) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik B AS (edaspidi hageja) esitas 16.12.2008 kohtule hagi H P (edaspidi kostja) vastu 79 705.88 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.10.2006 tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale 50 000 krooni krediiti, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 27.12% aastas. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud ning hageja ütles 27.06.2007 avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 44 117.35 krooni, intressi 7 005.30 krooni, leppetrahvi 9 835.14 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 492.16 krooni ja viivis 18 255.93 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist alates 15.12.2008 kuni krediidisumma tasumiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 23.04.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmisega seotud kulu (inkassotasu), intressi ja viivise osas. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 31.10.2006 tarbijakrediidilepingu . Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on 2 2-08-86406 lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 27.12 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 27.12 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 15.12.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 16.12.2008. Hagi summas 69 870.74 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. Leppetrahvi nõude summas 9 835.14 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08).
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 20 krooni, riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 441.17 krooni, kohtutäituri tasu 413 krooni ja menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni, kokku 3 974.17 krooni. Kohtutäitur on 08.04.2009 esitanud kohtule kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, milles palub kohtutäituri tasu 236 krooni väljamõistmist. Kuna kohus taotluse rahuldas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituri tasu 236 krooni. Kuna hagi kuulub 88 % ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3 341.50 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.