) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 26.01.2009 esitas Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) (hageja) kohtule hagi J P (kostja) vastu 68 323.81 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.04.2007 krediitkaardi lepingu (edaspidi leping), mille alusel väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/ MasterCard Standard (number xxx), mille alusel sai kostja kasutada krediitkaardi limiiti 65 000 krooni ulatuses. Lepingu sõlmimise hetkel oli intressimäär 0% aastas, sest kostja taotles krediitkaarti kampaania raames. Intressivaba kampaania algas 01.05.2007 ning kestis kuus kuud. Alates 01.11.2007 hakkas lepingule kehtima intressimäär 12% aastas ning alates 01.01.2008 oli intressimääraks 14% aastas. Kuna kostja lepingut nõuete kohaselt ei täitnud, ütles hageja 19.01.2009 lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 68 323.81 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 65 000 krooni, intress põhiosalt 3 223.81 krooni ja võlateatise kulu 100 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 11.04.2009 kostjale isikliku allkirja vastu kätte. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. 2 2-09-3177 Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 28.05.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 12.04.2007 sõlmitud krediitkaardi lepingust. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ning on sellega rikkunud lepingutingimusi. Hageja on lepingu üles öelnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kasutatud krediidisumma tagastamist ning intressi tasumist. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 4 ja § 108 lg 1 alusel. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud 11 450 krooni, millest 8 500 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 2 950 krooni lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (riigilõiv 8 500 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1 000 krooni) 9 500 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.