Hageja arvates oleks olnud see asjaolu, et lisatud oli vaid registri kaardi väljavõte, aluseks nõude mittetunnustamisele ning see oleks olnud hageja riisiko, kuid halduril ei oleks olnud alust nõuda hagejalt täiendavaid tõendeid. Samuti ei ole põhjendatud koosoleku otsus edasi lükata tähtaja ennistamise taotluse lahendamist, kuna see taotlus tuleb lahendada enne nõude kaitsmist. Tuginedes seaduse analoogiale
lg 4 palub hageja oma õiguste rikkumise kaitse adekvaatse vahendina kohaldada analoogiat ning ennistada kohtuotsusega hagejale nõude esitamise tähtaeg. Kostjate vastuväited Võlgnik ning pankrotihaldur ei tunnista hagi ning paluvad jätta see rahuldamata. Hageja esitas nõudeavalduse haldurile reedel 23.08.2007.a., kui nõuete kaitsmise koosolek pidi toimuma esmaspäeval. Haldur ei saanud nõudeavaldusega tutvuda ning samuti oli avaldus esitatud puudustega, kuna lisatud oli vaid äriregistriväljatrükk, mis tõendab küll mitmeid asju, kui ei oma mingit tõenduslikku tähendust nõude tõendamisel. Sellest tulenevalt ei saanud esitada haldur võlausaldaja nõudeavaldust kaitsmisele. Samuti ei ole alust tunnistada kehtetuks taotletud otsust, kuna see ei ole otsus nõude tunnustamise/tunnustamata jätmise kohta, vaid otsus vaadata nõude esitamise tähtaja ennistamise ja kaitsmine läbi järgmisel koosolekul. Üldkoosolek on nõude kaitsmise otsustanud oma hilisemal koosolekul ning hageja on selle ka vaidlustanud. Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ei ole kohtule esitanud oma seisukohta hagi suhtes. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohus leiab, et üldkoosoleku otsust, millega ei võetud kaitsmisele sel üldkoosolekul mingit nõuet või arutusele mingit küsimust ning jäeti see järgmisel koosolekul kaitsmisele/otsustamisele, ei saa tulenevalt
Seaduse mõte on anda läbi otsuse vaidlustamise isikule kaitse otsuste vastu, mis ei vasta seadusele või rikuvad mingit seadusest tulenevat korda. Antud juhul ei ole tegemist kummagi koosseisuga. Ühestki seadusest ei tulene, et üldkoosolek ei saaks edasi lükata nõuete kaitsmist ning nõuded peaks ühel koosolekul kaitstama. Tulenevalt seadusest (
lg 1 – „ … kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut“) on seadusandja isegi arvestanud, et nõuete kaitsmise koosolekuid võiks korraldada mitmeid. Seega ei ole tegemist seadusele mitte vastava otsustusega. Samuti ei ole tegu seaduses kehtestatud korda rikkuva otsusega, kuna tulenevalt
Nähtuvalt protokollist, arutati hageja nõuet viimasena koos OÜ F nõudega, kes samuti oli esitanud nõude 24.08.2007.a. Seega täidetud oli
Muid menetluslikke eksimusi kohus samuti ei ole tuvastanud ega hageja osundanud. Kohtu arvates on hageja väited, et haldur rikkus hageja õigust sellega, et tuvastas esitatud avalduses puuduse ehk igasuguste nõuet tõendavate lisade puudumise, on demagoogiline ja sügavalt tsiviilõiguse põhimõtete vastu eksiv. Tsiviilõigusi ja -kohustusi tuleb täita heas usus (TsÜS § 138). Osundades halduri meelest hageja avalduses olevale puudusele ja võimaldades hagejal see kõrvaldada toimis haldur mõistlikult ning hea usu põhimõtet jälgides ning üritades vältida nõude tunnustamata jätmisest tulenevaid kohtuvaidlusi. Hageja seisukoht, et ta esitas formaalselt lisa tunnusele vastava, kuid sisuliselt mõttetu ning mingit nõudeavalduse tõendamisele õiguslikku mõju mitte omava äriregistri väljatrüki, ning sellega oleks ta võtnud riski jääda nõude tunnustamisest ilma, on sama heas usus käitumise põhimõtet rikkuv, kuna viib otseselt täiendavale ning asjatule kohtuskäimisele. Mitte millegagi ei leia kohus olevat põhjendatud hageja seisukoha, et nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise oleks üldkoosolek pidanud ikkagi otsustama vaidlusalusel koosolekul. Õige on hageja seisukoht, et tähtaja ennistamise küsimus pidi lahendatama enne nõude kaitsmist, kuid kas see leiab aset kohe esimesel üldkoosolekul või järgmisel, ei oma olemuslikku tähtsust ega saa seetõttu rikkuda hageja õigusi.
lg 4 järgi võib võlausaldaja üldkoosoleku otsust, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud, kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole põhjendatud, tunnistab ta üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja loeb nõudeavalduse esitatuks. Mis puutub hageja taotlust kohaldada analoogia põhjal
lg 4 ning lugeda hageja poolt nõude esitamise tähtaeg ennistatuks, siis kohtu arvates puudub alus antud suhtes analoogia kohaldamiseks, kuna ei ole tegemist sarnaste olukordadega. Erinevalt
lg 4, ei ole antud juhul kohtul vaagida ühtegi üldkoosoleku sisulist seisukohta ennistamise osas, et tuvastada selle seisukoha ekslikkus. Üldkoosolek ei ole seisukohta ennistamise nõude osas vastu võtnud ning seetõttu ei ole võimalik kohtul hinnata sellise seisukoha põhjendatust või põhjendamatust. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.