KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-19593 Määruse avalikult 26.august 2009 Jõhvi teatavakstegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi E.Š.i avaldus alaealise elukoha määramise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 13.august 2009.Jõhvi Menetlusosalised ja nende Avaldaja E.Š. (isikukood xxx, elukoht: xxx puudutatud isik T.Š. (isikukood xxx, elukoht: xxx), alaealine E.Š. (isikukood xxx) ja tema esindaja advokaat Sergei Politšev, Kohtla-Järve linna esindaja Allan Valk ja Aseri valla esindaja Liivi Vares. esindajad RESOLUTSIOON
- Rahuldada E.Š.i avaldus.
- Määrata alalealise E.Š.i elukohaks tema isa E.Š.i elukoht.
- Jätta menetluskulud avaldaja E.Š.i kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. 2 I. Asjaolud ja menetluse varasem käik
- E.Š. esitas 30.04.2009 Viru Maakohtule avalduse alaealise E.Š.i elukoha määramiseks avaldaja elukohta. Avalduse põhjenduste kohaselt on avaldajal kooselust puudutatud isiku T.Š.iga kaks alaealist last: poeg E.Š. (sünd.xxx) ja tütar D.Š. (sünd. xxx). Kooselust K. L. sündis poeg D.Š.. Poeg E. avaldas soovi elada koos avaldajaga, põhjendades seda sellega, et Kohtla-Järvel elades on tema edasi arenemise võimalused suuremad – haridustase 9.klassilises linnakoolis on kõrgem kui Aseri Keskkoolis, Kohtla-Järve Loomemaja annab võimaluse võtta osa huviringide tööst (poeg on huvitatud breaktantsust), sportimisest. Lihtsam on edaspidi asuda õppima Ida-Viru Kutsehariduskeskusesse. Avaldaja pere toetab poja soovi. Avaldajal on 2-toaline korter, milles on üks tuba laste jaoks.
- Puudutatud isik T.Š. palus oma vastuses jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja hakkas alles viimastel kuudel pojaga tihedamalt suhtlema. Puudutatud isik leidis, et poeg võiks omandada põhihariduse Aseris ja alles siis minna edasi õppima Ida-Viru Kutsehariduskeskusesse. Aseris õppis poeg muusikakoolis ja tegeles parkuuriga. Avaldaja ei täida kohtuotsust lastele elatise maksmise osas. Elatise võlgnevus on 66 928, 34 krooni. Avaldaja on töötu ja tema pere sissetulek koosneb ainult lastetoetustest ja toimetulekutoetusest. Avaldusega püüab avaldaja vabaneda elatise võlgnevusest.
- Kohtla-Järve linn avaldaja elukohajärgse eestkosteasutusena leidis, et E.Š.i avaldus on põhjendatud. Avaldaja perekonnal on loodud kõik tingimused laste kasvatamiseks. Avaldajat iseloomustatakse elukoha järgi positiivselt. Alaealine E.Š. on avaldanud tahet asuda elama avaldaja juurde.
- Aseri vald puudutatud isiku elukohajärgse eestkosteasutusena leidis, et avaldus on põhjendatud. Alaealine on avaldanud tahet elada isa juures. Puudutatud isik keeldus poega laskmast oma korterisse. Poja suhted emaga on keerulised. Isa on nõus poega kasvatama ja koolitama (tl 66). II. Kohtuistung
- Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodud seisukohale. Avaldaja esitas kohtule garantiikirja selle kohta, et oktoobrist 2009 lubatakse talle tööd lukksepana (tl 77). Avaldaja seletuste kohaselt elab poeg alates 01.06.2009 tema juures. Pojal on suhted emaga halvad. Puudutatud isik T.Š. leidis, et avaldus poja elukoha määramiseks avaldaja juurde tuleb rahuldada. Poeg elab alates juunist isa juures. Puudutatud isik on veendunud, et poeg muudab õige pea meelt ja soovib ema juurde tagasi tulla, kuid praegu on õige avaldus rahuldada ja määrata poja elukohaks isa elukoht. Alaealine E.Š. selgitas, et elab juba kolmandat kuud isa juures. Suhted emaga on halvad. Ema keelas isaga suhtlemise, võttis ära telefoni, tegi takistusi arvuti kaudu suhtlemiseks. Kuigi isa ei tööta, elavad nad vaatamata sellele hästi. Söök on kodus alati olemas. Ta ei tea kust pere raha saab. Alaealise E.Š.i esindaja advokaat Sergei Politšev leidis, et avaldus tuleb rahuldada. Kuigi isa on töötu, on nad seni hästi elanud. Jääda isa juurde elama on alaealise soov, mis ei ole esindaja arvates vanemate poolt mõjutatud. 2
(3)3 Eestkosteasutuste esindajad jäid seisukohale, et avaldus tuleks rahuldada. Aseri valla esindaja kinnitas, et Aseris on laste võimalused huvialade tegelemiseks piiratumad kui Kohtla-Järvel. Tunnistaja O. L. ütluste kohaselt on puudutatud isik T.Š. oma vanema kohustustega hakkama saanud, kuid laps peab ise valima, kumma vanema juures ta soovib elada. III. Maakohtu otsuse põhjendused
- Maakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et avaldus tuleb rahuldada.
- PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Maakohus tuvastas, et antud juhul vanemad ei vaidle enam, et lapse elukohaks tuleks määrata avaldaja E.Š.i elukoht.
- PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Alaealine (14.aastane) E.Š. avaldas kohtuistungil ning vestluses eestkosteasutuste esindaja ja talle riigiõigusabi korras määratud esindajaga soovi elada koos isaga viimase elukohas.
- Lastekaitse seaduse § 3 tulenevalt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Maakohus tuvastas, et avaldaja E.Š. on alates 2006 a-st töötu, tal on ülalpidamiskohustus lisaks poeg E.ile ka alaealiste laste tütar D. ja poeg D. suhtes. Antud juhul on poolte seletustega tuvastamist leidnud, et poolte kokkuleppel asus poeg alates 01.06.2009 elama isa elukohta. Eestkosteasutuste esindajad, alaealise esindaja ja alaealise ema T.Š. leidsid kohtuistungil, et vaatamata sellele, et avaldaja on töötu, on lapse huvides määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht. Maakohus leiab, et E.Š. on piisavalt vana ja eale vastava arenguga, et usaldada tema soovi elada isa juures. Kuigi avaldaja on töötu, on lapse huvides määrata tema elukohaks avaldaja elukoht. Asjaolu, et avaldaja on töötu ei saa olla avalduse rahuldamata jätmise motiiviks, sest PkS § 60 lg.1 tulenevalt on mõlemal vanemal lapse ülalpidamiskohustus. Avaldaja ja puudutatud isiku elamistingimused on võrdsed.
- TsMS § 172 lg.1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Maakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta E.Š.i kanda. Maakohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-dest 463, 465, 466, 475 lg.1 p.8, 552¹ ja
- Olev Mihkelson kohtunik 3
(3)