Kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, on aegumise tähtaeg 10 aastat. Hageja nõudis kostjalt aastate jooksul pidavalt laenu tagastamist. 20.03.08 kohtuistungil möönis hageja, et kui kostja rikkumine ei oleks tahtlik, oleks hagi aegunud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Nõue on aegunud
Võlgnik tasus viimase makse 13.08.2002,
alusel aegumine katkes, kuid ka sellest ajast on möödas enam kui kolm aastat.
lg 2 alusel peatus hagi aegumise tähtaeg pankrotiavalduse esitamisega 12.01.2005, milline nõue lahendati Tallinna Linnakohtu määrusega 28.02.2005, mis jõustus 19.09.2005 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Kuigi
lg 1 alusel ei arvestata aegumistähtaja hulka aegumise peatumist, on hagi aegunud 19.04.2006 seisuga, sest alates 13.08.2002 kuni pankrotiavalduseni 12.01.2005 oli möödunud 2 aastat ja 5 kuud. Pärast kohtumääruse jõustumist 19.09.2005 jätkus aegumine 7 kuu jooksul ning seega aegus nõue 19.04.2006. Hagi esitati üle aasta hiljem. Hageja esitas hagis valeandmeid. 29.09.1998 võlakiri, millega hageja laenas kostjale 53 000 USD, on rahatu. Hageja pidi nimetatud võlakirja hävitama, kuna tehti uus võlakiri sama kuupäevaga 58 000 USD kohta. Kostja võtab õigeks, et 18.09.1998 laenas ta hagejalt 75 000 USD, 29.09.1998 laenas 58 000 USD ja 11.04.2000 laenas 7000 USD. Lisaks sellele oli kostjal võlakohustuseks hagejale ka laenuleping 05.09.1998 38 000 USD. Seega laenu kogusumma oli 178 000 USD. Kostja tagastas 23.10.1998–13.08.2002 hagejale 213 000 USD, mis on laenusummad koos viivistega. Seega on kostja oma kohustused hageja ees täitnud. 2
lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat; lõike 4 kohaselt on lõikes 1 märgitud nõude aegumise tähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Sellest sättest tulenevalt on hagejal nõudeõigus kostja vastu ka pärast kolme aastase aegumistähtaja möödumist, kui kostja rikkus maksmise kohustust tahtlikult. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja tahtlusena tuleb tõlgendada asjaolu, et hageja nõudis kostjalt laenu tagastamist aastate jooksul pidevalt. Sellise tõlgenduse korral puuduks võimalus aegumise institutsiooni kohaldamiseks.
lg 4 sõnastusest ei saa tuletada hageja seisukoha õigsust aegumise tõlgendamiseks nimetatud sätte alusel selliselt nagu seda teeb hageja. Sellise tõlgenduse korral muutuks küsitavaks aegumise mõiste ja otstarve. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostatavuse kadumist teatud aja möödumise tõttu. Aegumise saabumisega on võlgnik õigustatud sooritusest loobuma. Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida kauem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib muutuda õigusliku olukorra selgitamine. Aegumine sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. On tõendatud, et hageja nõudis kostjalt hagetavat laenu pankrotiavalduse esitamise kaudu, kuid pankrotimenetlus lõpetati nõude ebaselguse tõttu. Sellest lahendist pidi hageja aru saama, et ta peab laenu tagasi maksmata jätmist kostja poolt tõendama, kuna kostja vaidlustas selle asjaolu, nagu ka käesolevas asjas, kinnitades, et on laenu hagejale tagastanud. Hageja ei tõendanud, et nõudis kostjalt laenu tagastamist pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Arvestades asjaolusid kuulub aegumine kohaldamisele ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Valeri Salnikov palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja ei andnud sisulist hinnangut hageja nõuetele, mis on vastuolus Riigikohtu praktikaga (RK nr 3-2-1-12-99). Vaidluses tuleb kohaldada
Kohus ei põhistanud, miks ei ole kostja poolt kohustuste täitmata jätmine tahtlik ja miks ei saa kohaldada 10-aastast aegumistähtaega. Kohtu väide, et hageja on süüdi tähtaja möödalaskmises, kuna pärast pankrotimenetluse lõppemist ei pöördunud hageja kaua aega kohtusse, ei oma tähtsust hagi 10-aastase aegumistähtaja korral. On õige, et 3-aastane tähtaeg on kehtestatud tsiviilkäibe korrastamiseks. Samas jääb selgusetuks, milleks kehtestas seaduseandja 10-aastase aegumistähtaja ja millistel juhtudel seda kohaldatakse. Hageja ei pöördunud pikka aega kohtusse, kuna tal puudusid vahendid, et maksta riigilõivu ja teisi kohtukulusid. Hageja oli teadlik, et tal on õigus esitada hagi 10 aasta vältel. Pärast pankrotimenetlust kogus hageja raha kohtukulude katteks. Vastus apellatsioonkaebusele Erik Bondaruk ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus aegumise 3
Seega algas aegumistähtaeg hiljemalt 12.12.2000. Kostja on väitnud, et ta on võlakohustuste järgi viimati tasunud 13.08.2002.
lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamiseks on ka nõude osaline tasumine. Seega algas nõude aegumine uuesti 14.08.2002. Vastavalt
Maakohus on õigesti leidnud, et hagi esitamisel 08.08.2007 oli hagi aegumise 3 aastane tähtaeg möödunud. Apellant seda kaebuses vaidlustanud ei ole. Ebaõige on apellandi väide, et nõude suhtes kuulub kohaldamisele
lg-s 4 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg, kuna kostja on rikkunud oma kohustust tahtlikult. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus on õige, et kostja poolt tahtlik kohustuse rikkumine ei ole tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et kostja väidetavalt ei ole pikema aja vältel kohustust täitnud, ei tähenda, et tegemist oleks tahtliku rikkumisega. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud, mille tõttu keeldus kohus enne käesolevat menetlust pankrotimenetluse algatamisest kostja suhtes. Hageja poolsed subjektiivsed asjaolud, nagu näiteks raha puudumine riigilõivu tasumiseks, ei mõjuta nõude aegumist. Kuna tegemist oli kostja taotlusel tehtud otsusega aegumise kohaldamise osas, siis ei pidanud maakohus andma hinnangut hageja nõudele sisuliselt. Apellandi vastavasisuline väide on ebaõige. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta seoses kaebuse rahuldamata jätmisega apellandi kanda. Ülle Jänes Margo Klaar Imbi Sidok 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.