lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik SAS(hageja) esitas 10.12.2008 maakohtule hagi G G`i vastu (kostja) vastu võlgnevuse 13 526.33 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ASA(müüja) ja kostja 11.09.2006 Ego järelmaksu müügilepingu , mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupu summas 13 999 krooni, intressimääraga 15,9 % aastas. Kostja rikkus lepingust tulenevaid maksekohustusi ning eelneva hoiatuse alusel ütles hageja lepingu 18.02.2007 üles. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 13 526.33 krooni, millest põhiosa on 12 774.19 krooni, intress 702.14 krooni ja leppetrahv 50 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (12 774.19 krooni) EKP intress+7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kohtutäituri vahendusel kätte 22.02.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 13 476.33 krooni osas. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt kostja ja ASA vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust . Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Kostja võlgnevus hageja ees on põhiosas 12 774.19 krooni ja intress 702.14 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 402. Kohus jätab rahuldamata leppetrahvi nõude. Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ei ole ette nähtud võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. 2 2-08-84026
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1 250 krooni, millest 1 000 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ja 250 krooni riigilõiv avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluses. Lisaks on hageja kandnud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 413 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 663 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.