2-09-13916 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Talli

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara tagatisraha nõudeõiguse näol 12 420 krooni väärtuses, kohustusi vähemalt 458 679 krooni ulatuses. Ettemakstud tagatisraha üürileandjalt tagasi saamine ei ole aga tõenäoline, kuna võlgnik võlgneb üürileandjale 82 524.50 krooni. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku juhatuse poolt lõpuni läbimõtlemata ja põhjendamatult võetud majandusriskid; üldine majanduslangus, raskused 3 kinnisvaraturul on otseselt mõjutanud ka mööblitootmist. Seoses tellimuste vähenemisega ei suudetud katta oma jooksvaid kulusid ja tekkis kahjum majandustegevusest ning tugev konkurents. Võlgniku puhul oli tegemist väikeettevõttega, kus konkurentsis püsimiseks oleks pidanud värbama lisatööjõudu ning investeerima oma teenuse pakkumise kvaliteeti. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud

1. a lõpus, võlgniku majandustegevus on lõppenud
2. a märtsis. Pankrotiasja ettevalmistamisel ei ole ajutine pankrotihaldur avastanud võlgniku tegevuses tegusid ega toiminguid, mis viitaksid kuriteo tunnustele. PankrS § 109 kohaselt saavad pankrotivara moodustamise aluseks olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 9 180 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub. Seega kuulub riigi arvelt A Liivandi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 6 000 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja lisandub sotsiaalmaks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 3 180 krooni A Liivandi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AS le. Karin Sonntak Kohtunik 4