← Eesti

2-08-15124/6

Obsah (8)§ 396§ 397§ 401§ 101§ 94§ 76§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-1

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning

§ 397lg 1 teise lause 2

(5)kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi ja § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 11.

§ 101

lg 1 p 1, 6 ja 108 lg 1 ja 396 lg 1, 401 lg 1, 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist ja intressi vastavalt § 397 lg 1, 401 lg 1.

113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohutuste täitmisega viivitamise korra viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja viivise määraks on

§ 94

sätestatud intressimäär (

§ 94

lg 1 järgi on see poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit), millel lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on kokku lepitud kõrgem intressimäär, loetakse viivisemäärtaks, lepinguga ettenähtud intressimäär.
  3. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid laenulepingu , mille kohaselt sai kostja hageja laenu 103 603,00 eurot, lisaks oli väikelaenuleping ja et lepingu punktide 2.6 ja 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 6 kuu EURIBOR + 0,6%. Tulenevalt p 9.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Vaidlus puudus ka selles, et kostja ei täinud oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu on leping hageja poolt lõpetatud ülesütlemisega 26.04.2007.a ennetähtaegselt. Vaidlus puudus ka selles, et täitemenetluse käigus rahuldati osaliselt hageja nõuded kostja vastu ning kostja jäi hagejale võlgu 580000 krooni, sh pidi täitemenetluse käigus sõlmitud asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduse p 3.4 järgi kostja tasumisega viivitamise korral maksma hagejale viivist 0,03% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on asjas tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale võlg 580000 krooni aga samuti kokkuleppe viivise tasumise kohta märgitud võlalt 0,03% päevas. Sama kokkuleppe võimaldas kostjal sõlmida 1 kuu jooksul 580000 krooni hagejale tasumise kohta laenulepingut, ent vaidlus selles puudus, et märgitud laenulepingut ei ole sõlmitud. Seega saab rääkida poolte õigustest ja kohustustest märgitud täitemenetluse käigus 28.09.07 (tõestatud notari poolt, registri nr
  4. tlk 23 jj) sõlmitud võlaõigusliku kokkuleppe p 3.3 ja p 3.4 järgi. Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole tasunud hagejale ära 580000 krooni, seega on ta eelmärgitud 28.09.07 sõlmitud lepingu p 3.3 tulenevat kohustust rikkunud ja hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja viivist

§ 76. 101 lg 1 p1 , 6 ja 108 lg 1 ja § järgi puudujääva summa täitmisest.

Märgitud lepingu p 3.

  1. järgi on müüja e. kostja kohustatud hagejale e. hüpoteegipidajale nendevahelisest laenulepingust 06-104758-EL tulenevalt võlajäägilt 580000 krooni kohustatud tasuma viivist. Seega on pooled kokku leppinud ka võlalt tasutavas viivises.
  2. Vaidlus puudub selles, et kostja võlg koosneb põhiosa võlgnevusest summas 29 707,72 eurot e. 464824,81 kr, intressist summas 1 530,09 eurot e. 23940,71 kr ja viivisest summas 4 744,38 eurot e. 74233,42 ehk kokku 35982,19 eurot e. 562998,94 krooni (Eesti Panga kurss 1EUR=15,6466EEK), mitte nagu hageja arvestab 563418,28 krooni. Lisaks puudus vaidlus selles, et kostja võlgneb veel pooltevahelise 23.11.06 laenulepingulepingu kindlustusleppe 06-104758-EL (tlk 52) p 2.4 järgi kindlustusmakseid 213,24 krooni ja sellelt viivist 11,64 krooni, kokku 224,70 krooni. 3

(5)Kokku on seega tõendatud, et kostja võlg ja viivised on kokku 563223,82 krooni, millest viivis on 74245,06 krooni (4744,38 EUR*15,6466 EEK = 74233,416 EEK /Eesti Panga kurss/, 74233,416 EEK +11,64 EEK /kindlustuskokkuleppe järgne viivis/) = 74245,0561EEK ≈ 74245,06 EEK). Viivise suuruse ja perioodi osas puudus vaidlus, seega on viivise suurus ja määr 0,03% päevas tõendatud ja see on vastavalt 74245,06 krooni.
  1. Kuna ülaltoodud asjaolude üle vaidlus puudus, ei pea kohus andma täiendavat hinnangu hageja poolt kohtule esitatud lepingutele, võlateatistele, kindlustusleppele ja selle lisale, hageja esitatud täitmisteatele.
  2. Kuna kostja on rikkunud kohustust, tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlg laenuvõlg 464824,81 krooni, intressivõlg 23940,71 krooni ja kindlustuskokkuleppest tulenev võlg 213,24, kokku 488978,76 krooni.
  3. Kuna vaidlus puudus hagetava viivise suuruse üle 74245,06 krooni, siis vaatleb kohus, kas kostja on õigustatud nõudma viivise vähendamist. Hageja vaidles sellele, kuna viivise vähendamise eelduseks olevad asjaolud ei ole tõendatud, on põhivõlast väiksema. Õige on hageja väide, et hagetav viivis on põhivõlast väiksem, küll aga ei tähenda nimetatud asjaolu, et viivist ei saaks vähendada. et

§ 113

lg 8 järgi võib kohus viivist vähendada

§ 162alusel.

Nimelt sätestab

§ 162

lg 1 võimaluse leppetrahvi ja seega ka viivise vähendamiseks siis.

§ 162

lg 1 alusel võib viivist vähendada, kui tasumisel kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, ja seda võib vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

  1. Kostja esitas kohtule täitmisteate nr 022/2007/8225, mille kohaselt on kostja suhtes sundtäitmisel maakohtu otsusest nr 2-07-1863 tulenev nõue 190000 krooni, kostja taotluse alusel on kohus välja võtnud andmed Rahvustikuregistrist, mille andmebaasi kohaselt on kostjal 1 laps (lk 104), sünd. 21.11.
  2. Seega on kostja tõendanud, et tal on alaealine laps, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest (PKS § 60 lg 1) ning lisaks on kostjal teisi võlakohustusi. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagetavat võlga tasunud ka menetluse ajal mingilgi määral. Hinnates seda, et hagetav viivis ei ületa põhivõlga, samas arvestades seda, et kostjal on teiste võlausaldajate ees võlgu, aga tal on ka seadusest tulenev kohustus pidada ülal alaealist last, mida tuleb igal juhul eelistada hageja huvidele, siis on kohtu arvates põhjendatud kostja taotlus viivise vähendamiseks. Nimetatud kaalutlustel on põhjendatud vähendada viivist 50000-le kroonile. Kostja väited sellest, et ta võttis sõbra huvides laenu, ei ole

§ 113lg 8 ja 162 tulenev viivise vähendamise aluseks olev asjaolu.

Kui kostjal on nõudeid teiste isikute vastu kas lepingust, käsundist, käsundita asjaajamisest, alusetust rikastumisest või kahju tekitamisest, siis on tal õigus tõstatada nende isikute vastu iseseisev vaidlus. Eeltoodu alusel tuleb seega kostjalt välja mõista viivis 50000 krooni.

  1. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhiosa võla, intressivõla, kindlustusmaksete võla katteks 488978,76 krooni ja viiviseid 50000 krooni, kokku seega 538978,76 krooni.
  2. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Hageja palus välja mõista viivise 0,03% päevas põhivõlalt 465288,62 krooni alates hagi esitamisest kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Hageja põhivõla nõue kostja vastu on 465038,05 krooni, mis on laenu põhiosa võlg 464824,81 krooni ja kindlustusleppe võlg 213,24 krooni, mitte 465288,62 krooni nagu hageja väidab. Viivist ei saa nõuda intressi tasumisega viivitamise korral tulenevalt

§ 113lg 6 sätestatud imperatiivsest keelust, 4

(5)samuti ei ole võimalik viivist nõuda juba arvestatud viiviselt, mida hageja nõudis hagi esitamise seisuga. Hagi on kohtule esitatud 21.04.08 (lk 1), seega tuleb võlalt 465038,05 kroonilt viivis välja mõista 0,03% päevas kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus, hagi hind
  1. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldatud osale 95,6% (538978,76 on 563642,98-st on 95,6%) ja rahuldamata osa suuruses so 4,4 % ulatuses jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
  2. Hagi hind on TsMS § 133 lg 2 järgi 465038,05 krooni (põhivõla ja kindlustuskokkuleppe võla summa). Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.