KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtunik 15. oktoobril 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Otsuse (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-6083 Tsiviilasi L T hagi PT vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: L T(isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: M Sulg (e-post: monika@ekyl.
- ee)esindajad Kostja: PT(isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: I Seimar (Niguliste Advokaadibüroo, asukoht: Niguliste tn 2, 10146 Tallinn; e-post: nigulisteab@hot.
- ee)Resolutsioon 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista PT igakuine elatis alates 24.07.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni poolte xxx.a sündinud tütre JET ülalpidamiseks L T kasuks, mis tuleb kanda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. 3. Välja mõista PT igakuine elatis alates 01.01.2008.a summas 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poolte xxx.a sündinud tütre JET ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks, s.o kuni xxx .a saamiseni L T kasuks, mis tuleb kanda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. 4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtukulude jaotus Hagimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. 1 Kohtuistungi aeg ja koht toimumise Kirjalik menetlus Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt lahutasid pooled abielu xxx.a. Abielust on sündinud poolte ühine laps JE(sünd. xxx.a). Tütar elab hagejaga üürikorteris ja on hageja ülalpidamisel. Hageja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps eelmisest kooselust. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähesel määral st tasunud 2007.a keskmiselt 893.00 krooni kuus. Seega on kostja elatusraha võlgnevus alates 2007.a veebruarikuust summas 12 541.00 krooni. Kulutused lapsele ühes kuus 5298.00 krooni: eluasemekulud 1600.00 krooni, kulutused toidule 1000.00 krooni, kulutused transpordile 500.00 krooni, sidekulud 50.00 krooni, kulutused tervishoiule 200.00 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200.00 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 848.00 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500.00 krooni, muud vältimatud püsikulutused 400.00 krooni. Hageja igakuine töötasu on 12 014.00 krooni. 18.02.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses ja 01.04.2008.a hagiavalduse täienduses palub hageja välja mõista kostjalt lapsele elatise võlgnevus perioodi eest veebruar 2007.a kuni veebruar 2008.a summas 12 541.00 krooni ja alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatusraha alates kohtuotsuse tegemisest summas 2175.00 krooni kuus. Kostja on võtnud vabatahtlikult osa lapse ülalpidamisest, tasudes lasteaia ja huviringides käimise eest, samuti riiete, jalanõude, mähkmete ning vabaajaürituste eest vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja töötasu on 14 500.00 krooni, lisaks igapäevastele kulutustele on kostjal igakuine kohustus panga ees summas 4000.00 krooni. Kostja on tasunud ajavahemikul veebruar 2007.a kuni veebruar 2008.a elatusraha lapsele keskmiselt ühes kalendrikuus summas 1747.00 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel on alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. Vaidlust ei ole selles, poolte ühine alaealine tütar elab hageja juures. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja igakuiseks töötasuks on 12 014.00 krooni ja kostjal 14 500.00 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et tütar vajab isalt ülalpidamiseks igakuiselt miinimumsummat, mida kostja on nõus tasuma alates kohtuotsuse tegemisest. Samuti ei ole vaidlust selles, et laps käib lasteaias, võtab osa tantsutreeningutest, vajab lisaks toidule, rõivaid ja jalanõusid, tasuda tuleb lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest ning peab saama osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, sünnipäevadel jms. Laps käib lasteaias, iseseisev sissetulek puudub. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik ning peab tagama oma lapsele võimaluse toimetulekuks ja arenguks ning pidama last ülal. Seega on ta võimeline oma tööga teenima nii endale kui lapsele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et puudub PKS § 61 2 lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või selle suuruse alandamiseks alla miinimummäära. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 6-aastast tütart, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal tuleb tasuda lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kohus leiab, et arvesse võttes eelnenut, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele miinimummääras elatis tütrele. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud (vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused) asjaolusid. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma elatusraha tagasiulatuvalt alates veebruarist 2007.a või mitte. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud perioodil 18.02.2007.a kuni 18.02.2008.a (s.o perioodil üks aasta enne hagi esitamist) lapsele elatusraha summas 893.00 krooni kuus. Paljasõnaline on kostja väide, et ta on nimetatud ajavahemikul maksnud tütrele elatusraha kogusummas 26 206.00 krooni, s.o 1747.00 krooni kuus. Kostja konto väljavõtetega on tõendanud, et ta on tasunud perioodil 18.02.2007.a kuni 18.02.2008.a lapsele elatusraha kogusummas 6074.00 krooni, s.o 506.17 krooni kuus. Kohus asub seisukohale, et pooltevahelise e-kirjavahetusega ei saa tõendada elatusraha tasumist. Kuna hageja on seisukohal, et kostja on nimetatud perioodil tasunud lapsele elatusraha summas 893.00 krooni kuus, siis kohus leiab, et kostjal on osaline elatusraha võlgnevus. 2007.a oli ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 1800.00 krooni, siis tulnuks kostjal tasuda perioodil 18.02.-31.12.2007.a lapsele elatusraha 10 kuud ja 12 päeva x 1800.00 krooni = 18 720.00 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 2007.a keskmiselt kalendrikuus 893.00 krooni, s.o perioodil 18.02.-31.12.2007.a 10 kuud ja 12 päeva x 893.00 krooni = 9287.20 krooni. Seega on kostja tasunud elatusraha miinimumsummat 9287.20 krooni : 1800.00 krooniga ≈ 5 kuud ja 5 päeva, s.o kuni 23.07.2007.a ning elatusraha võlgnevus on kostjal alates 24.07.2007.a. Kohus on seisukohal, et ei esine PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata jätmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb osaliselt rahuldada. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista elatusrahana ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus on seisukohal, et PKS § 61 lg 2 ja § 61 lg 4 koostoimes tuleb elatusraha välja mõista konkreetse summana kalendrikuus. Seega mõistab kohus välja kostjalt igakuise elatusraha alates 24.07.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800.00 krooni poolte tütre ülalpidamiseks kostja kasuks ning igakuise elatusraha alates 01.01.2008.a summas 2175.00 krooni poolte xxx.a sündinud tütre ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus lapsele elatusraha maksmise viisiks, selle kandmise hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik: /allkiri/ 3