2-08-23710/18

2-08-23710 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. jaauarist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
3. jaanuaril 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-23710 Tsiviilasi KHK(end. V ) (elukoht XXX, isikukood XXX) hagi IV´i (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks summas 2 850 krooni kuus + 21 % tulumaksu igale lapsele ning tagasiulatuvalt perioodil 01.06.2008.a. – 30.06.2008.a. 1 413.98 krooni + 21 % tulumaksu summas 375.86 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KHK; kostja IV. Kohtuistungi toimumise aeg 18.12.2008.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata KHK´i hagi IV´i vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks summas 2 850 krooni + 21 % tulumaksu igale lapsele kuus ning tagasiulatuvalt 1 413.98 krooni + 21 % tulumaksu summas 375.86 krooni igale lapsele kuus. Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud õigusabile jätta hageeja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.01.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 12.06.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündisid pooltel abielust XXX.a. lapsed TV, SVja JV. Poolte abielu lahutati kohtuotsusega. 2007.a. oktoobris jättis kohus laste ülalpidamiseks elatise määramata, leides, et kostja täidab laste ülalpidamiskohustust kohasel määral vabatahtlikult ning puudub vajadus kohtu kaudu elatise määramiseks. Kostja tasus kuni 2008.a. maikuuni vabatahtlikult lastele elatist hageja pangaarvele summas 6 500 krooni netosummas. 11.06.2008.a. tasus kostja hageja arvele 5 086.02 krooni, mis ei ole hageja arvates piisav rahasumma kolme lapse ülalpidamiseks ning pooled ei ole selles summas kokku leppinud. Juunis 2008.a. ei täitnud kostja PkS § 61 lg. 4 tulenevat kohustust maksta lapsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud poole kuupalga alammäära järgset elatusraha. Hageja arvates on kostja andnud laste ülalpidamiseks raha ebapiisavalt, rikkudes sellega laste ülalpidamiskohustust. Alates 2007.a. oktoobrikuust kuni
4. juunini 2008.a. on kostja hagejale laste ülalpidamiseks tasunud kokku 60 211.02 krooni. Kostja ülekanded hageja pangakontole nähtuvad hageja poolt asjas esitatud pangakontode väljavõtteist ning on hageja poolt arvestatud laste kulutuste ja osaliselt muude kohustuste katteks. Hageja arvestuse kohaselt kulub laste ülalpidamiseks kuus 17 000 krooni, sellest ühe lapse ülalpidamiseks 5 700 krooni kuus. Kulusid ei ole välja toodud iga lapse kohta eraldi, kuna tegemist on kolmikutega ning siiani ei ole esinenud olulisi erisusi kuludes. Hageja andmetel on ühe lapse kohta kulude arvestus alljärgnev: kulud toidule 900 krooni (arvestusega, et lapsed käivad lasteaias iga päev ja söövad seal); eluruumi soetamismaksumuse kulud 900 krooni; osale elektrienergiakuludest 100 krooni; osale transpordikuludest 1200 krooni; mööblile ja ka muudele tarbeesemetele 250 krooni; riietele jalatsitele 500 krooni; hügieenitarvetele, ravimitele, vitamiinidele 300 krooni; lasteaiamaks 750 krooni; raamatud, mänguasjad, videod jne. 150 krooni; kultuuriüritused, sünnipäeva tähistamine, reisid 150 krooni – ning kokku kulud ühele lapsele 5 700 krooni. Hageja viimase 12 kuu keskmine netotöötasu XXX on 12 158.07 krooni ning Eesti Haigekassast saadud hüvitisega kokku 12 600 krooni. Hageja saab Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt peretoetust 3 300 krooni kuni 2008.a. augustini. Peale laste kolmeaastaseks saamist väheneb peretoetus ning alates 2008.a. septembrikuust hakkab hageja saama kokku peretoetust 1 500 krooni kuus. Hagejat on siiani toetanud hageja lähedased, pereliikmed ja sõbrad. Hageja viimase aasta ühe kuu keskmine neto sissetulek koos haigusrahade, peretoetuste ja elatisega kokku on olunud ca 22 400 krooni. Kuna kostja ei tasu enam senini makstud elatist varem kokkulepitud ulatuses ning peretoetus väheneb alates septembrist 1 800 krooni võrra, on hageja olukorras, kus kogu tema sissetulek aina kallinevas elukeskkonnas kujuneb ca 3 200 krooni väiksemaks. Selle asjaoluga on hageja omakorda põhjendanud tema poolt esitatud elatise nõuet. Hagejale ei ole teada kostja sissetuleku suurus ning hageja palub kohtul välja nõuda kõik dokumendid, mis tõendavad kostja tegelikku sissetulekut, sh. kostja 2007.a. tuludeklaratsioon. Kostja lahkumine pere juurest ei tohiks põhjustada lastele elatustaseme langust. Hageja hinnangul on kostja kanda jääv neto osa ühe lapse ülalpidamiseks 2 251.50 krooni. Tulumaksu seaduse § 19 lg. 1 kohaselt maksutatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt Perekonnaseaduse §-dele 23, 61 – 64 või
5. Seega tuleb elatise määramisel liita laste reaalsete kulude põhjal arvestatavale elatisele tulumaks. Arvestades, et 2007 – 2009.a. keskmiseks tulumaksumääraks on 21 %, loeb õigeks arvestades sellise osa elatisele tulumaksu osa katvana juurde. Ülaltoodut aluseks võttes ning juhindudes PkS §-i 61 lg.-te 1 ja 2 ning 70 lg.-te 1 ja 2 sätteist palub hageja kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks igale lapsele elatis summas 2 850 krooni ning kokku kolme lapse ülalpidamiseks 8 550 krooni kuus. Hageja esitas 27.06.2008.a. hagiavaldusele täiendava avalduse puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses. Antud avalduse kohaselt on kostja tasunud 2008.a. juunikuus hageja arvele 5 086.02 krooni. Hageja palub kohtul nõuda kostjalt tagasiulatuvalt välja laste ülalpidamiseks 2008.a. juunikuu eest 1 413.98 krooni, millele lisandub tulumaks summas 375.86 krooni. Hageja palub kohtul poegade TV´i, JV´i ja SV´i ülalpidamiseks IV´ilt alates 01.juulist 2008.a. välja mõista ühe lapse kohta elatusraha summas 2 850 krooni kuus ning kokku kolme lapse ülalpidamiseks 8 550 krooni, millele lisandub tulumaks 21 % summas 2 272.78 krooni. Seega moodustab hageja arvestuse kohaselt kogu laste ülalpidamiseks väljamõistmisele kuuluv summa 10 822.78 krooni. Hageja leiab, et kostjalt väljamõistetav elatis summas 10 822.78 krooni on mõistlik, arvestades kostja sissetuleku suurust ning laste kasvatamise ja arendamise vajadust. Seega teenib eelmärgitud suuruses elatis poolte ühiste laste seaduslikke huve. Hageja soovib asjas esitada ka täiendava tõendi seoses uue intressiperioodi algusega 11.06.2008.a., millest nähtub, et hageja ja laste elukoha laenumakse on suurenenud ning alates 2008.a. juulikuust on see 8 289.12 krooni kuus. Seega neljaliikmelise pere ülalpidamiseks ühes kuus suurenevad kulud 276.02 krooni võrra ning kulud kogu perele 26 683.21 krooni. Hageja soovib märkida, et viimasel ajal on hüppeliselt tõusnud kõikide toidu- ja tarbekaupade hinnad. Käesoleva tõendiga soovib hageja tõendada, et tema kulutused on veelgi suurenenud. Hageja elatise nõuet kostja vastu ei suurenda ja jätab need kulud enda kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil teatas kohtule, et hageja on oma esialgsele haginõudele netosummas lisanud tulumaksu 2 kordselt. Kostjale pole arusaadav, millist summat hageja lõppkokkuvõttes kostjalt hageb. Hageja pole peale eluaseme laenulepingu ja auto liisingulepingu esitanud asjas ühtegi dokumentaalset tõendit kantavate kulutuste kohta lastele. Lisaks eeltoodule on kohustused eluasemele võtnud hageja endale vabatahtlikult, sest kostja ei ole nõudnud hageja väljakolimist koos lastega kostjale kuuluvast majast. Kostja on pakkunud hagejale 0 üüriga elamist kostjale kuuluvas majas ja seda kuni 2007.a. augustini, millest hageja loobus.Hageja otsus osta korter Tallinna kesklinna oli hageja vaba valik. Nagu hageja õigesti märgib, on sõiduauto liisitud abielu ajal ning see on olnud 100%-liselt hageja kasutuses. Kostja ei ole probleemi tõstatanud, et hageja seda ühisvarana soetatud sõidukit kasutab ning kostja ei ole hagejalt nõudnud mingeid hüvitisi., kuigi kostjal isiklik sõiduvahend puudub. Et hageja on asjas esitanud neljaliikmelise pere ülalpidamise kulud, on kostja arvates asjakohatu, sest pooltel on kolm last ja kostja ei ole kohustatud ülal pidama temast lahutatud, tervet ja töötavat naist. Seaduse kohaselt saab elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanem ei täida oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Antud juhtumil on kostja oma alaealisi lapsi kogu aeg ülal pidanud ega ole oma vastavat kohustust kunagi eitanud. See asjaolu nähtub ka hageja poolt asjas esitatud panga väljavõtetest, kostjalt hagejale laekunud summadest. Kostja on alati oma laste eest hoolt kandnud ja seda ka nende ülalpidamise kohustuse osas. Kostja on nõus, et poolte ühistel lastel on kulusid, mis tekivad lastel ema juures olles ja on neid kulusid vabatahtlikult kandnud Samalaadseid kulusid tekib lastega seotult ka laste kostja juures olles, seetõttu on kostja isiklikult teadlik nende kulude olemasolust. Kostja palub kohtul asjas arvestada ka asjaoluga, et ca 30 % ajast on lapsed kostjaga. Selle kohta on praeguseks olemas ka jõustunud kohtumäärus (tsiviilasi nr. 2-08-8546) ning mille kohaselt viibivad lapsed isaga üle nädala neljapäevast pühapäeva õhtuni ning üle nädala neljapäevast reedeni. Lisaks 28 puhkuse päeva (ning võimalusel nendele lisaks 14 puhkuse/reisipäeva), pühad vaheldusmisi laste emaga jne. Kõik poolte laste isaga viibimise kulud katab kostja täielikult ise. Kostja arvates ei vasta hageja esitatud kulud tegelikkusele ja kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust igakülgselt. Kostja arvates on hageja hagis märgitud kulud suuremad laste tegelikust vajadusest ja on ebamõistlikud. Hagis märgitud transpordikulude osas leiab kostja, et hageja nõuab temalt üle poole kõikidest sõiduautoga seotud kuludest. Kulud kütusele on ülepaisutatud, kui arvestada, et kodust lasteaeda on ca 2 km ning teist samapalju kulub veel hädapaärasteks sõitudeks perearsti juurde (ja seda mitte iga päev). Hageja arvutuse kohaselt kulub tal laste sõidutamiseks 120 l kütust kuus, millega saab läbida 1 200 km. Seega on antud arvutus kostja arvates ülemäära suur. Hageja väidab, et kuus kulub ühele lapsele 5 700 krooni, kolmele lapsele kokku 17 100 krooni. Kuna lasteaiatasu on maksnud hageja ja eeldades, et lasteaia tasu kolmele lapsele kokku on 2 250 krooni, on ka tõene, siis 17 100 – 2 250= 14 850 krooni. Kuna ca 30 % ajast on lapsed isaga, siis 30 % 14 850 = 10 395 krooni ning sellele lisada lasteaiatasu 2 250 krooni = 12 645 krooni. Vastavalt Perekonnaseadusele on vanematel võrdsed ülalpidamiskohustused. Seega 12 645 : 2 = 6
6. 50 krooni ja seda kolmele lapsele kokku, mida kostja oleks pidanud hageja arvutuste kohaselt tasuma, on kostja arvates igati mõistlik ja vastavuses laste vajadustega. Alates 2008.a. algusest (6 kuud) on kostja tasunud hagejale laste ülalpidamiseks 38 281.02 krooni, st. ühes kuus keskmiselt 6 376.84 krooni, kusjuures jättis kostja seejuures antud arvutuses arvestamata 1 500 krooni hagejale üle kantud vankri raha ning muud laste ülalpidamiseks kantud kulutused. Arvutustes on sisse arvatud 09.04.2008.a. hagejale üle kantud laste jalanõude kulu 675 krooni ja millega kostja tasus hagejale 100 % laste jalanõude maksmuse. Seega on kostja panus olnud laste ülalpidamisse (tuginedes hageja arvutusele) olnud kuus 4 455 (kostja kulud laste temaga olemise ajal) krooni pluss 6 322.50 krooni ning kokku 10 777.50 krooni. Seega kui hageja arvestuste kohaselt kulub laste ülalpidamiseks kokku 17 100 krooni, siis on kostja tegelikkuses kandnud sellest summast suurema osa. Tegelikkuses on kostja kandnud veelgi suurema osa laste ülalpidamiskuludest, sest on tasunud laste talverõivaste, talvesaabaste, laste kevad-sügis jopede, kummikute, vitamiinide jne. eest Kostja on lisanud ka osa tema poolt tasutud arvetest, mis on tasutud laste tarbeks. Kõik need asjad on lastele muretsenud kostja laste igapäevatarbeks. Kuni 2008.a. jaanuari lõpuni aitas kostja hagejat iga kuu ka paagitäie kütusega. Ülaltoodut aluseks võttes peaks olema selge, et kostja on teinud endast kõik oleneva laste ülalpidamiseks ning püüdnud hagejale igati vastu tulla. Kostja arvestuse kohaselt on kostja hagejale laste ülalpidamiseks 2008.a. kuus keskmiselt üle kandnud 6 376.84 krooni, seega tunduvalt rohkem alammäärast arvestamata seejuures asjaolu, et osa ajast on lapsed kostjaga ning kolmikute vajadused ei ole alati kolmega korrutatavad (transpordikulude näide või kulud korteri kütteks). Kostja arvates on hageja käesolev hagi vastutustundetu ning ei arvesta vähimalgi määral poolte laste heaolu või huve ning pole kooskõlas ka hea tavaga, rääkimata sellest, et see aitaks kaasa pooltel laste huvides lastevanematena koostööd teha. Eeltoodut aluseks võttes ning aluseks võttes asjaolu, et kostja on vanemana oma laste ülalpidamiskohustust igati täitnud ning teeb seda ka tulevikus laste ülalpidamiseks vajalikus määras ning võimalusel veelgi enam, palub kostja kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik asja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja vastus kostja vastuväidetele Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja on rikkunud laste ülalpidamiskohustust, kuna ta pole täitnud ülalpidamiskohustust kohasel määral. Tulenevalt PkS § 61 lg. 4 ei või elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr. 254 on kuupalga alammäär 4 350 krooni. Kolme lapse tulumaksuta elatisemäär vastavalt vabariigi valitsuse määrusele on 6 525 krooni kolmele lapsele. Tulumaksu lisamine on põhjendatud sellega, et elatis läheb lastele. Tulumaksu lisandumist on sedastanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 25.09.2008.a. kohtumääruses, mille kohaselt kolmele lapsele makstav elatis ei või olla väiksem kui 6 525 krooni ja nimetatud summa ei sisalda sellelt makstavat tulumaksu 21 %. Seega on hageja arvates minimaalseks elatise määraks 2 175 krooni ühe lapse kohta ja 6 525 krooni kolme lapse kohta. Hageja rõhutab, antud elatise määra puhul on tegemist miinimummääraga, mis aga tegelikkuses ei kata ülalpeetavate kulutusi. Selleks, et katta lastele tehtavaid igakuised kulutused on hageja esitanud elatise suurendamise nõude summas 8
7. krooni kolmele lapsele, millele lisandub tulumaks (21 %) summas 2 272.78 krooni. Seega moodustab kogu elatise nõue laste ülalpidamiseks 10 822.78 krooni. Hageja arvates ei ole millegagi põhjendatud, et laste ema katab lastele tehtavatest kulutustest suurema osa kui isa. Küüniline on hageja arvates kostja väide selles, et kostja on 1 500 krooni maksnud hagejale lastevankri raha. Hageja soovib selgitada, et lastevanker soetati abielu ajal ning kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka. Ühisvara jagamise osas on pooltel käimas tsiviilvaidlus. Seega ei saa kostja ühisvara hulka kuuluvat vara müügist saadud summat arvata tema poolt makstud elatise hulka. Laste elatise hulka ei saa arvata ka kostja poolt kummikute ostmiseks kulutatud rahasummat. Lapsed elavad koos hagejaga ja hageja tegeleb igapäevaselt lastega ning planeerib laste vajadusteks tehtavaid kulutusi. Laste riiete jms. soetamisele eelneb asjade pidev ülevaatamine, vajadusel parandamine ning vastavalt iga lapse vajadusele asjade ostmise planeerimine. Kui lasta tekkida olukorral, mil kostja teeb kulutusi lastele asjade ostmisel teadmata laste riiete ja muude asjade vajadusi ning seisundit, võib tekkida kaos ning mittevajalike või korduvate esemete arv kasvab. Seega saavad teatud kulutused olema mitteotstarbekad ja laste huve kahjustavad. Analoogne situatsioon tekkis kummikute ostuga kostja poolt, sest lastel oli juba olemas kolm paari kummikuid. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja on rikkunud laste ülalpidamise kohustust, kuna on maksnud elatist ebaregulaarselt ning seda tuleb käsitleda kui ülalpidamiskohustuse rikkumist. Kostja-poolse elatise andmise amplituud on 6 päeva, seeläbi pole aga tagatud ülalpeetavate heaolu piisav kindlustamine. Seeläbi on saanud kahjustada ülalpeetavate kolmikute heaolu, kuna tihtilugu on ülalpidamiskoormus langenud laste ema õlgadele ja seeläbi on ülalpeetavate vajaduste katmine olnud raskendatud. Väär ja küüniline on kostja vastuse p.-s 2.
8. toodud väide, et hageja sõidab „kalli liisitud sõiduautoga“. Hageja soovib kohtule selgitada, et sõiduauto Honda FR-V liisingleping sai sõlmitud septembris 2005.a. ajal, mil hageja ja kostja olid abielus ja auto liisimine toimus poolte kokkuleppel ja kostja venna TV´i vahendusel. Sõiduk on tavaline keskklassi auto. Hageja ei pea õigeks, et ta peaks loobuma sõiduauto liisingulepingust ja kandma see läbi materiaalseid kulutusi ning ostma veel mõne vana auto. Olulisel kohal on sõiduki turvalisuse küsimus, sest tegemist on kolme lapsega. Suurenenud on kulutused sõiduautole, samuti on suurenenud kaskokindlustuse makse. Hagejal kahjuks puudub sõiduauto tasuta kasutamise võimalus, nagu on see kostjal, kes kasutab tööandja autot 24 t ööpäevas. Hageja soovib kohtule veel selgitada, et alates novembrist 2007.a. kuni detsembrini 2008.a. kompenseeris kostja hagejale 50 l ulatuses kütust ühes kuus. Alates jaanuarist 2008.a. kostja hagejale enam autokütust ei ole kompenseerinud. Kostja ei ole elatise maksmisel lähtunud laste huvidest, tehes kõik selleks, et maksta elatist alla õigusaktidega tagatud miinimummäära. Hageja soovib kostjale meelde tuletada, et tema poolt nõutava elatise eesmärk ongi laste huvide esikohale seadmine. Seega on alusetud ka kostja väited selles, et käesolev hagi ei ole esitatud laste huvides. Hageja taotlus kohtule 15.11.2007.a. elatise maksmise kokkuleppe tõendamiseks Hageja esitas asjas kohtule kirjaliku taotluse 15.11.2007.a. sõlmitud elatise tasumise kokkeleppe tõendamiseks. Pooled jõudsid 15.11.2007.a. kokkuleppele tulevikus makstava elatise osas, mis seisnes alljärgnevas: 1) kostja lubas jätkata hagejale laste jaoks elatise maksmist vabatahtlikult kokku summas 6 500 krooni kuus; 2) kostja kinnitas kirjalikult, et ta ei nõua hagejalt menetluskulusid; 3) kostja lubas võimaldada enda vahenditest hagejale iga kuu üks kord tankida hageja sõiduautosse 50 l 98I kütust. Kostja keeldus kütuse kompenseerimise nõusolekut kirjalikult vormistamast, sest tal on võimalik saada sõidukisse kütet ilma selle eest tasumata. Hagejale oli aga oluline, et lastele makstava elatise summa oleks suurem kui 6 500 krooni kuus ning hageja nõustus kostja suulise lubadusega. Kostja täitis oma suuliselt antud lubadust alates novembrist 2007.a. – kuni jaanuarini 2008.a., võimaldades hagejale 150 l kütust (bensiin 98I). Alates 2008.a. veebruarist keeldus kostja hagejale kütust kompenseerimast. Eeltoodut aluseks võttes ei ole kostja täitnud alates 2008.a. veebruarist elatise maksmise kokkulepet. Hageja on lisanud taotlusele kirjavahetuse kostjaga elektronkirjade vahetamise teel. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kummagi vanema kulud ühele lapsele kuus kokku 2 850 krooni ning kokku kulud kolmele lapsele 8 550 krooni kuus + 21 % tulumaksu. Hageja palub nimetatud ulatuses kostjalt elatis välja mõista alates hagi esitamisest kohtule. Asjas esitatud materjalide kohaselt (vt, hageja taotlus 18.12.2007.a. tlk. 172 – 173) on pooled 2007.a. kokku leppinud, et kostja maksab laste ülalpidamiseks vabatahtikult 6 500 krooni elatusraha kuus. Kostja asjas antud kokkuleppe olemasolu vaidlustanud ei ole. Hageja on oma hagiavalduses toodud asjaoludes märkinud, et kostja on alates 2007.a. oktoobrikuust kuni 12.juunini 2008.a., seega 8 kuu jooksul tasunud hagejale kokku elatusraha vabatahtlikult vastavalt kokkuleppele laste ülalpidamiseks summas 60 211.
9. krooni, seega arvestuslikult 7 523.38 krooni kuus. Seega on kostja oma laste ülalpidamiseks maksnud elatist oluliselt rohkem, kui oli pooltel omavahel kokku lepitud. Seega asjaolu, et kostja maksis 2008.a. juunis kokkulepitust mõnevõrra vähem elatusraha (5 086.92 krooni), ei ole kohtu arvates käsitletav kostja kui vanema poolt laste ülalpidamise kohustuse rikkumisena, sest eelnevatel kuudel on kostja hagejale tasunud elatist kokkulepitust rohkem. Kostja selgituse kohaselt kandis ta hagejale eraldi üle lastevankri müügist saadud rahasumma, mida hageja käsitles kui saadut abielu ühisvara arvel ja mitte kui elatise katteks kantud rahasumat. Hageja seletuse kohaselt tema kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele on pooltel kohtu menetluses ka abielu ühisvara jagamise vaidlus. Seega käesolevas menetluses ei peaks ühisvara jagamisse puutuv asjaoluna üldse tõusetuma ning lapsevankri müüki puutuv on ilmselt pooltevaheline otsustus või kokkulepe. Antud asjaolu jätab kohus tähelepanuta kui asjasse mittepuutuva. Hageja kohtule esitatud erinevatest avaldustest (näiteks kohtukõne teesid tlk. 186) nähtub veenvalt asjaolu, et kostja on täitnud ja täidab ka kohtumenetluse ajal vanemana laste ülalpidamiseks kokku lepitud elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt. 2008.a. juulikuus on kostja tasunud elatist summas 6 600 krooni, augustikuus 6 600 krooni, septembrikuus 6 517 krooni, oktoobrikuus 6 600 krooni, novembrikuus 6 600 krooni ja detsembrikuus 6 600 krooni. Kostja antud asjaolu asjas vaidlustanud ei ole. Ainetu on kohtu arvates hageja elatise nõudes asjaolu, et viimane, vaatamata sellele, et kostja on elatise maksmise kokkulepet täitnud vabatahtlikult ja kokkulepitud ulatuses, esitab kostja vastu elatise nõude ning arvestab ka juba kostja poolt makstud elatiselt tulumaksu, mille palub kostjalt koos elatisega välja mõista hageja kasuks. Hageja on hagiavaldusele lisatud lisas nr. 8 (vt. tlk. 22) ära märkinud kõik oma kulud neljaliikmelise perekonna ülalpidamiseks ühes kuus. Selle kohaselt moodustab eluasemelaen 8 013.10 krooni, eluaseme kindlustus 239.09 krooni, kulud sõiduautole 6 370 krooni, kommunaalkulud 1 600 krooni, kulud elektrienergia kasutamise eest 335 krooni, kulud telefonile, internetile, TV-le 400 krooni, lasteaiatasud 2 250 krooni, toidule 4 700 krooni, tarbesemed, rõivad, mänguasjad, ravimid, üritused jm. kulud 2 500 krooni. Kokku moodustavad hageja arvestuse kohaselt kulud kokku 26 407.19 krooni. Hagiavalduses on hageja märkinud kuluna toidule 1 lapse kohta 900 krooni kuus (arvestusega, et lapsed käivad lasteaias iga päev ja söövad seal); eluruumi soetamismaksumuse kulud 900 krooni; osale elektrist 100 krooni; osale kommunaalteenustest, soojusest, veest 500 krooni, osale transpordikuludest 1 200 krooni; mööblile jm. tarbeesemetele 250 krooni; riietele, jalatsitele 500 krooni; hügieenitarvetele, ravimitele, vitamiinidele 300 krooni; lasteaiamaksule 750 krooni; raamatutele, mänguasjadele, videotele jne. 150 krooni, kultuuriüritused, sünnipäevad, reisid 150 krooni. Hageja põhistab suuri kulusid transpordile sellega, et hageja poolt on liisitud abielu ajal sõiduauto just laste huve silmas pidades, arvestades nende arvu ja vanust, mistõttu on põhjendatud sõiduauto ülalpidamiskulude lisamine elatusraha koosseisu. Transpordikuludena ühes kuus hindab hageja kokku 6 370 krooni, sellest liisingumakse 3 000 krooni kuus, kaskokindlustus 720 krooni, kohustuslik liikluskindlustus 80 krooni, sõiduauto hoolduskulud keskmiselt 350 krooni, sõiduauto kütus (keskmisel 120 l bensiini 18,5 krooni liiter) 2 220 krooni. Kostja hindab ülemäärasteks hageja poolt hagis märgitud kulutusi transpordile ning ka elusaseme kulusid (eriti soojusele), mida hageja on arvestanud kolmekordselt, samas toimub laste lasteaeda ja arsti juurde viimine korraga. Ilmselt tuleb kostja esitatud vastuväite laste sõidutamise osas kodust lasteaeda ja lasteaiast koju tagasi, kohtul nõustuda, sest on mõistlik eeldada, et kõik kolm last viib hageja korraga hommikul lasteaeda ja toob nad sealt korraga ka koju. Kostja väiteil asub lasteaed kodust ca 2 km kaugusel, seega pole hageja poolt hagis lastele märgitud kulutused autokütusele kuus 2 220 krooni mõistlikud. Hageja võib selliseid kulutusi autokütusele küll kanda, kuid kohtu arvates on ainetu sellises ulatuses kütusekulude seostamine laste vajadustega. Teadu poolest käivad lapsed iga päev lastaias, seega on neid vaja transportida vaid hommikuti ja õhtuti, aegajalt kindlasti ka arsti juurde või mõnele üritusele, kuid ülalmärgitud kulud kütusele on kohtu arvates lastega seonduvalt ülemäärased ja ebamõistlikud. Lisaks on kohtu arvates ainetu lastega seonduvate kulude põhistamine sõiduki soetamiskuludega liisingumaksete näol ja kaudu. Hageja ise nimetab neid sõiduki ülalpidamiskuludeks. Kohtu arvates võivad lastega seotud kuludena tulla kõne alla hagis märgitud mõistlikud kulud sõiduauto ülalpidamisele hoolduskuludena summas 350 krooni, kindlustusmaksed (kasko- ja liikluskindlustus) kokku summas 800 krooni ning kulud kütusele max 50 l bensiini 98I maksumusega 720 krooni, kulud seoses laste transportimisega (350 (hooldus) + 800 (kindlustusmaksed) = 1 150 krooni : 4 = 287.50 krooni) + kulud kütusele lastega seoses ( 50 l bensiini 98 I x 14.40 krooni Neste tanklas 27.01.2009.a.) 720 krooni ja kokku moodustavad lastega seostatavad võimalikud transpordikulud 1582.50 krooni : 3 = 527.43 krooni ühe lapse kohta kuus. Kohtu arvates rahuldas hagejat täielikult olukord, kui kostja kompenseeris talle 50 l ulatuses kütusekulud ühes kuus, seega tuleb sellises ulatuses kütusekulusid seoses laste vajaduste rahuldamisega pidada mõistlikeks ja arvestatavateks ning sellises koguses kohus ülaltoodud arvestuse tegemisel ka lähtus. Kohtul on ka eluruumi soetamiskulude puhul sarnane seisukoht kui oli ülaltoodud sõiduauto soetamiskulude puhul ning eluruumi soetamisega seotud kulude osalise panemise kostja kanda elatise nõude kaudu ei ole kohtu arvates põhjendatud. Otseste kuludena lastele seoses eluruumi kasutamisega tuleks kohtu arvates arvestada küttekulusid, kulusid külmale ja soojale veele ning kanalisatsioonile, kulusid elektrienergiale, TVle, seega kulusid, mida tuleb vältimatult kanda eluruumi kasutamisel seoses laste vajaduste rahuldamisega. Kuna tegemist on väikelastega, siis kulud internetile ja telefonile on kohtu hinnangul pigem hageja enda vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud. Kommunaalkulud on hageja märkinud hagi lisas nr. 8 (tlk. 22) üldsummas 1 600 krooni, seega 400 krooni arvestatuna igale pereliikmele. Asjas esitatud Harju Maakohtu kohtumäärusega 13.11.2008.a. tsiviilasjas nr. 2-08-8546 on IV´i avalduse alusel määratud avaldajale kindlaks lastega suhtlemise kord. Kohus tunnistas IV´i ja KHK´i lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning määras IV´ile tema poegade TV´i, JV´i ja SV´iga suhtlemise kord. IV´il on õigus võtta lapsed enda elukohta üle nädala selliselt, et IV läheb lastele lasteaeda või nende elukohta järele neljapäeva õhtul kella 16.00 kuni 18.00 vahel ja toob lapsed nende elukohta tagasi sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kella 19.00 (alates laste 7-aastaseks saamisest kell 20.00), kusjuures isal on kohustus viia lapsed reedel lasteaeda või kooli. Sellel nädalal, mis ei ole nn. isa nädalavahetuse nädal, on IV´il õigus võtta lapsed lasteaiast kolmapäeva õhtul kella 16.00 – 18.00 vahel lasteaiast või nende kodust, kuid ta on kohustatud lapsed viima neljapäeva hommikul lasteaeda või kooli. Neljapäeva õhtul võtab lapsed lasteaiast laste ema KHK. KHK´il ja IV´il on õigus olla lastega koos 1 kord aastas kuni 14 järjestikusel päeval vanema poolt valitud kohas Eestis, kusjuures vanemate ja laste 14-päevane koosolemine peab toimuma ajal, mil lasteaias on kollektiivpuhkus või lastel on koolivaheaeg. IV´il ja KHK´il on õigus olla lastega 2 korda aastas kuni 7 järjestikusel päeval vanema poolt valitud kohas Eestis. Pühad veedavad vanemad koos lastega alljärgnevalt – Jõulupühad (24.
10. – 26.12) ja aastavahetuse (27.
11. – 02.01.) veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures, kusjuures laste vahetamise kuupäevaks on vanematel 27.
12. Lihavõtted ja Võidupüha ning Jaanipäeva veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures ning emadepäeval on lapsed KHK´i juures ja isadepäeval IV´i juures. Laste sünnipäeval viibivad lapsed kordamööda kummagi vanema juures. Eeltoodust nähtub, et vastavalt eeltoodud suhtlemise korra kohaselt viibivad lapsed kummagi vanema juures vähemalt 2-l nädalavahetusel kuus. Nädalal, mil laste isa jaoks ei ole nn. nädalavahetuse nädal, on IV´il õigus võtta lapsed lasteaiast kolmapäeva õhtul ning neljapäeva õhtul võtab laste ema lapsed lasteaiast oma koju. Kummalgi vanema on õigus olla lastega korda aastas 14 järjestikulist päeva ning veel 2 korda aastas kuni 7 järjestikulist päeva. Pühade ajal ja sünnipäevadel veedavad lapsed aega kordamööda kummagi vanema juures jne. Eeltoodust nähtub, et lapsed veedavad ka oma isaga märkimisväärse osa ajast vastavalt kohtu poolt määratud lastega suhtlemise korrale. Hageja arvates moodustab see aeg 21,8 %, kostja arvates 30 %. Kohtu hinnangul viibivad lapsed poolte-vahelist suhtlemiskorda aluseks võttes 25 – 30 % ajast keskmiselt ühes kuus oma isaga. Laste isa hinnangul on ka temal lastega seoses nende viibimise ajal kulutusi ca 4 000 krooni ulatuses ühes kuus. Hageja hindas kuludena laste toidule 900 krooni lapse kohta kuus aluseks võttes asjaolu, et lapsed käivad nädala sees lasteaias ja söövad seal. Kostja antud kulutusi ei ole asjas vaidlustanud. Seega asub kohus seisukohale, kui lapsed viibivad lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik arvestada elatise väljamõistmisel asjaolu, et lahus elav vanem täidab oma laste ülalpidamise kohustust ajal, mil lapsed selle vanema juures viibivad ning kannab sel ajal ka samu materiaalseid kulutusi nagu laste emagi laste viibimise ajal temaga. Seega arvesse võttes isa poolt lastega veedetavat aega on täiesti mõistlik kostja seisukoht tema poolt kantavate kulutuste orienteeruva summa osas lastele, tema poolt laste ülalpidamise kohustuse täitmise ajal. Aluseks võttes laste vajadusi ning vanemate peaaegu võrdseid majanduslikke võimalusi ning asjaolu, et lapsed viibivad märkimisväärse osa ajast ka oma isaga, samuti tõsiasja, et laste isa on täitnud laste ülalpidamise kohustust nõuetekohaselt ning andnud oma lastele elatist nende vajadusi ja vanust arvesse võttes vajalikus määras, puudub kohtul õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamisekohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.01.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik