lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik EOÜ (hageja) esitas 21.11.2008 Harju Maakohtule hagi 59 899.14 krooni ja lisanduva viivise nõudes. MI`i (kostja) vastu võlgnevuse Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja VOÜ (registrikood XXX) 14.03.2008 krediiditingimustega müügilepingu . Hageja ja kostja vahel on 14.03.2008 sõlmitud käendusleping, millega kostja kohustus hageja ees vastutama 14.03.2008 hageja ja VOÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Kostja vastutab hageja ees käenduslepingus nimetatud kohustuse täitmise eest solidaarselt VOÜ-ga, kuid mitte suuremas summas kui 80 000 krooni. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt kui VOÜ ei täida hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas VOÜ-lt või kostjalt või mõlemalt ühiselt. Hageja on VOÜ-le 14.03.2008 sõlmitud lepingu alusel väljastanud järgmised arved: 1) 30.05.2008 arve nr 0181.004162, summas 32 193.70 krooni, tasumise tähtajaga 20.06.2008, mille tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist 7 436.74 krooni; 2) 04.06.2008 arve nr 0181.004323, summas 6 230.50 krooni, tasumise tähtajaga 25.06.2008, mille tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist summas 1 392.52 krooni; 3) 04.06.2008 arve nr 0181.004325, summas 11 620.20 krooni, tasumise tähtajaga 25.06.2008, mille tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist summas 2 597.11 krooni ning 4) 17.07.2008 arve nr 0181.005730, summas 97.90 krooni, tasumise tähtajaga 07.08.2008, mille tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist summas 15.57 krooni. Kostja on nimetatud arvetest tasunud 1 685.1 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhisummad kokku 48 457.20 krooni ja viivised 11 441.94 krooni ning alates 21.11.2008 viivis arvestatuna põhinõudest lepingujärgse viivise määraga 0.15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 2 2-08-78300 Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 08.04.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 02.06.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt poolte vahel 14.03.2008 sõlmitud käenduslepingust. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning hageja poolt 30.05.2008, 04.06.2008 ja 17.07.2008 esitatud arved on muutunud sissenõutavaks. Kostja võlgnevus hageja ees on põhiosas 48 457.20 krooni ja viivis 11 441.94 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 208 lg 1 ja § 142 lg 1 alusel.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Krediiditingimustega müügilepingu p 4.2 alusel on pooled kokku leppinud viivise määras 0.15% päevas, mis tuleb kostjalt välja mõista kuni põhinõude täieliku tasumiseni (48 457.20 krooni), kuid põhivõlg ja viivis ei tohi kokku ületada 80 000 krooni (käenduslepingu p 1.2). Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 10 750 krooni, millest 2 750 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ning 8 000 krooni õigusabikulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 1 500 krooni ning riigilõiv 2 750 krooni, kokku 4 250 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.