2-09-9902 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-9902 Tsiviilasi N Š

§ 509

lg 1 tähenduses, kuivõrd SŠsurnuks tunnistamise korral oleks avaldaja ja SŠ ühisel lapsel võimalik pärida SŠvara, milleks on korteriomand asukohaga Xxx, Tallinnas, ning saada korteriomandi täieõiguslikuks omanikuks.

1. 26.06.
2. a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et elas koos SŠ koos 4 aastat, peale lahutust veel suhtlesid omavahel. Kui poega A väike oli suhtles SŠ temaga, hiljem ei suhelnud või suhtles väga harva. SŠ elas peale lahutust teise naisega xxx ja töötas xxx, selle naise nime ega praegust aadressi avaldaja ei tea, enne äraminekut registreeris SŠ selle naise Tallinna korterisse.10.01.
3. a sõitis SŠ Venemaale ning ei ole tänaseni avaldajaga kontakti võtnud. Seda, et SŠ elu on ohus, sai avaldaja aru sellest, et SŠ tahtis V juurest ära minna ja avaldaja juurde tagasi minna (tl 41). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
4. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • SŠ oli avaldaja N Š abikaasa alates 25.04.
5. a. kuni 17.03.
6. a. Asjaolu on tuvastatud rahvastikuregistri väljavõttega (tl 22) ja Tallinna Linnakohtu 06.03.
7. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1369 (tl 6). Avaldaja ja SŠ abielust sündis xxx. a. poeg AŠ. Asjaolu on tuvastatud AŠ sünnitunnistusega (tl 5). • SŠ sõitis 10.01.
8. a ära Venemaale ning käesoleva ajani ei ole SŠ avaldajaga ühendust võtnud. Asjaolu on tuvastatud avaldaja ütlustega (tl 2 ja 41). • 13.08.
9. a tagaseljaotsusega mõistis Tallinna Linnakohus tsiviilasjas nr 2/255464/03 SŠilt välja elatise N Š kasuks summas 2 000 krooni kuus kuni AŠ täisealiseks saamiseni xxx. a. Nimetatud tsiviilasjas toimunud kohtuistungile SŠ ei ilmunud. Asjaolu on tuvastatud Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/255464/03 (tl 7-8). • 08.12.
10. a esitas N Š Tallinna Linnakohtule avalduse SŠ surnuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-03-710). Nimetatud avalduse jättis Harju Maakohus 05.06.
11. a määrusega rahuldamata põhjusel, et viimased andmed SŠ kohta pärinevad aastast
12. a augustikuust ning et TsÜS § 19 lg 1 sätestatud viieaastane tähtaeg ei olnud siis möödunud. Asjaolu on tuvastatud Harju Maakohtu 05.06.
13. a määrusega tsiviilasjas nr 2-03-710 (tl 9-10). Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.
14. a määrusega Harju Maakohtu 05.06.
15. a määruse muutmata (tl 11-16). • Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus on fikseeritud SŠ viimase piiriületusena 10.01.
16. a väljumine Eesti Vabariigist. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi andmetel puuduvad Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides andmed SŠ kohta, andmeid SŠ kohta ei ole ka Politseiametil. Maksu2 2-09-9902 • • • ja Tolliameti andmebaasis olevate andmete järgi on SŠile tehtud viimane väljamakse Murru Vangla poolt jaanuaris
17. a. (tl 29, 31 ja 40). SŠ poeg AŠ avaldas vande all antud seletuses, et mäletab isa, aga mitte viimase kohtumise kuupäevi ega aastaid. SŠ nimeline isik ei ole ühendust võtnud, samuti mitte isa õde AF. Raske on anda hinnanguid selle kohta, kas isa oleks oma elus olemise korral ühendust võtnud (tl 43). 30.06.
18. a kuulas kohus tunnistajana ära SŠ õe AF, kes avaldas, et arvab, et tema vend SŠ ei ole käesoleval ajal enam elus – elus võiks ta olla vaid siis, kui oleks sattunud kuskile kinnisesse haiglasse. Kui vend kuskil elaks ja oleks kaine, tuleks talle kohe meelde, et tal on omaksed ning kindlasti oleks vend elusoleku korral temaga ühendust võtnud. Konflikte omavahel ei olnud. S sõitis novembris
19. a. Venemaale, tutvus Z ja
20. a 10 jaanuaril sõidutas AF poeg ta Balti Jaama ning pani Moskva rongi peale. Kohale jõudes pidi S helistama, kuid ei helistanud. AF poja helistamise peale ütles Sergei, et kõik on korras. Sellest pool aastat ei olnud Sergeist mingit märki. Z mees oli vanglas, tuli sealt välja ja S oli sunnitud Z juurest lahkuma. Augustis
21. a helistas S Moskvast AF pojale ja teatas, et tal on raha vaja (1 000 krooni), Moskvas tal elamist ei olnud ja ta ööbis jaamades. Samuti avaldas Sergei, et teda peksti jaamas ning ta sattus psühhiaatriahaiglasse, kus ta oli 2 nädalat. Sergeile raha kandis üle Z . Eestis elanud S elukaaslane V kandis väidetavalt S arvele raha, kuid see läks kõik võlgade katteks, sest ta arve oli arestitud. S dokumente ei olnud (need varastati temalt Moskva vaksalis, kui teda rünnati), Peterburis leidis AF poeg talle korteri, kus ta sai elada ning seal esitas S Eesti konsulaati avalduse Eestisse sissesõiduloa saamiseks. Nimetatud avaldus registreeriti 13.08.
22. a konsulaadis ja ta sai sissesõiduloa Eesti piiri ületamiseks. Selleks, et ületada Vene piiri oli vaja Venemaal väljasõidu viisat, milleks oli vaja tõendit, et ta oli registreeritud Tomski linna. Augustis
23. a otsustas S pöörduda tagasi Moskvasse, et miilitsalt uurida, kas tema dokumendid on leitud, selleks oli talle ostetud Moskva õhtusele rongile pilet. Sama päeva kell 2 öösel helistati AF pojale kellele tundus, et helistajaks oli purjus SŠ kusagilt avalikust kohast. See on viimane side, mis neil Sergeiga on. Ei usu, et vend enam elus on, võimalik, et ta võib kuskil haiglas vegetatiivses seisundis olla, kuid täie mõistuse juures oleks ta kindlasti ühendust võtnud (tl 47). Tsiviilasja nr 2/30-11197/03 menetlemisel pöördus Tallinna Linnakohus muuhulgas ka Vene Föderatsiooni kompetentse ametiasutuse poole palvega osutada õigusabi SŠ asukoha kindlakstegemisel. Nimetatud õigusabi taotluse peale edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Harju Maakohtule 23.03.
24. a Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumist saabunud Peterburi Perekonnaseisuameti tunnistuse, mille kohaselt SŠ surma ei ole ajavahemikul 01.01.
25. a – 25.09.
26. a. registreeritud (tl 83). Kohtumääruse põhjendused
27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

§ 509

lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Rahvastikuregistris on SŠ iga seotud isikuks märgitud endine abikaasa N Š ning suhte olekuks “endine“. Seega on N Š SŠ endise abikaasana ning nende ühise, avalduse esitamise ajal alaealise lapse seadusliku esindajana isik, kellel on SŠ surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole 3 2-09-9902 võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi
3. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
4. Viimased andmed SŠ kohta pärinevad augustist
5. a, mil SŠ võttis telefoni teel ühendust AF (SŠ õde) pojaga. Peale seda andmed SŠ kohta puuduvad (vt kohtumääruse p 3). 7.

§ 510

lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 20.04.

1. a. kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas päringud SŠ kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Politseiametil andmeid SŠ kohta ei ole. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus on viimase piiriületusena fikseeritud SŠ lahkumine Eesti Vabariigist 10.01.
2. a. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil andmed SŠ kohta puuduvad (tl 26). 8.

§ 510

lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 24.03.2009. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles SŠ esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid SŠ kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. SŠkohta andmeid kohtule ei ole esitatud. 9.

§ 510

lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastikuregistris on SŠ elukohaks märgitud Xxx, Tallinn (tl 22). Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on korteriomandi (registriosa nr 9536801) asukohaga Xxx(reaalosaks eluruum nr 105) Tallinnas omanikuks SŠ (tl 17-18). Nimetatud korteriomandi kohta on avaldaja avaldanud, et on ise kandnud võimaluste piires kõnealuse korteriomandiga seotud kulusid. Avaldaja on kohtule esitanud ka Mustamäe LOV Kantselei poolt 13.01.

1. a koostatud akti SŠile kuuluva korteriomandi ülevaatuse kohta. Nimetatud akti kohaselt vahetas SŠ poeg AŠ, kooskõlastatult Lõuna Politseiprefektuuri Mustamäe piirkonna konstaabel-jaoskonna töötajatega Lukuabi 24h OÜ osavõtul nimetatud korteri välisuksel lukusüdamiku. Aktis fikseeriti ka, et korteris on elekter Eesti Energia poolt välja lülitatud, voolumõõtja plommitud ning korteri üldseisund on halb. Aktile on lisatud märkus: „Poeg Aja elanik S. L ütluste kohaselt on omanik SŠ antud elamispinnalt lahkunud alates
2. aastast. Korteri üürivõlg seisuga 01.12.
3. a. moodustus 24 775.80 krooni“ (tl 19). Tsiviilasjas 2-03-710 esitatud tõendi kohaselt vabastati SŠ xxx teenistusest 05.12.
4. a. omal soovil (tsiviilasja nr 2-03-710 tl 45).
5. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et SŠ on surnud. Tema elusoleku kohta alates
6. a augustist, s.o peaaegu 7 aasta jooksul andmeid ei ole. Kuna viimased andmed SŠ elusoleku kohta pärinevad
7. a augustist, ei ole asjas kogutud materjalide alusel võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna SŠ eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb SŠ surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.
8. a.
9. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

4 2-09-9902 Kaija Kaijanen Kohtunik 5