) § 428 lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.
lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Vastavalt
lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja tasus 19.01.2009. a hagejale kogu võlgnevuse. Seega tuleb menetluskulud
lõike 5 alusel jätta kostja kanda.
lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1 000 krooni, kokku seega 1 250 krooni.
lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Kuigi hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1, on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv suuruses 125 krooni, sest hagejal on
lõike 2 punkti 2 alusel õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastava avalduse tulenevalt
lõikes 4 sätestatust.
lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1 309,17 krooni. Lepingulise esindaja õigusabi kuluks on märgitud 1 000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 1 000 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n.n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt ka teiste kostjate vastu ja mis oma sisu poolest on ühetaolised. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kulu suuruseks 500 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, lõpetades menetluse hagist loobumise tõttu, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 625 krooni (125 + 500).
lõike 1 teise lause kohaselt kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.