Obsah (7)

§ 179§ 150§ 466§ 428§ 429§ 168§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2009, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-12478 Tsiviilasi Kristi Kullamaa hagi Arvi Saare vas

§ 179lg 5, 6).

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Justiitsministeeriumile ning pärast jõustumist viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele (

§ 179lg 3, 4).

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Riigilõivu tagastamisest keeldumise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni (

§ 150lg 8, § 179 lg 3, § 191 lg 4, § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2).

8. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palus järgmist: lahutada poolte abielu; välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks; kohustada kostjat vabastama XXX Tartus asuv korter; kohaldada kostajale lähenemiskeeldu hageja suhtes – tsiviilasi nr 2-09-
3. 27.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-7723 rahuldas kohus hageja menetlusabi taotlus osaliselt, mh vabastas hageja riigilõivu tasumisest korteri valdusest väljamõistmise nõudelt 4500.- krooni ulatuses ja määras, et tasumisele kuulub 500.- krooni (tlk 18-20). Hageja tasus riigilõivu 05.03.2009 (tlk 21).
4. 09.03.2009 määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-09-7723 iseseisvaks menetlemiseks hageja nõude korteri ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks – käesolev tsiviilasi (tlk 3).
5. 17.08.2009 teatas hageja, et saavutas kostjaga kompromissi. Kompromissi ei esitata kohtule kinnitamiseks, vaid see on kinnitatud notariaalselt. Hageja palub lõpetada tsiviilasjas menetluse ja tagastada

§ 150lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 250 krooni.

KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus leiab, et hageja avaldust tuleb käsitada hagist loobumise avaldusena; tegemist ei ole

§ 428lg-s 1 p 4 nimetatud juhtumiga, kus kohus kinnitab poolte kompromissi.

Vastavalt

§ 428

lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse; kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 6.

§ 168

lg 2, 3, 4 alusel ning arvestades asjaolusid, et pooled sõlmisid notari juures kompromissi ja hageja palub seetõttu menetluse lõpetada, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks jagada menetluskulud järgmiselt: riigilõivust 50% tuleb jätta hageja kanda ja 50% kostja kanda ning muud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. 7. Hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui 1) pooled sõlmivad kompromissi; 2) hageja loobub hagist. Käesolevas asjas tulnuks tasuda riigilõivu 5000 krooni, kuid hagejale anti menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu tasumisest 4500 krooni ulatuses. Arvestades

§ 190

lg-s 4 sätestatut, ei saa

§ 150

lg 2 mõtteks olla riigilõivu tagastamine juhul, kui hagejale on antud menetlusabi ning ta on seetõttu tasunud riigilõivu pool või vähem kui pool seadusega ettenähtud määrast. 8.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleks käesolevas asjas mõista riigituludesse välja riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, s.o 4500 krooni. Kuna kogu tasumisele kuuluva riigilõivu suurus on 5000 krooni, millest hagejale tuleks pool

§ 150

lg 2 alusel tagastada, peaks riigituludesse laekuma lõppkokkuvõttes riigilõiv 2500 krooni. 9.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud 2/3 riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades menetluskulude jaotust ja käesoleva määruse p-s 8 toodut, tuleb kummalgi poolel kanda riigilõiv summas 1250 krooni. Seega tuleb riigituludesse hagejalt välja mõista riigilõiv 750 krooni, sest 500 krooni on ta juba tasunud, ning kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv 1250 krooni. Kohtunik 3/3