2-08-20989/3

KO HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.

1. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-20989 Tsiviilasi A K hagi P Kvastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 9 000 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja A K (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja A Politanov (xxx); esindajad kostja P K (isikukood xxx, elukoht xxx). Istungi toimumise aeg 02.02.2009.a. Istungil osalesid Hageja A K Hageja esindaja A Politanov RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Suurendada 28.06.2006.a Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1622 (endine number 2/230-9898/04) välja mõistetud elatise suurust 675 krooni võrra ja välja mõista kostjalt P K elatis 2 175 krooni kuus xxx.a sündinud L M (end. K) ülalpidamiseks alates 27.05.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni so xxx.a või elatise suuruse muutumiseni hageja A K kasuks.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue A K esitas 27.05.2008.a hagiavalduse P Kvastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kulutused lapse, xxx.a. sündinud L M , ülalpidamiseks ühes kuus moodustavad 6 000 krooni. Hageja kasuks on kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 1500 kr. Hageja palub elatise summat suurendada 2000 kr võrra. Hageja palub elatise summas 3500 krooni kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest.02.02.2009.a toimunud kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise summas 2 500 krooni, s.o suurendada elatist 1 000 krooni võrra. Menetluskulud, so kulud õigusabile summas 2500 kr palus jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja P K kuulati ära erinõude korras 21.11.2008.a Soome Vabariigi Kotka Maakohtus. Kostja leiab, et elatis summas 3 500 krooni on liiga suur ning on nõus maksma elatist 1 500 krooni kuus. Kostjal ei ole võimalik maksta hageja poolt nõutavat elatist, kuivõrd kostjal puudub Soomes töökoht. Kostja kinnitab, et ta on küll nõus koheselt tööle asuma, aga puudub veel piisav soomekeele oskus. Saadava abiraha suurus on 400 eurot, millest hageja sissetulekud on tõenäoliselt suuremad. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A K hagi P K vastu elatise suurendamise nõudes kuulub osaliselt rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt xxx.a sündinud L M (end. K) emaks on A K. 28.06.2006.a kohtuotsusega on tuvastatud, et L M põlvneb P K . Seega on L M vanemateks A K ja P K. Laps on alaealine, kelle ülalpidamise kohustus lasub Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 järgi tema vanematel. L M elab ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Asjaolu, et kostjalt P K on välja mõistetud elatis xxx.a. sündinud tütre ülalpidamiseks 1500 kr kuus, on tõendamist leidnud Harju Maakohtu 28.06.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-04-
5. Hageja peab vajalikuks väljamõistetud elatise suurust muuta, sest lapse vajadused on suurenenud. Hageja nõue on kooskõlas PkS § 61 lg 3, mille kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja palub kostjalt tütre ülalpidamiseks välja mõista igakuise elatusraha summas 2 500 krooni, s.o suurendada elatist 1 000 krooni võrra. Hagiavaldusest nähtuvalt moodustavad kulutused alaealise ülalpidamiseks 6 000 krooni kuus sh näiteks söögile 1 900 krooni, riietele ja jalanõudele 600 krooni, spordiringidest osavõtu kulutused moodustavad 250 krooni etc. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.Asja materjalidest nähtuvalt moodustab hageja töötasu keskmiselt 14 182 krooni kuus. Kostja sissetulekuks on Soome Vabariigis saadav toetus, mis Soome Pensioniameti teatise kohaselt moodustab netos 419,76 eurot (t lk 58). Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et kostja majanduslik olukord võimaldaks maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Kohus on seisukohal, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse, arvestades samas lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi, mida tuleb arvestada lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel. Kuivõrd lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, asub kohus seisukohale arvestades poolte majanduslikku olukorda, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 2 175 krooni so ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o suurendada 28.06.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-1622 välja mõistetud elatist 675 krooni võrra. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kostjal tuleb oma elukorraldust muuta ja teha kõik endast olenev sobiva töö leidmiseks, et täita enda kui lapsevanema kohustust oma alaealist last ülal pidada arvestades seoses lapse eaga kaasnevaid eelduslikult kasvavaid vajadusi. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt PKS § 70 lg-le 1 elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
6. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab PKS § 70 lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolu, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidanuks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Arvestades asjaolu, et kostjalt on elatis välja mõistetud kohtuotsusega ja hageja on sellise elatise suurusega nõustunud ja leidnud selle piisava olevat katmaks lapse tavapäraseid kulutusi, ei pea kohus põhjendatuks suurendada elatist tagasiulatuvalt üks aasta elatishagi esitamisest vaid hagi esitamisest , so 27.05.2008.a. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et 28.06.2006.a Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 204-1622 (endine number 2/230-9898/04) välja mõistetud elatist summas 1500 kr tuleb suurendada 675 krooni võrra ja välja mõista kostjalt P Kilt elatis 2 175 krooni kuus xxx.a sündinud L M (end. K) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest so 27.05.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni so xxx.a või elatise suuruse muutumiseni hageja A K kasuks. Menetluskulu Menetluskulu jätta poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma kulud ise. Ene Tsefels Kohtunik 2