2-08-84221/5

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-84221 Otsuse kuupäev

1. juuni 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AR(isikukood XXX, XXX) hagi HR(isikukood XXX, XXX) vastu elatise suuruse muutmise nõudes 66 000 krooni Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev 15.mai 2009 Istungil osalenud isikud hageja AR, kostja HR ja kostja esindaja S Loit Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu otsusega 11.10.2004 AR tütre PR ja poja RR ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja PR (sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 000 EEK (üks tuhat krooni) kuus ja RR (sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 000 EEK (üks tuhat krooni) kuus alates
2. juunist 2009 kuni laste täisealiseks saamiseni HR kasuks. Vabastada AR elatisvõla tasumisest osaliselt 57 000 krooni ulatuses. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Tallinna Linnakohtu 11.10.2004 kohtuotsusega mõisteti AR HR kasuks välja igakuise elatusrahana laste PR ja RR ülalpidamiseks välja 3 000 krooni kuni tütre P täisealiseks saamiseni XXX ning sealt edasi 1 500 krooni kuni poeg R täisealiseks saamiseni. Sisuliselt on kummagi lapse ülalpidamiseks hagejalt välja mõistetud elatis 1 500 krooni kuus. Kuna alates 11.07.2007 on hageja töövõimetu ning saab pensioni summas 2 190 krooni kuus ning muid sissetulekuid hagejal ei ole, siis ei ole tal võimalik kohtuotsust täita täies ulatuses. Hageja palub välja mõistetud elatusraha vähendamist 600 kroonini lapse kohta. Samuti palub hageja vabastada teda elatisevõla tasumisest osaliselt 57 000 krooni ulatuses. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista, leiab, et kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha on hädavajalik laste ülalpidamiskulude katteks. Töövõimetuspensioni saamine ei tähenda, et AR ei saa või ei tohi tööd teha ja oma ülalpidamiskohustusi nõuetekohaselt täita. Kostjal on andmeid, et hageja on käinud tööl. Kostja teades on ka hagejal muu vara mille realiseerimisest saaks tasuda kostjale elatist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, hinnates asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tallinna Linnakohtu 11.10.2004 kohtuotsusega mõisteti A R HR kasuks välja igakuise elatusrahana laste P R ja R R ülalpidamiseks 1 500 krooni lapse kohta. Hageja väite kohaselt on tema varanduslik seisund alates Tallinna Linnakohtu otsusega elatise väljamõistmisest halvenenud. Tal on alates 2007 juulist töövõimekaotus 50 % ning alates 2009 juulist 60 %. Sotsiaalkindlustusameti tõendist nähtub, et hageja saab pensioni 2 190 krooni kuus. PKS § 61 lg 6 p 1 järgi on elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Hageja enda seletuse kohaselt on ta teinud juhutöid ning saanud lisa raha, mille on kulutanud lastele. Käesoleval aastal ei ole hagejal juhutöid õnnestunud teha. Hageja sooviks leida endale osalise tööajaga töö aga hetkel seda ei ole. Samas ei ole hageja ka tõendanud, et ta on teinud kõik võimaliku leidmaks endale sobivat tööd, et täita laste ülalpidamiskohustust. Hageja on abiellunud uuesti 13.07.2007 ning abikaasad on sõlminud 01.08.2007 abieluvaralepingu, mille kohaselt kuulub pärast abiellumist soetatud vara selle lahusvaraks, kelle nimel see on kantud registrisse. Hagejal puudub nii kinnis- kui registrisse kantav vallasvara, mida võiks realiseerida elatusraha katteks. Kostja viitas põhjendatult hageja suurtele telefoniarvetele. Kui hagejal napib rahalisi vahendeid selleks, et täita laste ülalpidamiskohustust, siis on laste suhtes hoolimatu kulutada telefonivestlustele 500 krooni kuus. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise vähendamiseks on põhjendatud, kuid seda osaliselt. Kohus peab põhjendatuks elatusraha vähendamist 500 krooni kummagi lapse kohta. Vastavalt PKS §-le 71 võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Seega tuleb elatise võlgnevusest vabastamise otsustamisel tuvastada, kas võlgnevus tekkis mõjuval põhjusel, sh kohustatud vanema haiguse tõttu ja milline on vanema varaline seisnud. 2 Kostja väidete kohaselt tekkis elatise võlgnevus seetõttu, et ta on kaotanud oma töövõimest 60% ning tal puudub piisav sissetulek. Kohtutäitur T Tšapise poolt koostatud riiklikust pensionist kinnipidamise aktist nähtub, et hageja elatusraha võlg ajavahemikus 01.07.2004 - 31.08.2008 moodustab 144 550 krooni. Hageja pensionist on kinni peetud igakuiselt 50 %, mis aga ei tohi ületada 50 % rahvapensioni määrast. Alates novembrist 2008 on hageja pensionist iga kuu kinni peetud 995 krooni. Arvestades hageja varalist seisu käesoleval ajal, mis ei võimalda tal võlgnevust tasuda ning seda, et tema töövõime kaotuse määr on viimasel aastal suurenenud, millest ei saa järeldada hageja varalise seisu paranemist ka edaspidi, on põhjendatud kostja vabastamine võlgnevusest 57 000 krooni ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3