2-08-12113/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-12113 Tsiviilasi Ü A hagi AA vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ü A (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja nõustaja Tõnu Kala Kostja AA (isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 24.11.2008 Istungil osalenud isikud Hageja Ü A Hageja nõustaja Tõnu Kala Kostja AA RESOLUTSIOON Rahuldada Ü A hagi AA vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/227-6510/04 AA välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista AA Ü A kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütar E A (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/227-6510/04 AA välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista AA Ü A kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütar E-M A (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud Ü A esitas kohtule 02.04.2008 hagi AA vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/227-6510/04 kostjalt välja mõistetud elatist ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatis summas 2175 krooni tütar E A ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni ning palub muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/227-6510/04 kostjalt välja mõistetud elatist ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatis summas 2175 krooni tütar E-M A ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXX tütar E A ja XXX tütar E-M A . Lapsed elavad peale poolte abielu hageja juures ning seega on laste ülalpidamisega seotud kulud suuremas osas hageja kanda. Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/227-6510/04 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1073 krooni tütar E A ülalpidamiseks alates 19.07.2004 kuni tütre täisealiseks saamiseni ning 1093 krooni tütar E-M A ülalpidamiseks alates 19.07.2004 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-5704, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Kohus märgib, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/227-6510/04 kostjalt välja mõistetud elatist ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatis summas 2175 krooni tütar E A ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni ning palub muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/227-6510/04 kostjalt välja mõistetud elatist ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatis summas 2175 krooni tütar E-M A ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. 24.11.2008 toimunud istungil palus hageja välja mõista elatise summas 2175 krooni + 2 tulumaks kummagi lapse ülalpidamiseks. Lapsed elavad hageja juures ja hageja kanda on suuremas osas laste ülalpidamiskulud. Kostja laste kasvatamisest osa ei võta ega suhtle lastega. Kostja vaidles elatusraha suurusele vastu, kuna ta ei ole suuteline maksma igakuist nõutavat elatusraha laste ülalpidamiseks. Kostja on turvatöötaja, kelle sissetulek on 6000 krooni kuus. Kostja on võimeline maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on noor töövõimeline mees, samuti ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi või varalise seisundi kohta, mis ei võimalda tal teenida sellist töötasu, et maksta oma alaealiste laste ülalpidamiseks miinimummääras elatist. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et tütarde, Eva- Marie A (15 aastane) ja E A (17 aastane), ülalpidamiskulud seoses nende kasvamise, arengu, enesetäiendamise ja koolikohustuse täitmisega on aja jooksul kasvanud ja muutunud suuremaks kui seda katab elatusraha miinimummäär. Seega kohus peab laste elatusraha suuruse määramisel arvestama ka laste vajadustega. Kohus, arvestades kostja väidetavat töötasu suurust 6000 krooni kuus, leiab kohus, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tulumaksuosa lisamiseks elatusraha miinimummäära suurusele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/227-6510/04 kostjalt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatusraha 2175 krooni tütar E A (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX ning muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/227-6510/04 kostjalt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 02.04.2008 igakuine elatusraha 2175 krooni tütar E-M A (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. PKS õ 61 lg. 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 3