KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27

§ 21lg 1 ei ole kostja ega kohtutäitur hagejale pakkunud kostja kohustuse täitmist.

Hageja 16.10.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt oli 25.06.2007.a juba mitmes kord, kui kostja ei ilmunud notari juurde. Hageja seadis raha ülekandmisel ja tehingu tegemisel eeltingimuseks, et kinnisasja otsene valdus peab enne tehingut olema üle antud ja vastav summa oleks tingimuste sobivuse korral olnud kiiresti deponeeritav. Kuivõrd kostja ei andnud üle kinnisasja valdust ega ilmunud notarisse, siis leidis hageja, et ei ole põhjendatud vastava rahasumma deponeerimine. Hetkel on hagejal tekkinud kostja vastu vastunõue seoses tsiviilasja nr 2-07-17549/21 lahendiga. Kohtuistungil esitatud nõude täpsustuste kohaselt taotleb hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harjumaa piirkonna kohtutäitur U Tärno poolt

1. aprill
2. a alustatud täitemenetluses täiteasjas nr 052/2007/4284 MP 776 050 Eesti krooni väljanõudmiseks, millest tulenevalt tunnistada kehtetuks kõik Harjumaa piirkonna kohtutäitur U Tärno poolt
3. aprill 2007.a. alustatud täitemenetluses täiteasjas nr 052/2007/4284 teostatud täitetoimingud sh
4. aprillil
5. a Harju Maakohtu kinnistusosakonnale tehtud avaldus, millega kohtutäitur palus seada keelumärke 4284 MP kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX, 2 keelumärge sisse kantud
6. mai
7. a). Eeltoodust lähtuvalt kohustada Harju Maakohtu kinnistusosakonda kustutama viidatud kehtetu keelumärge kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn registriosa nr XXX III jaost. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 11.09.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on nõus vaidlusalust kohtuotsust täitma, kuid otsus sisaldab mõlemapoolseid kohustusi. Hageja ei ole kostjale tasunud 815’000.krooni, kostja hagejat ei usalda ja summa vabatahtlikku ülekandmist ei usu. Kostja on nõus tahteavaldust tegema nõusoleku osas hageja kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks, kuid alles pärast 815’000.- krooni tasumist. 25.06.2007.a broneeriti notari juurde aeg, et vormistada kinnistu üleandmine. Hageja pidi kandma raha notari deposiiti, kuid seda kohustust ei täitnud. Kostja 07.01.2008.a kohtusse laekunud täiendavate vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse osas täitemenetluse algatamisel, seega on hageja kaotanud õiguse viidata asjaolule, et kohtutäitur ei oleks tohtinud menetlust alustada. Puudub alus täitemenetluse alusetuks tunnistamiseks (

§ 221lg 1).

Kostjal puudub mistahes kohustus, mida hageja ees täita. Elamu valdus oli I.B käes ja kostjal puudub võimalus anda valdust reaalselt hagejale üle, kostja ei ole elamu reaalne valdaja. Puudub jõustunud kohtuotsus, mis kohustaks kostjat tegema toiminguid hageja ees. Kostja tingimuseks oli võlgnetava summa enne lepingu sõlmimist notari deposiitkontole kandmine, mida hageja ei teinud. Seega keeldus kostja põhjendatult lepingu sõlmimisest. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et pooled olid vaidlusaluse XXX kinnistu kaasomanikud (tl 92-93), Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2007.a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1481 otsustati lõpetada poolte kaasomand ja kinnistu omand jätta hageja omandisse koos hagejapoolse kohustusega maksta kostjale 815’000.- kr hüvitist (tl 7-12). Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt notari juurde broneeritud ajal 25.06.2007.a kostja notari juurde ei ilmunud (tl 50) ja samas ei olnud hageja ka kohtuotsusega väljamõistetud summat notari deposiiti hoiustanud (tl 39). Vaidlust ei ole selles, et kostja algatas hageja suhtes täitemenetluse (tl 13-14), kohtutäitur esitas avalduse XXX kinnistu suhtes käsutamise keelumärke tegemiseks (tl 15-17) ja keelumärge on kinnistusraamatusse kantud (tl 112-113). Vaidlust ei ole ka selles, et kinnisasja suhtes on kostja sõlminud üürilepingud (tl 49) ja seoses nimetatuga on poolte vahel käimas vaidlus üürilepingu tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja valduse üleandmise kohustamiseks, kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-0717549/21). Poolte vaidlus taandub küsimusele, kas sundtäitmine on lubatav, kui pooltel on vastastikused jõustunud kohtuotsusest tulenevad kohustused, samuti kui hageja pole esitanud kohtutäituri tegevusele kaebust. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tulenevad poolte vastastikkused nõuded, mis ei ole seatud sõltuvusse tähtaja või tingimuse saabumisest. Omandi üleandmise kohustus ei ole sõltuvusse seatud hageja poolt raha maksmise kohustuse täitmisest ega vastupidi. Vaidlusalust täitedokumenti ei saa tõlgendada selliselt, et raha maksmise kohustuse pidi hageja täitma ilma kostja poolt vastava nõusoleku andmist tahteavalduse tegemiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hagejal on tekkinud kostja vastu vastunõue seoses tsiviilasja nr 2-07-17549/21 lahendiga, Kohtuinfosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu otsusega rahuldati hageja nõuded ja otsus on jõustunud. 3 Juba täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt peab kohtutäitur otsustama täitemenetluse algatamise ja täitetoimingute sooritamise täitedokumendist lähtudes. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja oleks pidanud vaidlustama kohtutäituri tegevuse täitemenetluse algatamisel ja kuna ta seda ei teinud, ei saa ta esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja on õigustatult tuginenud asjaolule, et kostja nõude sissenõutavaks muutmise välistab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 tuginev kohustuse täitmisest keeldumine, kuna tegemist on vastastikuste nõuetega. Kohtu hinnangul ei saa isik täitedokumendi täitmisel võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada ilma vastava hagi esitamiseta kohtusse täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Seega on hageja valinud oma õiguste kaitseks kohase viisi ja esitanud õigustatult

§ 221

lõikes 1 sätestatud hagi.

§ 221

lg 1 kohaselt on hagi esitamine võimalik eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega on selles sättes esitatud lahtine loetelu hagi esitamise asjaoludest ning hagi võib esitada ka muudel asjaoludel. Kuivõrd täitedokumendist tulenevalt on poolte kohustused vastastikkused ja nende täitmiseks ei ole määratud tähtaega, kuulub kohaldamisele VÕS § 82 lg 7 ehk võlausaldaja õigustus nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud mõistliku aja möödumist. Nimetatud norme tuleb käesoleval juhul kohaldada analoogia alusel koosmõjus VÕS § 82 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt lepingupooled peavad vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik. Kostja pole esile toonud asjaolu, et kohustuste üheaegne täitmine ei ole võimalik. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et tema kui sissenõudja kohustus oli täidetud või kohtutäitur pakkus hagejale sissenõudja kohustuse täitmist ja hageja keeldus alusetult täitmise vastuvõtmisest või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud (

§ 21lg 1).

Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolu, mis välistaks sellise pakkumise vajalikkuse (

§ 21lg 2).

Kostja on vastupidi leidnud, et ta ei pea oma kohustust täitma, kui hageja ei täida omapoolset kohustust. Tulenevalt eelpoolnimetatust ei võinud kohtutäitur täitemenetlust vaidlustatud ulatuses läbi viia ja hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on põhjendatud. Otsuse tegemisel peab kohus resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt ära märkima, millises ulatuses jätkub algatatud täitemenetlus. Hageja nõue on selles mõttes selge ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 4