning postikulu 28.64 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (32 036.11 krooni) EKP intress+7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 04.05.2009 isikliku allkirja vastu. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 02.05.2007 sõlmitud laenulepingust . Kuna kostja jättis 2 2-09-14772 lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele tagastamata krediidilepingu alusel tasumata põhiosa, intressi, viivise ja nõudekulu (postikulu) osas, kokku summas 38 088.59 krooni, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1 alusel.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja taotleb kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist, siis viivise väljamõistmine protsendina 0.026 % päevas ei ole põhjendatud, kuna seadusjärgne viivisemäär on muutuv. Hageja taotluse alusel tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 03.04.2009. Leppetrahvi nõue summas 348.49 krooni ja leppetrahvi viivise nõude summas 32.68 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08). Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 7 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 320.36 krooni, kokku 7 820.36 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 7 820.36 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.