Obsah (4)

§ 19§ 20§ 24§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev 01.06.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasi NT hagi MS va

§ 19lg 2 kohaselt teeb testamendi testaator isiklikult.

Testament võib kooskõlas sama seaduse § 20 lg 1 järgi olla notariaalne või kodune.

§ 20

lg 3 järgi võib kodune testament olla 1) tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või 2) omakäeliselt kirjutatud testament. Sama seaduse § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama sätte 2. lõike kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet ja lg 3 järgi peavad tunnistajad kohe pärast seada, kui testaator on testamendile alla kirjutanud. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustus võimeline. 3

§ 24

lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest peale oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina.

§ 25

lg 2 siis kui kodusele testamendil ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aeg, on testament tühine. Kohus kontrollib, kas tegemist on omakäelise testamendiga ja kas see on kehtiv. Kohtule esitatud testamendist (tsiv.t. lk 14., pärimistoimiku lk 24 ) nähtub, et V. B tegi testamendi, millele on alla kirjutanud tunnistajatena J P ja S S . Tunnistajad on testamendile alla kirjutanud 25.09.

1. Testamendist ei nähtu, et testaator oleks märkinud testamendile selle koostamise tähtaja. Tunnistaja S. S ütlustest nähtub, et V. B kutsus teda enda juurde, luges ette testamendi teksti, rääkis pärijatest, sh rääkis kostjast hästi ja temast oli näha, et ta soovin jätta vara kostjale ja kirjutas tunnistaja juuresolekul testamendile alla, kuid tunnistaja ei osanud selgitada, miks V. B kuupäeva ei pannud. Testamendile kirjutas ta alla pühapäevasel päeval peale kella 5-te 6 paiku siis kui tunnistaja lõpetas töö oma töö juures.. Tunnistaja mäletas, et see kuupäev oli 25.09, kuna B. B käis tunnistaja töö juures pühapäeval, palus tunnistajat pärast tööd läbi tulla, nädala pärast V. B suri. Tunnistaja ütles, et seda ta ei näinud, millal V. B testamendi teksti kirjutas, kuna see oli tal selleks hetkeks, kui ta alla kirjutas, valmis. Tunnistaja J. P ütluste kohaselt oli ta üks tunnistajatest, kes testamendile alla kirjutas ja see toimus puhkepäeval. Veel ütles ta, et V. B käis keskturul mõlema tunnistaja juurest läbi ja palus neid tulla enda juurde ning kuhu nad S. S läksidki. Tunnistaja ütlustest nähtub, et V. B luges neile teksti ette ja küsis kas tunnistajad said aru ning pärast seda, kui tunnistajad kinnitasid arusaamist, kirjutas V. B testamendile alla ja palus tunnistajatel sellele omakorda alla kirjutada. V. B oli selgitanud J. P , et jätab vara M , kuna M on näinud palju vaeva nii tema kui tema isaga ning küsimusele, miks ta tütrele midagi ei jäta, reageeris negatiivselt. Tunnistaja ütles, et kirjutas testamendile pärast V. B poolt testamendile allakirjutamist esimesena alla ja pani ka ise kuupäeva, kuid ei märganud seda, et V. B sinna polnud pannud ühtegi kuupäeva. Tunnistaja ütluste kohaselt V. B täiesti selge mõtlemisega, kuid kurtis tervise üle, samuti ütles, et ei tea, millal V. B teksti koostas. Tunnistajad ei mäletanud, kas midagi oli tekstis kirjutatud teise värviga. Tunnistajad on andnud seletused ka notarile, et V. B kirjutas testamendiel alla nende juuresolekul, oli mõistuse juures. Seega ei erine need kohtuistungil antud ütlustest (pärimistoimik lk 26, 29). Käekirja ekspertiisi aktist nähtub, et vaidlusaluse testamendi teksti on V. B koostanud omakäeliselt ja ta on sinna omakäeliselt alla kirjutanud. Hinnates tunnistajate ütlusi ja seletusi notarile selle kohta, et V. B kirjutas testamendile alla enne neid ja nende juuresolekul ja arvestades seda et mõlemad tunnistajad on märkinud testamendile nendepoolse allkirjastamise päeva 25.09, siis leiab kohus, et testamendi koostamise kuupäevaks on tuvastatav ja see on vastavalt 25.09.05 ehkki tunnistajad ei näinud, millal konkreetselt tekst koostati. Kohtu arvetes tuleneb selleks pidada kuupäeva, kui testaator selle ise allkirjastas ja selleks ongi tunnistajate ütlustega tõendatud 25.09.
2. Kuna asjas käekirja ekspertiisiga tõendatud, et V. B on testamendi teksti koostanud omakäeliselt ja samuti on tunnistajate ütluste, nende seletustega notarile ja käekirja ekspertiisiga tõendatud, et ta on sellele ka ise on ta ise alla kirjutanud, ja kuna tunnistaja ütlustega on tõendatud, testamendi koostamise aeg oli 25.09.05, siis vastab testament omakäeliselt koostatud testamendi tingimustele PärS § 24 lg 1, 3 järg ja testament on kehtiv. Seega tuleb hageja nõue tunnustada testament tühiseks/kehtetuks jätta rahuldamata. Kuna tegemist on omakäeliselt koostatud testamendiga, ei tõusetu küsimust sellest, et tegemist oleks tunnistajate juuresolekul koostatud testamendiga PärS§ 23 tähenduses, sest siis on tegemist omakäelise testamendiga § 24 mõttes kui tunnistajad on selle alla kirjutanud ja nimetatud juhtumile kehtib see testament eelkõige § 24 lg 3 järgi omakäelise testamendina. Eeltoodust 4 tuleneb, et muud asjaolude, mis on eelduseks § 23 sätestatud testamendi kehtivusele, ei oma vaidluses tähendust ja kohus nendele väidetele (kas testaator selgitas tunnistajale milleks on kustustud, et tegemist on viimse tahtega jm) ei pea kohus hinnangut andma. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust testamendi sisust, kuna hageja väitis, et isa ei pärandanud kogu oma vara kostjale. PärS § 37 lg 1 järgi on testamendijärgne pärija isik, kes pärib testamendi järgi pärandaja kogu vara või mõttelise osa sellest. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb testamendis sisalduvat tahteavaldust tõlgendada vastavalt testamendi tegija tegelikule tahtele. PärS § 27 lg 1 järgi tuleb testamenti tõlgendada selles kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest lähtudes, kui testaator ei ole neile andnud teist tähendust. Kohtule esitatud V. B testamendist nähtub, et ta pärandab „kogu oma vara oma naisele MS „. Järgnevalt loetleb V. B testamendis talle kuuluvat vara järgmiselt: sellesse varasse kuulub korter Xxx, Xxx , NAS aktsiad ja hoius Ühispangas ning Hansapangas. Veel on testaator lisanud pärast vara loetelu, et kogu tema vara kuulub isiklikult talle, teisi kaasvaldajaid ei ole ja antakse üle testamendi järgi naisele ega kuulu kellegi teisega jagamisele. Tunnistaja J. P ja S. S ütluse kohaselt soovis V. B jätta kogu oma vara abikaasale, kes oli palju vaeva näinud ja oma tütresse suhtus negatiivselt. Hinnates testamendi teksti ja sõnade üldlevinud tähendust, et pärandaja on soovinud just talle kuuluvat kogu vara naisele pärandada, aga ka seda, et ta on pidanud oma vara hulka kuuluvaks mainitud kortereid, aktsiaid, hoiuseid, siis hinnates tunnistaja ütlusi, leiab kohus, et testaatori soov oli testamendis eelkõige kogu vara jätmine abikaasale. Kuna V. Bi teisi pärijaid ei olnud ja tunnistajad kinnitasid istungil, et tütresse ei suhtunud V. B hästi, siis leiab kohus, et pärandaja tahteavaldust testamendis tulebki selliselt tõlgendada, et talle kuuluv vara kuulus pärandamisele kogu ulatuses abikaasale ja mitte kellelegi teisele ning pärandaja on vaid loetlenud pärandisse kuuluvaid üksikuid asju (kaks korterit) ja õigusi (hoius, aktsiad), mida ei saa kuidagi pidada pärandaja tahtavalduseks pärandada abikaasale vaid osa pärandist või anda talle annak. Tunnistajate ütluste kohaselt oli pärandaja soov pärandada kogu vara abikaasale ja nimetatu on selgelt tõendatud J. Petrovi ütlusega, kes oli ekstra küsinud pärandajalt, miks ta tütrele midagi ei jäta, millisele küsimisele oli pärandaja reageerinud negatiivse hoiakuga. Seda, et pärandavara koosseisu kuulus rohkem kinnisasju ja neid ei olnud testamendis loetletud, ei tõenda kuidagi testaatori vastupidist tahet - jätta osa vara teistele isikutele, sj kostjale või soovida ülejäänud vara osas seadusjärgselt pärimist. Seda, et testaator oleks mingisugust teist tähendust oma sõnadele andnud, ei ole esile toodud ega tõendatud. Asjaolu, millist vara oskas pärandaja pidada juriidilises mõttes oma varaks, ei oma tähtsust, sest testamendis on eelkõige tähtis pärandaja tahe. Nii testamendis kajastuv korraldus kogu oma vara kohta kui ka tunnistajate ütlused testaatori selgituste kohta enne testamendile allakirjutamist, sõltumata testamendis asjade, õiguse loetelust, kinnitavad V. Bkui testaatori viimast tahet näha talle kuuluva kogu vara pärijana ainult oma abikaasat e. kostjat. Eeltoodu alusel on kostja tõendanud, et V. B pärandas kogu oma vara PärS § 37 lg 1 alusel kostjale ja hagejal ei ole seega õigust pärida V. B järeljäänud pärandvarast osa, sj ka seda, mida ei ole konkreetselt loetletud testamendis, seadusjärgselt. Hagi alternatiivse nõue, so tunnustada hageja õigust seadusjärgselt pärida osa V. B kuulunud pärandvarast, jääb samuti rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei anna kohus hinnangut sellele, kas hageja võttis pärandi tähtaegselt vastu või mitte ja nende väidete kohta esitatud tõenditele sõltumata sellest, et kostja tegelikult nendele vastuväiteid ei esitanud, samuti ei oma vaidluses tähendust väited sellest, ka kostja elas koos või eraldi pärandaja viimase surma ajal, ei oma vaidluses tähendust. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldata. 5 Vastavalt TsMS § 134 lg 1
3. lause järgi on hagihinnaks alternatiivsete nõuete puhul suurema nõude hind, mis on 450000 krooni (lk 210). Kohtunik 6