← Eesti

3-07-574/38

Obsah (5)§ 28§ 23§ 12§ 19§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2009, Tallinn Haldu

) § 28 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel kehtetuks 21.05.2004 ehitusloa, kuna ehitusloa taotleja esitas valeandmeid – Xxxxx xx xx-xx korteri omaniku asemel kooskõlastas pööningu väljaehitamise ehitusprojekti korteri üürnik.

  1. Martin Suuroja, Xxxxx xx xx-xx korteri omaniku 20.09.2002 taotluse alusel väljastas TLPA 24.09.2002 samasisulised projekteerimistingimused ka korteri nr xx laiendamiseks pööningukorrusele ning 17.11.2003 väljastas TLPA selleks ehitusloa nr
  2. TLPA tunnistas 08.02.2007 otsusega nr 23436 Tallinnas Xxxxx xx xx korterite nr x, x, xx omanike taotlusel

§ 28

lg 1 p-de 3 ja 4 alusel kehtetuks 17.11.2003 ehitusloa nr 1054, sest ehitusloa taotleja esitas valeandmeid – Xxxxx xx xx-x korteri omaniku asemel kooskõlastas pööningu väljaehitamise ehitusprojekti korteri üürnik.

  1. Leida Kutmann esitas 21.03.2007 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada TLPA 08.02.2007 otsuse nr
  2. Kaebaja leidis, et ehitusseadus ega ehitusluba ei reguleeri ehitise kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandis oleva asja valdamise, kasutamise ja käsutamisega seonduvates küsimustes.

§ 23

lg 3 kohaselt antakse ehitusluba taotlejale sõltumata sellest, kas viimane on asjaomase maatüki või ehitise omanik või kas tal on omaniku nõusolek. Ehitise kaasomanike vaheliste ehitise kasutamisega seonduvate nõusolekute puudumine ei oma ehitusloa väljaandmise või kehtetuks tunnistamisega mingit puutumust. Ehitusluba tunnistati kehtetuks põhjusel, et selle taotlemisel esitati teadvalt valeandmeid korteri nr xx omaniku nõusoleku kohta ehitustööde tegemiseks, mitte põhjusel, et valeandmeid oleks esitatud korteri nr xx pööningule laiendamisel inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtlikkuse osas. Seega vastab korteri nr xx pööningukorrusele laiendamise projekt kõikidele ehitusseadusega kehtestatud nõuetele.

§ 28

lg 1 p 3 alusel on võimalik varem välja antud ehitusluba kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui valeandmeid esitati näiteks ehitise suhtes või muudes ehitusseaduses sätestatud asjaomastes küsimustes. Haldusorgan ei ole

§ 28

lg 1 p-des 1-7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama, vaid tegemist on kaalutlusotsusega (vt Riigikohtu 29.05.2006 otsus nr 3-3-1-23-06). Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milline domineeriv avalik huvi tingis ehitusloa kehtetuks tunnistamise selle asemel, et kohaldada mingisugust teist, vähemkoormavat mõjutusvahendit (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg 3). Kaebaja on kulutanud juurdeehituse tegemiseks umbes 60 000 krooni. Selgusetuks jääb, mil viisil on arvestatud kaebaja usaldust, et ehitusluba jääb kehtima (HMS § 67). Kaalutlusõiguse teostamisel peavad kõik asjaomased kaalutlused ja põhjendused nähtuma haldusaktist endast, akti täiendav põhjendamine kohtumenetluse käigus on lubamatu (Riigikohtu 28.03.2003 otsus nr 3-3-1-66-03, 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, 10.03.2005 otsus nr 3-3-1-2-05). Leevi Aasmaa oli korteri nr xx omanik ajavahemikul 08.07.2003 – 27.02.2006, seega nii ehitusprojekti kooskõlastamise kui ka ehitusloa väljaandmise ajal. L. Aasmaa on kaebaja 2

(9)3-07-574 esindajale kinnitanud, et ta oli ehitusprojektist ja selle alusel toimuvast ehitustegevusest teadlik ning sellega nõus. Seega on minetus formaalne ja tegelikult pole kaebaja rikkunud kohustust saada ehitusprojektile Xxxxx xx kõikide korteriomanike nõusolekut ega ole seetõttu esitanud ehitusloa väljaandjale sisuliselt valeandmeid. Kohtuistungil lisas kaebaja, et TLPA tunnistas ehitusloa kehtetuks kolme korteriomaniku taotluse alusel, kuid majas on 15 korterit. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab, et kaasomandis olevat asja käsutavad kaasomanikud enamuse otsuse alusel, kui neile kuulub suurem osa kaasomandist. Kolme omaniku taotluse alusel ei saanud ehitusluba kehtetuks tunnistada, sest nad ei olnud enamus. Ehitusprojekti kooskõlastuslehele on L. Aasmaa asemel allkirja andnud üürnikud Banikovid, kes allkirju kogunud kaebaja tütre Margit Jürgensi arvates pidid saama korteri omanikeks, kuna käis kohtuvaidlus. Seega mingit pahatahtlikkust ei olnud. Ehitusloa alusel teostatud ümberehitustööd on lõpetatud ja kaebaja kulutas juurdeehitusele umbes 100 000 krooni. Ehitusloa kooskõlastuste saamise tingimuseks oli, et M. Suuroja ehitab välja piirdeaia. Kaebaja on aia rajanud ja kulutanud selleks 30 000 krooni. Ehitustööd pööningukorrusel toimusid avalikult ja kõigi omanike teadmisel. Taotlus ehitusloa tühistamiseks on esitatud kolm aastat pärast selle väljastamist.
  1. Martin Suuroja esitas 26.03.2007 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada TLPA 08.02.2007 otsuse nr
  3. TLPA vaidles kirjalikes vastustes kaebustele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Projekteerimistingimuste kohaselt tuli ehitusprojekt kooskõlastada hoone kõigi omanikega vastavalt hooneregistri teatisele või kinnistusraamatu väljavõttele. Ehitusloa saamiseks tuli esitada kõikide nõutud kooskõlastustega tehniline või tööprojekt. Seega oli seatud ehitusloa saamise eelduseks kõikide nõutud kooskõlastuste olemasolu ning see nõue oli ehitusloa taotlejale teatavaks tehtud projekteerimistingimustes. Samuti kinnitasid Xxxxx xx xx-xx omaniku esindaja M. Jürgens ja Xxxxx xx xx-xx omanik M. Suuroja 05.02.2007 TLPA-s toimunud koosolekul, et projektil puudusid mõnede korteriomanike kooskõlastused, kuna nad ei elanud seal ja seetõttu võeti kooskõlastused korterite üürnikelt. Järelikult teadsid kaebajad, et üürnikud pole isikud, kelle kooskõlastus on ehitusloa saamise eelduseks. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa saamise taotluse esitama omanikud ühiselt. Samuti saab kinnistusraamatu kannet ja kinnisasja mõtteliste osade suurust muuta üksnes kõigi kaasomanike nõusolekul. Arusaamatuks jääb, mida kooskõlastati
  4. aastal, kui projekt on koostatud alles
  5. aastal. M. Varusk kinnitas, et korterite omanikele projekte üldse ei tutvustatudki, seega ei teadnud nad, mille kohta allkirja annavad. L. Kutmann võttis L. Aasmaaga ühendust alles pärast ehitusloa kehtetuks tunnistamist. See näitab, et kaebaja ei täitnud projekteerimistingimustes esitatud nõudeid ja esitas teadvalt valeandmeid. Avaliku huvi seisukohalt on oluline, et kehtima ei jääks haldusakt, mille andmisel on lähtutud teadvalt esitatud valeandmetest. Kuna ehitusloa taotlejad ei täitnud projekteerimistingimusi, ei saanud neil ka tekkida ootust, et ilma nimetatud tingimuste täitmiseta väljastatakse ehtusload. Vaidlustatud otsustest nähtub, et ehitusload tunnistati kehtetuks sellepärast, et ehitusloa taotlejad esitasid valeandmeid ning ehituslubade kehtetuks tunnistamist taotlesid Xxxxx xx xx korterite nr xx, xx ja xx omanikud. Samuti nähtub vaidlustatud otsuste punktidest 4.1, et dokumendile on lisatud 05.02.2007 vastustaja ehituslubade osakonna koosoleku protokoll, kus arutati ehituslubade nr 1054 ja nr 4060 kehtetuks tunnistamisega seonduvat. Seega sisaldavad haldusaktid õiguslikku ja faktilist alust. Ehituslubade kehtetuks tunnistamise taotlused esitasid Xxxxx xx xx korterite omanikud Piret Rives, Miralda Narusk, ja OÜ „Normante“ esindaja Toomas Raid. Võttes arvesse, et esines kaks ehituslubade kehtetuks tunnistamise alust – ehitusloa taotleja esitas teadvalt valeandmeid ja 3
(9)3-07-574 ehitise omanikud taotlesid ehitusloa kehtetuks tunnistamist – oli haldusaktide kehtetuks tunnistamine põhjendatud.
  1. Kolmandad isikud Piret Rives ja Miralda Varusk vaidlesid kohtuistungil kaebustele vastu ja palusid need jätta rahuldamata. P. Rives ostis korteri nr xx, kus olid sundüürnikud, kuid mingeid kitsendusi korteril polnud. Hooneregistris polnud pööningu väljaehitamise kohta mingit märget. Seega arvas P. Rives, et pööning ja kelder on kaasomandis. Kui kaebajad kannavad pööningulaienduse enda omandisse, väheneks teiste omanike kaasomandi osa, mis tuleks kaebajatel hüvitada. Maja omanikele oleks kasulikum pööning tervikuna ära müüa ja saadud raha eest hoone korda teha. L. Aasmaa kinnitas kirjalikult, et pole andnud ühtegi allkirja pööningu väljaehitamiseks. M. Suuroja pidi olema teadlik kõigist korteriomanike vahetumistest, kuna ehitusloa taotluse lisa p-s 16 on ta esitanud hooneregistri tõendi, mis on väljastatud 11.08.
  2. Ehitusprojektile ei ole M. Suuroja allkirju korjanud. Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui on esitatud valeandmeid. Projekteerimistingimustes on märgitud, kellega tuleb projekt kooskõlastada. Linnaametnikud ei kontrollinud piisavalt esitatud andmeid.
  3. Kolmanda isiku OÜ Normante esindaja Toomas Raid selgitas kohtuistungil, et osaühing on Xxxxx xx xx korteri nr xx omanik alates
  4. aasta detsembrist. T. Raidi kui osaühingu juhatuse ainuliikme käest pole pööningu väljaehitamiseks kooskõlastust küsitud. Pööning on tervik, mis tuleks tervikuna müüa.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2008 otsusega kaebused rahuldamata. TLPA poolt kaebajatele väljastatud projekteerimistingimused kohustasid ehitusprojekti kooskõlastama hoone kõigi omanikega vastavalt hooneregistri teatisele või kinnistusraamatu väljavõttele. Seega olid kaebajad teadlikud, et peavad kooskõlastama projekti korterite omanikega. Korteri nr xx pööningule laiendamise projekt valmis alles
  6. aasta suvel ja joonised 06.11.2003 (tl 95, tl 116-124). Sellele vaatamata korjas M. Suuroja allkirjad juba 14.10.2002 (24.03.2003 korterilt nr x) lehele, mis oli pealkirjastatud tekstiga „Hoone kõigi omanikega ehitusprojekti kooskõlastus“ (tl 115). Korteri nr xx omaniku asemel andis nõusoleku üürnik Enn Jaaguste. Selle allkirjalehe esitas M. Suuroja vastustajale 17.11.2003 koos ehitusloa taotlusega ja temale 11.08.2003 väljastatud hooneregistri tõendiga nr 4384 (tl 106-107), millel on kirjas, et korteri nr xx omanik on alates 13.12.2002 OÜ „Normante“ (tl 60). Need dokumendid tõendavad, et M. Suuroja esitas vastustajale teadvalt valeandmeid – võttis kooskõlastuse korteri nr xx üürnikult, teades, et too pole korteri omanik, ehitusprojektile, mida polnud veel olemaski. Seega ei vastanud M. Suuroja ehitusprojekt projekteerimistingimuste p-le 4.
  7. L. Kutmann on võtnud ajavahemikul 06.-12.11.2003 allkirjad paberile, mis oli pealkirjastatud tekstiga „Hoone kõigi omanikega ehitusprojekti kooskõlastus“ (tl 25). Korteri nr xx omaniku L. Aasmaa asemel andsid nõusoleku üürnikud Banikovid. Sellist allkirjalehte 21.05.2004 ehitusloa taotlusele lisades esitas kaebaja vastustajale teadvalt valeandmeid ning tema korteri nr xx pööningule laiendamise projekt ei vastanud projekteerimistingimuste p-le 4.
  8. Kohus möönab, et kui kaebajate ehitusloa taotlustega tegelenud ametnikud oleksid oma tööülesandeid korralikult täitnud ja taotlusele lisatud dokumente kontrollinud, oleks valeandmete esitamine selgunud enne ehitusloa väljastamist. Siiski ei saa ametniku lohakus olla takistuseks valeandmete esitamise tõttu väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamisel. Kaebajatel pole alust tugineda õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiibile – isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et kehtima jääb teda soodustav haldusakt, mille andmise ta on saavutanud teadvalt valeandmete esitamisega. Vaidlustatud otsused on õiguspärased (

§ 28lg 1 p 3). Otsuses nr 23391 on küll korteri nr xx omanikku Leevi Aasmaad ekslikult nimetatud üürnikuks, kuid kaebusest nähtuvalt 4

(9)3-07-574 on kaebaja L. Kutmann õigesti aru saanud, et ehitusluba tunnistati kehtetuks sellepärast, et pööningu väljaehitamise ehitusprojekti kooskõlastas korteri nr xx omaniku asemel üürnik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Leida Kutmann palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles jäeti rahuldamata tema kaebus ja uue otsusega see rahuldada. Samuti mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Ehitusloa väljastamise ja TLPA 08.02.2007 otsuse nr 23391 tegemise ajal ei olnud kaasomandit lõpetatud ega korteriomandeid moodustatud. Vaieldav on, kas ehitusloa väljastamine kaasomandis oleva elamu ühe korteri laiendamiseks kaasomanike ühises omandis oleva pööningu arvelt on elamu kui ühise asja valdamine ja kasutamine (AÕS § 72 lg 1) või elamu kui ühise asja käsutamine (AÕS § 74 lg 1). TLPA projekteerimistingimuste p 4.1 järgi tuli ehitusloa väljastamise aluseks olev ehitusprojekt kooskõlastada hoone kõigi omanikega vastavalt hooneregistri teatisele või kinnistusraamatu väljavõttele, seega on tegemist elamu kui ühise asja käsutamisega. Kuna ehitusloa väljastamiseks oli nõutav kõigi kaasomanike nõusolek, siis on see vajalik ka ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Ehitusseadus ega ehitusluba ei reguleeri ehitise kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandis oleva asja valdamise, kasutamise ja käsutamisega seonduvates küsimustes.

§ 23

lg 3 kohaselt väljastatakse ehitusluba taotlejale, sõltumata sellest, kas viimane on asjaomase maatüki või ehitise omanik või kas tal on maatüki või ehitise omaniku nõusolek. Riigikohtu 11.04.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05 p-st 10 ja 22.03.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06 p-st 22 järeldub, et ehitusloa väljaandmisel ja kehtetuks tunnistamisel peetakse silmas avalik-õigusliku iseloomuga nõudeid ja kaasomandis oleva ehitise kaasomanike vaheliste ehitise kasutamisega seonduvate nõusolekute puudumine ei oma ehitusloa väljaandmise või kehtetuks tunnistamisega vähimatki puutumust. Kuivõrd ehitusloa väljaandmisel ja selle kehtetuks tunnistamisel ei oma kaasomaniku nõusolek tähtsust, on

§ 28

lg 1 p 3 alusel võimalik varem välja antud ehitusluba kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui valeandmeid esitati ehitusseaduse regulatsiooni seisukohalt olulistes küsimustes – näiteks, kas ehitusprojekt on ohutu inimese elule, tervisele või varale. Apellant võttis kooskõlastuse korteri nr xx üürnikult, kuna arvas, et tema saab korteri omanikuks, sest kohtuvaidlus korteriomanikuga oli pooleli. Ehitusloa taotleja eeldas, et L. Aasmaa, korteri nr xx omanik kooskõlastuste taotlemise ajal, nõustus korteri nr xx laiendamisega pööningule, kuna ta väljendas sellekohast nõusolekut telefoni teel ega esitanud ka vastuväiteid ehitustööde suhtes nende teostamise ajal. P. Rives sai Xxxxx xx xx korteri nr xx omanikuks pärast ehitusloa väljastamist ja ehitustööde teostamist ning seetõttu ei saa tal olla ehitusloa väljastamise suhtes vastuväiteid. Vastupidine seisukoht võimaldaks omandiga seonduvaid haldusakte lõputult vaidlustada, piisab vaid omandi võõrandamisest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaalutlusõiguse teostamise korral peavad kõik asjaomased kaalutlused ja põhjendused nähtuma haldusaktist endast ning haldusakti täiendav põhjendamine kohtumenetluse käigus on lubamatu (Riigikohtu 28.03.2003 otsus nr 3-3-1-66-03, 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, 10.03.2005 otsus nr 3-3-1-2-05). Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milline ilmselgelt domineeriv avalik huvi tingis ehitusloa kehtetuks tunnistamise selle asemel, et kohaldada mõnda teist, vähemkoormavat mõjutusvahendit. Samuti ei selgu haldusaktist, mil viisil on ehitusloa kehtetuks tunnistamisel arvestatud L. Kutmanni põhjendatud huviga ehitusloa kehtima jäämiseks. Seetõttu ei vasta otsus haldusmenetluse seaduses kehtestatud haldusakti 5

(9)3-07-574 õiguspärasuse suhtes kehtestatud nõuetele ja on õigusvastane. Kohus peab kontrollima, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 10. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsusega ning märgib lisaks, et kui lähtuda apellandi

§ 28

lg 1 p 3 tõlgendusest, kaotaks igasuguse mõtte puudutatud isikute kaasamine menetlusse, mis seab kahtluse alla ehitusloa väljastamisel läbiviidava haldusmenetluse vajalikkuse ja puudutatud isikute ärakuulamisõiguse tagamise. Viidatud säte ei tingi ehitusloa kehtetuks tunnistamist üksnes avalik-õigusliku iseloomuga valeandmete esitamisel.

  1. Kolmas isik Piret Rives vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ühiskasutuses oleva pööningu väljaehitamine eluruumiks tähendab kaasomandi majandusliku otstarbe olulist muutmist. Sellega väheneb kõigi teiste kaasomanike kinnistu mõtteline osa ja apellandi mõtteline osa suureneb. Kuigi ehitusseadus ei reguleeri kaasomanike vahelisi suhteid, on kaasomanike huvide arvestamine ehitustegevuses nõutav (AÕS § 74 lg 1 ja PS § 32). Apellant võttis 06.11.2003 kaasomanikelt ja üürnikelt allkirjad ehitusprojektile, mida veel olemas ei olnud. Seega ei ole ükski kaasomanik ehitusprojekti kirjalikult kooskõlastanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 66 „Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ § 3 lg 2 kohaselt peab ehitusloa taotlus olema allkirjastatud selleks volitusi omava isiku poolt. Ehitusloa taotluse allkirjastamiseks on volitused üksnes kõigil kaasomanikel ühiselt või kaasomanike poolt ühiselt selleks volitatud isikul. Apellandil selline volitus puudus, mistõttu ei olnud tal ehitusloa taotluse vorminõudeid sätestava määruse järgi õigust ehitusloa taotluse allkirjastamiseks. L. Aasmaa poolt väidetav telefoni teel antud nõusolek ehitustegevuseks toimus ajal, mil ta Xxxxx xx xx kaasomanikuna elas ja töötas Inglismaal. Korteris nr xx, mille kasutusõigus tal oli, viibisid sel ajal sundüürnikud. Seetõttu ei olnud L. Aasmaa ehitustegevusega kursis. L. Aasmaa andis 16.10.2006 kirjaliku kinnituse, et ta ei ole andnud apellandile oma nõusolekut pööningukorruse väljaehitamiseks. Enne kaasomanikuks saamist 27.02.2006 tutvus P. Rives kinnistusraamatu andmetega. Kuna seal puudusid märked võimalike kitsenduste kohta, tuleb seda tõlgendada ehitustegevust puudutavate varasemate kokkulepete puudumisena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kuna halduskohtu otsuse peale on apellatsioonkaebuse esitanud üksnes L. Kutmann, ei ole ringkonnakohtus vaidluse esemeks enam TLPA 08.02.2007 otsus nr 23436 (tl 53), millega tunnistati kehtetuks M. Suurojale 17.11.2003 väljastatud ehitusluba nr
  4. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse õiguspärasust üksnes TLPA 08.02.2007 otsust nr 23391 (tl 10-12) puudutavas osas.
  5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas ehitusloa taotlemisel ebaõiged andmed Xxxxx xx xx korteri nr xx omaniku nõusoleku olemasolu kohta, kaebaja on seda ka ise 6

(9)3-07-574 tunnistanud. Kuigi kohtutoimikus puudub hooneregistri tõend, mis oleks väljastatud L. Kutmannile või tema esindajale ning millest nähtuks, kes oli ehitusloa taotlemise ajal Xxxxx xx xx korteri nr xx omanik, ei ole kaebaja vastu vaielnud sellele, et ta teadis, et omanikuks oli L. Aasmaa. Samas on kaebaja rõhutanud, et tegutses heauskselt ning arvas, et üürnikud saavad omanikeks, lisaks on korteriomanik ehitustegevuse hiljem heaks kiitnud, mistõttu eksimus oli üksnes formaalne. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja pöördus L. Aasmaa poole alles pärast TLPA 08.02.2007 otsusega nr 23391 ehitusloa kehtetuks tunnistamist, kusjuures 27.02.2006 oli korteri nr xx omanikuks saanud P. Rives. Sellises olukorras ei saa L. Aasmaa varasemat ehitustegevust ka tagantjärele heaks kiita, sest tal puuduks käesoleval ajal pädevus vastava nõusoleku andmiseks. Isegi kui kaebajal oli põhjust uskuda, et üürnikud Banikovid saavad korteri nr xx omanikeks, ei muuda see sisult ebaõigeks otsuses nr 23391 märgitut, et puudus ehitusprojekti kooskõlastus korteri nr xx omaniku poolt. Lisaks väljastas TLPA 21.05.2004 ehitusloa nr 4060 (tl 13-15) samal päeval esitatud taotluse alusel. Kristiine Linnaosa Valitsuse arhitekt oli ehitusprojekti kooskõlastanud 17.05.2004. Samas olid teiste kaasomanike kooskõlastused (tl 25) võetud ajavahemikul 06.-12.11.2003 ehk juba enne projekteerimistingimuste taotlemist 02.12.2003 ja nende väljastamist 08.12.2003. Sellist allkirjade kogumist ei saa pidada ehitusprojekti kooskõlastamiseks. 15. Vaidlustatud otsuse kohaselt oli L. Kutmannile 21.05.2004 väljastatud ehitusloa nr 4060 kehtetuks tunnistamise aluseks

§ 28

lg 1 p-d 3 ja 4.

§ 28

lg 1 p 3 kohaselt on ehitusloa väljastajal õigus tunnistada ehitusluba kehtetuks, kui ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid.

§ 28

lg 1 p 4 annab võimaluse tunnistada ehitusluba kehtetuks, kui ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Vaidlust ei ole selle üle, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus. Samuti on ilmselge, et tegemist on äärmiselt range mõjutusvahendiga. Sellele on viidanud ka Riigikohus 29.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-06 (p 13), märkides, et ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks peab esinema ilmselgelt domineeriv avalik huvi ja peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka viidatud otsuse punktis 16 väljendatut, et ehitusloa tühistamisel tuleb põhjalikult kaaluda nii avalikke kui erahuve ning silmas pidada õiguslikke ja faktilisi tagajärgi, mis saabuvad ehitusloa tühistamise tulemusena. Antud juhul tingis TLPA poolt ehitusloa kehtetuks tunnistamise maja kaasomanike kaebus, sest ehitustegevuse tulemusel väheneks nende ühiskasutuses olev pööningupind ehk rikutaks nende omandiõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et olukorras, kus kaebaja saavutas ehitusloa väljastamise ebaõigete andmete esitamisega, ehitusloa realiseerimisega kahjustatakse teiste isikute õigusi ning samas ei olnud kaasomanikud valmis sõlmima kokkulepet pööningupinna edasiseks kasutamiseks, puudus TLPA-l leebem vahend, millega soovitud eesmärki (teiste kaasomanike õiguste rikkumise lõpetamine) olnuks võimalik saavutada. Vaidlustatud otsuses on viidatud selle lisaks olevale koosoleku protokollile (tl 11-12), millest nähtub, et kõigil menetlusosalistel on olnud võimalus avaldada enne ehitusloa kehtetuks tunnistamist oma seisukohti. Kokkuleppimise võimatus ilmneb ka asjaolust, et vaatamata korduvatele püüetele ei jõutud kokkuleppe sõlmimisele ka käesolevas haldusasjas esimese astme kohtus toimunud menetluse ajal. 16. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et käesoleval juhul on kohaldatavad nii

§ 28

lg 1 punkt 3 kui ka punkt 4.

§ 28

lg 1 p 4 kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui ehitise omanik seda taotleb. Nimetatud säte on mõeldud kaitsmaks ehitise omaniku õigusi sellisel juhul, 7

(9)3-07-574 kui ehitustegevus toimub küll ehitusloa alusel, kuid ehitise omaniku nõusolekuta ehk ehitusluba realiseeritakse vastuolus

§ 12lg 2 teise lausega.

Nõustuda ei saa apellandiga selles, et kui ehitusloa väljastamiseks oli nõutav kõigi kaasomanike nõusolek, siis on kõigi kaasomanike nõusolek vajalik ka ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks.

§ 28

lg 1 p 4 ei täidaks oma eesmärki, kui vastava taotluse peaksid esitama kõik kaasomanikud ühiselt. On ilmselge, et sellise taotlusega ei ühineks vähemalt see kaasomanik, kellele väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamist taotletakse. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist ei saa vaadelda ka kaasomandi valdamise, kasutamise või käsutamisena AÕS § 72 ja § 74 tähenduses. Apellant on ise viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-33-05, milles on märgitud, et ehitusseadusega reguleeritakse ehitamisega seotud naabrusõigusi avalik-õiguslikult. Ehitusseadus ei reguleeri ehitise kaasomanike vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid. Kuna ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus, ei kohusta

§ 28

lg 1 p 4 kohalikku omavalitsust ehitise omaniku taotluse alusel alati ehitusluba kehtetuks tunnistama. Taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb kaasomanike vahelised vaidlused lahendada tsiviilkorras. Kuid juhul, kui kohalik omavalitsus leiab, et ehitusloaga rikutakse ehitise omaniku õigusi, on tal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui ei esine takistavaid asjaolusid, eelkõige kui kehtetuks tunnistamise välistab ehitusloa adressaadi kaitstav usaldus. 17. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et kuna

§ 23

lg 3 kohaselt väljastatakse ehitusluba taotlejale, sõltumata sellest, kas ta on vastava maatüki või ehitise omanik või kas tal on omaniku nõusolek, siis on ka

§ 28

lg 1 p 3 alusel võimalik varem välja antud ehitusluba kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui valeandmeid esitati näiteks selle kohta, kas ehitusprojekt on ohutu inimese elule, tervisele või varale.

§ 12lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema üldjuhul ehitusluba.

Sama säte täpsustab, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Kuigi apellandi seisukoht, et ehitusluba antakse taotlejale ja omaniku nõusolek selle väljastamisel ehitusseaduse kohaselt tähtsust ei oma, tuleb arvestada, et käesoleval juhul tulenes ehitusprojekti teiste kaasomanikega kooskõlastamise kohustus projekteerimistingimustest ehk kehtivast haldusaktist. Seega ei oma tähtsust, kas valeandmeid esitati ehitusseaduse mõttes olulistes või väheolulistes küsimustes.

§ 23

lg 2 p 2 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks muu hulgas esitada nõuetele vastav ehitusprojekt. L. Kutmannile väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt tuli koostatav ehitusprojekt kooskõlastada hoone kõigi omanikega. Kuna viimatinimetatud nõue ei olnud täidetud, ei vastanud ehitusprojekt nõuetele. Asjaolu, et ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, on iseseisev alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (

§ 28

lg 1 p 1), mille rakendamine ei sõltu seejuures üldse asjaolust, kas ehitusloa taotlemisel esitati neis küsimustes valeandmeid või mitte. 18. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas ehitusseadus nõuab hoone kõigi omanike nõusolekut ehitusloa väljaandmiseks või mitte, sest antud juhul väljastas TLPA kaebaja taotluse alusel talle 08.12.2003 projekteerimistingimused, mille punkti 4.1 kohaselt tuli ehitusprojekt kooskõlastada hoone kõigi omanikega vastavalt hooneregistri teatisele või kinnistusraamatu väljavõttele.

§ 19

lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kindlaksmääratavad ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

§ 19

lg 1 p 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused koostatava ehitusprojekti aluseks. Sellisena on projekteerimistingimused eelhaldusaktiks ehitusloa taotlemisel. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 (p 16) ja 04.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-06 (p 8). Kuigi Riigikohus leidis otsuses nr 3-3-125-02, et pädev haldusorgan võib anda ehitusloa ka projekteerimistingimustest erinevale 8

(9)3-07-574 projektile (eeldusel, et see on kooskõlas õigusaktide ja ehitusnõuetega) ehk sisuliselt projekteerimistingimusi hiljem muuta, käesoleval juhul see tähtsust ei oma, sest TLPA ei olnud ehitusloa väljastamisel teadlik sellest, et esitatud ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele. Kaebaja on projekteerimistingimustest tulenevat kooskõlastamiskohustust küll pidanud õigusvastaseks, kuid pole nimetatud haldusakti õigeaegselt halduskohtus vaidlustanud. Kuna projekteerimistingimused kehtisid ja neid polnud tunnistatud õigusvastasteks, lähtus TLPA 08.02.2007 otsuse tegemisel põhjendatult projekteerimistingimustes esitatud nõuetest. 19. Nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, et TLPA oleks pidanud haldusmenetluses valitsevat uurimisprintsiipi järgides juba ehitusloa andmise ajal igakülgselt kontrollima esitatud andmete õigsust ja keelduma

§ 24

lg 1 p 1 alusel ehitusloa väljastamisest, sest ehitusprojekt ei vastanud projekteerimistingimustele. Samas ei saa haldusorgani eksimusest kaebajale tuleneda õiguspärast ootust, et ebaõige haldusakt jääb kehtima, kuna ta oli ehitusloa taotlemise ajal ise teadlik sellest, et ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele, sest sellel ei ole kõigi kaasomanike kooskõlastusi. HMS § 67 lg 4 p 6 näeb muu hulgas ette, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel.

  1. Kuigi otsus nr 23391 võiks olla oluliselt põhjalikumalt motiveeritud, ei anna ka vähene põhjendamine käesoleval juhul alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Otsuses on välja toodud nii selle faktiline kui ka õiguslik alus ja otsusele on lisatud Xxxxx xx xx ja ehituslubade osakonna 05.02.2007 koosoleku protokoll. Haldusakti lakooniline sõnastus ei ole takistanud kaebajal oma õigusi halduskohtus kaitsta, ta on olnud teadlik ehitusloa kehtetuks tunnistamise põhjustest ja ka asjaolust, et valeandmete esitamise tõttu ei ole tal vastustaja seisukoha järgi HMS § 67 lg 4 p-st 6 tulenevalt õigust usalduse kaitsele tugineda. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole halduskohtumenetluse käigus asunud vaidlustatud otsust põhjendama uute motiividega, mida haldusaktis endas ei sisaldu. Haldusakt on olnud kohtulikult kontrollitav ja HMS §-st 58 tulenevalt ei anna ainuüksi vorminõuete rikkumine alust sisuliselt õiguspärase haldusakti tühistamiseks.
  2. Eelneva põhjal ja HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel jääb Leida Kutmanni apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2008 otsus muutmata.
  3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad L. Kutmanni menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ega kolmandad isikud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Lilianne Aasma Silvia Truman Virgo Saarmets 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.