) § 315 lg-le 1 ja 322 lg-le 1. Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest ja hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja istungile ei ilmunud, kohtuistungile mitteilmumise põhustest teatanud ei ole. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Kohtuotsuse põhjendused 05.09.2006 otsusega kuulutati välja AS JM (pankrotis) pankrot. Hageja pangakonto väljavõttest nähtus, et kostja on ajavahemikul 25.04.2003 kuni 01.04.2004 võlgniku pangakontolt välja võtnud sularahas 8 496 400 krooni. Kostja selgitas, et sularaha kasutati puidu ostmiseks, kuid ühtegi dokumenti kostjal sularaha kasutamise kohta esitada ei ole. Raha äriühingu huvides kasutamist kostja tõendanud ei ole ning ühtegi dokumenti, mis raha kasutamist tõendaks kostja hageja pankrotihaldurile esitanud ei ole
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kohtukutse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat kohtuistungile ilmuma, hoiatades kostjat istungile mitteilmumise tagajärgedest. Kostja ei ole istungile ilmunud ega ole teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 2 2-08-14808 Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 306 lg 2 alusel peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 306 lg 4 kohaselt juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. ÄS § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb
lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.
Menetluskulud
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on pankrotivõlgnik, mistõttu kohus vabastas hageja riigilõivu summas 143 750 krooni tasumisest 08.05.2008 vormistatud määrusega.
lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Tulenevalt eeltoodust tuleb riigilõiv summas 143 750 krooni välja mõista Eesti Vabariigi kasuks. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.