← Eesti

2-07-16760/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2008.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-16760 Tsiviilas

§ 1

, 2 järgi on liikluskindlustus sätestatud kohustusliku kindlustusena ning liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus.

§ 7järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud kahju.

Et kindlustusandjal tekkiks kohustus tema juures enda vastutuse kindlustanud isiku eest hüvitada kannatanule kahju, peab olema selge, kes on liikluskahju tekitamise eest vastutav, st kelle käitumise tagajärjel on tekkinud kahju. Kahju tekkimine peab 2 olema otseses põhjuslikus seoses kahju põhjustanud isiku tegevusega. Kohtus ülekuulatud hageja tunnistaja G T , kes oli avarii toimumise hetkel hageja sõidukis juhi kõrvalistmel, ütlustest nähtub, et sellel ajal kui hageja sõiduk seisis kaubiku taga, ületasid jalakäijad sõiduteed ja kaubik hakkas vasakpööret sooritama ning järsku keeras välja Volkswagen, mis üritas mitte riivata kaubikut ja sõitis vastassuunavööndisse ja põrkus vastu hageja autot. Kaubik oli liikumises ja jõudis peaaegu Toom- Kuninga tänavale, kui toimus hageja auto ja Volkswageni vaheline avarii. Avarii toimis vahetult pärast kaubiku liikuma hakkamist. Tunnistaja arvates sõitis Volkswagen suure kiirusega. Sama seletuse on tunnistaja andnud ka kindlustusandjale 01.03.2007 (vahekomisjoni toimik). Kostja tunnistaja AL ütlustest nähtub, et ta sõitis Volkswageniga mööda Toom-Kuninga tänavat linna poole, vastassuunas seisis kaubik, mis mille vasak suunatuli oli sees. Tunnistaja oli oma sõidukiga kaubikule lähedal ega suutnud aimata, et kaubik hakkab sooritama pööret ning et ära hoida kokkupõrget kaubikuga, tahtis temast mööda sõita, sõitiski temast mööda, kuid kuna kaubiku taga seisis Toyota, siis sellega toimus kokkupõrge. A. L e ütluste kohaselt oli talv, pime aeg, libe, kõik toimus kiiresti, ülekäigurajal ei märganud inimesi, tema arvates oli tema sõidukiirus ca 40 km/h. Vaidluskomisjoni toimikus olevast ja kostjale esitatud A. S kirjalikust seletusest nähtub, et hageja sõiduk seisis kaubiku taga, jalakäiarajal seisid paremal pool jalakäiad ja sel ajal kui kaubik oli peaaegu vasakpöörde sooritanud, st ei olnud seda veel lõpuni sooritanud, sõitis vastassuunavööndisse hageja autole otsa suure kiirusega Volkswagen. LE § 123 järgi peab juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LE § 46 sätestab, et lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. LE § 91 järgi peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Hinnates tunnistaja G. T kohtuistungil antud ütlusi, mis kattuvad tema esitatud kirjalike seletustega, leiab kohus, et asjas on leidnud tõendamist, et sellel ajal kui kaubik hakkas sooritama vasakpööret, pidid jalakäiad olema kaubiku ees jalakäikate rajal. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja G. T ütluses, kuivõrd need langevad kokku tema seletustega kindlustusandjale ning tema ütlustega langevad kokku ka A. S kirjalike seletustega kostjale (vahekomisjoni toimikus). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaubiku juhil oli võimalik eeldada, et tema vasakpöörde sooritamine on ohutu arvestades asjaolu, et vastassuunast sõitev Volkswagen oli samal ajal kohustatud lubama LE § 46 järgi jalakäiad üle sõidutee ja vastavalt selleks peatuma. Nimelt on ülekäigurada, vaadates kesklinna poolt Mustamäe suunas, vahetult pärast Toom-Kuninga ja Suur-Ameerika tänavate ristumist, mis ilmneb esitatud joonisest (vahekomisjoni toimik – skeem teatel liiklusõnnetusest) ja milles vaidlus puudus. Hinnates A. L e ütlusi ja tunnistaja G. T ütlusi omavahel, leiab kohus neid tõendeid hinnates järeldusele, et A. L , sõites tema enda väidetel kokkupõrke vältimiseks kaubikuga, vastassuuna vööndisse hageja autole otsa, ei täitnud LE § 91 tulenevat manöövri ohutu sooritamise kohustust, st ta soovis mööda sõita kaubikust vastassuuna kaudu, kuid see ei olnud seal seisva Toyota Yarise tõttu ohutu. Lisaks ei täitnud ta ka LE § 123 tulenevaid nõudeid, kuna vasakpööret sooritav kaubik ning teed ületavad jalakäijad olid A. L teel etteaimatavad takistused, milleks tulnuks tal LE § 123 järgi teeolusid (libe) ja ilmastikuolusid (pime), arvestades vähendada kiirust ja vajadusel peatuma, et vältida avariid. 3 Kuna vaidlus puudus selles, et hageja sai varakahju, siis on kohtu arvates A. L e poolt LE §-des 123, 91 sätestatud kohustuste rikkumisel ja hagejal varakahju tekkimisel otsene põhjuslik seos, mis tähendab, et Volkswageni juht on vastutav tekkinud kahju eest. Kuivõrd vaidlus puudus selles, et hageja sai liikluskahju ja on seega kahjustatud isik ning vaidluses leidist tõendamist, et kahju tekitajaks oli Volkswagen Passati juht A. L , kelle tsiviilvastus oli kindlustutud kostja juures, siis on VÕS § 521 lg 1 ja 510 lg 1,

§ 1,2 ja 7 alusel kostjal kohustus hagejale liikluskahju hüvitada.

Hagi kuulub seega rahuldamisele ja S AS-i tuleb kohustada NM hüvitada liikluskahju. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad hageja menetluskulud sh SAS-i tasutud riigilõiv SAS-i kanda. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.