lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töid lepingus ettenähtud tähtajaks kostjale üle ei andnud. Asja materjalidele lisatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja on korduvalt teinud hagejale järelepärimisi, miks lepingu täitmine venib. Nimetatu nähtub 08.03.2007.a. (tlk 77), 02.04.2007.a.(tlk 78), 17.07.2007.a. (tlk 81), 31.07.2007.a. (tlk 82), 05 ja 06.09.2007.a. (tlk 83) kirjadest. Võlaõigusseaduse (
) §116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Asja materjalidele lisatud 14.09.2007.a. teate (tlk 84) kohaselt andis kostja hagejale täiendava tähtaja 17.septembriks 2007.a. tööde teostamiseks. Hageja teatas 14.09.2007.a. (tlk 85), et laupäeval ja pühapäeval on mehed objektil. Esmaspäevaks peaksid pleki ja tööd olema valmis. 17.09.2007.a. teatas kostja, et ta ei saa aru, et objektil midagi tehtud oleks (tlk 87). Hageja teatas 17.09.2007.a. (tlk 87), et toimub akna põskede krohvimine. Asja materjalidele lisatud teate (tlk 46) kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud lepingu 27.09.2007.a. üles. Hiljem kostja täpsustas, tegemist oli taganemisega.
lg 2 p 5 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Hageja väidete kohaselt olid lepingujärgsed tööd täiendavalt antud tähtajaks s.o. 17.septembriks 2007.a. teostatud. Tunnistaja AAL ütluste kohaselt lõpetas hageja Valguse tn objektil tööd 17.09.2007.a. Tunnistajad MK ja TR ütluste kohaselt hageja 17.septembriks 2007.a. töid lõpetanud ei olnud. Seega on tunnistajate ütlused vastukäivad. Arvestades 4 asjaolu, et hageja on veel 17.09.2007.a. teatanud, et sel päeval toimub akna põskede krohvimine, siis aluste tasandamine ja kohe pärast seda plekkide paigaldamine (tlk 87) ning asjast nähtub ka, et OÜ A.L on peale 17.septembrit 2007.a. teostanud hageja töövõtu hulka kuulunud töid (tlk 37 ja 339) siis leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et lepingujärgsed tööd olid 17.septembriks 2007.a. teostatud. Kohus leiab seega, et kostja poolt lepingust taganemine on kehtiv. Arvestades asjaolu, et 27.09.2007.a. lepingust taganemine on kehtiv ning taganemisega poolte vahel sõlmitud leping lõppes, ei ole kohtu seisukoha järgi põhjendatud hageja väited selle kohta, et kostja ei võtnud 09.10.2007.a. vormistatud vaheaktis (tlk 51) märgitud töid vastu ja/või, et peale vaheakti saamist ei teatanud ta hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest.
Kuna kostja taganes lepingust seetõttu, et osad tööd olid tegemata ja osad tööd olid teostatud puudustega, siis ei muutunud hageja lepingujärgne tasunõue sissenõutavaks.
lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates, lg 2 p 1 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises, lg 3 kohaselt kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Kuna kostja taganes lepingust, siis üldreegli kohaselt tulnuks tal tagastada hageja poolt üleantu. Kuna hageja poolt üleantu tagastamine on oma olemuse tõttu välistatud, üleantu on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, siis tuleb hüvitada üleantu väärtus. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja lepingu nõuetekohase täitmise eest tasuma hagejale 600 000 krooni + käibemaks s.o. kokku 708 000 krooni. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud summast on kostja hagejale tasunud 594 554,80 krooni. Lepingujärgsest summast on seega tasumata 113 445,20 krooni. Poolte vahel on vaidlus, kui suur on hageja poolt üleantu väärtus. Hageja seisukoha järgi on üleantu väärtuseks lepingus kokkulepitud summa, millele lisandub kokkulepitud lisatööde väärtus summas 66240,
lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis Kohus leiab, et asjas ei ole veenvalt tõendamist leidnud hageja väide, et ta lepingu raamidest väljuvaid nn lisatöid tegi. Kirjalikku kokkulepet poolte vahel ei sõlmitud, ühtegi mõistlikku põhjendust, miks seda ei tehtud hageja esile tuua ei osanud. Samuti leiab kohus, et asja materjalidele lisatud fotod ja projektilehed (tlk 436-447) ei toeta hageja väidet lisatööde tegemise kohta. Asjas ei ole tõendamist leidnud elamu on ehitatud projektist erinevalt. Asja materjalidele lisatud kirjadest (tlk 166 ja 167) nähtub, et kostja on viidanud lisatööde tegemise vajadusele, kuid hageja on vastusest nähtuvalt (tlk 166) teatanud et lisatööde tegemisest ta huvitatud ei ole. Veenvust kostja väitele, et lisatöid ei tehtud lisab ka see, et mingeid muid viiteid nn. lisatöödele pooltevaheline kirjavahetus ei sisalda, kuigi hageja on nii juunis (tlk 162) ja juulis (tlk 164) saatnud kirju tehtud tööde kohta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja poolt kostjale üleantu väärtus oleks suurem kui juba tasutud 594 554,80 krooni. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata nii põhinõude kui viivise osas. Vastuhagis nõuab vastuhagis hageja (edaspidi kostja) leppetrahvi summas 5000 krooni väljamõistmist vastuhagis kostjalt (edaspidi hageja) töödega hilinemise tõttu. Asja materjalidele lisatud arve (tlk 80) järgi määras kostja 20.06.2007.a. hagejale trahvi summas 5 000 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 10.4 kohaselt, juhul, kui töövõtja tegu või tegevusetus seab ohtu lepingu eesmärgi saavutamise, samuti juhul, kui töövõtja muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi, siis on tellijal sõltumata töövõtja rikkumise vabandatavusest õigus nõuda lisaks tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele leppetrahvi tasumist summas 5000 krooni. Hageja väite kohaselt on poolte vahel sõlmitud lepingu p. 10.4 tüüptingimus. Nimetatud tüüptingimus on aga tühine, kuna ta on vastuolus heade kommete ja seaduse mõttega, sest võimaldab leppetrahvi nõuda ka siis kui rikkumine on vabandatav. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.4 on tüüptingimus. Asja materjalidele lisatud kostja ja OK vahel sõlmitud töövõtulepingu (tlk 286) p. 10.5 sarnaneb küll poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 10.4, kuid leppetrahvi erinev suurus viitab sellele, et vaidluse all olev tingimus on läbi räägitud. Kohus osutab ka
§-le lg 4, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise vabandatavusest sõltumata. Seega, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega, siis hageja väide tüüptingimuse tühisusele oleks ekslik. Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et tema poolt lepingujärgsete töödega hilinemine oli põhjustatud kostjast, kes ei võimaldanud õigeaegselt tööfronti. 6
lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et välisuks paigaldati objektile XXX , Tallinn 29.05.2007.a. Kohus möönab, et välisukse hilisema paigaldamise tõttu lükkus ka hageja poolt tööde tegemise tähtaeg edasi. Hageja kirjast nähtuvalt (tlk 166) oli seetõttu võimalik tööd lõpetada 15.06.2007.a. Asjas ei saa olla vaidlust, et 15.juuniks 2007.a. töid tehtud ei olnud. Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt ei saanud ta ka 15.juuniks 2007.a. töid lõpetada kuna tal ei olnud edastatud sõlmelahendusi ei ole asjakohased. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.4.5 järgi kinnitas hageja lepingu sõlmimisel, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud või on kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas käesoleva töövõtu raames vajalikuks tutvuda ning ta kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et tööde teostamisega tähtaja ületamine peale 15.06.2007.a. oli põhjustatud kostjast tulenevatest asjaoludest.
Vastavalt
lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Arvestades, et hageja oma lepinguliste kohustuste täitmisega hilines, leppetrahv määrati 20.06.2007.a. vastavalt poolte vahel kokku lepitud lepingule, siis leiab kohus, et leppetrahvi nõue on põhjendatud ning seega vastuhagi summas 5000 krooni tuleb rahuldada. Vastuhagi kohaselt tekitas hageja AS M kahju summas 6628,65 krooni. Kahju tekkis seetõttu, et hageja ei lõpetanud töövõtulepingus märgitud töid kokkulepitud tähtajaks 31.maiks 2007.a. ja seetõttu pidi AS M edasi rentima objekti piirdeaedasid. Asja materjalidele lisatud aktide ning arvete (tlk 139-145) ja maksekorralduste (tlk 192-195) kohaselt kandis AS M piirdeaedade rentimisega seotud kulusid järgnevalt: juunis 929,25 krooni (arvest nr 750187 nimetatud summa), juulis 1920,45 krooni, augustis 1920,45 krooni, septembris 1858,50 krooni. Eelpooltoodust nähtuvalt on tõendamist leidnud, et hageja rikkus 05.01.2007.a. lepingut ületades lepingus märgitud lepingu täitmise tähtaega umbes 3 kuu võrra.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Käesolevas asjas on projektijuhtimise töövõtulepingu (tlk 386-387) ja selle lisaga 1(tlk 388) ning lisaga 2 (tlk 391) tõendamist leidnud, et AS M tööd objektil XXX , Tallinn pidid lõppema 31.05.2007.a. s.t. hageja tööde lepingujärgne lõpptähtaeg oli ka AS Mtööde lõpetamise tähtaeg nimetatud objektil. Siiski leiab kohus, et kostja poolt on tõendamata põhjusliku seose olemasolu. AS M tööde hulka kuulus tööde loetelus ja töövõtupiirides (tlk 388) lisaks muudele töödele ka betoonist aia ehitus, välikamin. Kui püsiaed oleks valminud, polnuks ajutist piirdeaeda vaja. Püsiaia ehitamise kohustus ei olnud hagejal. Seega ei saa hagejale ette heita, et piirdeaedasid tuli rentida kuni septembri lõpuni. Täiendavalt peab kohus valikuks märkida, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ka see, et hageja lepingu sõlmimisel nägi või pidi ette nägema lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ette, et seoses XXX , Tallinn ümber paigaldatud piirdeaiaga võib AS M tekkida mingeid kulutusi.
lg-t 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab 7 hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. AS M on esitanud tõendid, mille kohaselt tulenes kohustus piirata ehitusobjekt piirdeaiaga temale väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadist (tlk 312-319). See on aga sertifikaadist tulenevalt kostja kohustus, poolte vahel sõlmitud lepingus taolist nõuet ei ole. Lisaks viitab Vabariigi Valituse 08.12.1999.a. määrus nr 377 § 4 p 8 piirdeaia olemasolu vajadusele kuni ehitusobjekti valmimiseni. Seega tuleb eeldada, et piirdeaed ümbritseb ehitusobjekti kuni selle valmimiseni. Tunnistaja MK ütluste kohaselt anti objekt tellijale üle 2007.a. novembris. Seega asub kohus seisukohale et kostja nõue piirdeaedade rendimaksetest tekkinud kahju väljamõistmiseks hagejalt ei ole põhjendatud, kuna tõendamata on põhjuslik seos ning lisaks ei ole selline kahju ka ettenähtav. Kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista ka kahju summas 99 675 krooni, kuna kostja kandis XXX objekti projektimeeskonnaga seoses täiendavaid tööjõukulusid juuni, juulis, augustis ja septembris. Kohus leiab, et asjas materjalidele lisatud tõenditega (tlk 240249) on tõendamist leidnud, et MKle ja Juhan Varikule tasuti kostja poolt ajavahemikul 01.06.2007-30.09.2007.a. töötasuna kokku 99 675 krooni. Asjas puudub vaidlus, et MK oli nimetatud objektil kostja objektijuht ja JV oli nimetatud objektil kostja projektijuht ning nimetatud töötajad töötasid kostja juures töölepinguga. Kuigi eelpool nähtuvalt on asjas tõendamist leidnud, et hageja rikkus lepingut, leiab kohus, et asjas on tõendamata kahju tekkimine kostjale. Kohus leiab, et kuna kostja viidatud töötajad töötasid kostja juures töölepinguga, tulnuks kostjal töölepinguga kokkulepitud töötasu töötajatele ikka maksta. Seega on kostjal kahju tekkimine tõendamata ja selles nõudes tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Eelpooltoodust nähtuvalt, leidis kohus, et vastuhagi tuleb summas 5000 krooni rahuldada. Kostja on palunud hagejalt välja mõista ka viivise. Vastavalt
lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Leppetrahv määrati hagejale 20.06.2007.a. (tlk 80), tasumise tähtaeg 7 päeva. Kostja on palunud viivise välja mõista alates 01.08.2008.a. vastavalt
§-s 113 lg 1 sätestatule 0,03% päevas. Hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et kostja viivisenõue põhivõlgnevuselt summas 5000 on põhjendatud. MENETLUSKULUD Arvestades hagis ja vastuhagis esitatud nõuete suurust, hagide aluseks olevaid asjaolusid ning seda, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada vaid osaliselt 5000 krooni ja sellelt viiviste nõudes siis, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda, kostja kohtukulud tuleb jätta 1/3 osas hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 8 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja esitas taotluse ka riigilõivu tagastamiseks osas, milles ta jättis hagi esitamata. Kostja esindaja tasus 03.11.2008.a. maksekorraldusega nr 9376 riigilõivu summas 6 250 krooni, kuna kavatses esitada vastuhagi täienduse. Kostja täiendust ei esitanud. Kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 1 kuulub kostja esindajale tagastamisele riigilõiv summas 6 250 krooni.. Krista Kirspuu Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.