Obsah (12)

§ 113§ 164§ 77§ 82§ 91§ 100§ 101§ 108§ 396§ 397§ 186§ 197

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-52214 Otsuse kuupäev 18.11.2008.a. Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi OKOÜ hagi VBvastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindaja

§ 113lg 1 alusel summas 20 000 krooni.

Laenuandja ja hageja sõlmisid 22.06.2007 nõude loovutamise lepingu nr. XXX 10.12.2004 laenuleping nr. XXX-VBtulenevate õiguste loovutamise kohta hagejale. Vastavalt nõude loovutamise lepingu puntkile 2.

1. loeti nimetatud laenulepingust tulenev nõue uuele võlausaldajale üle läinuks alates nõude loovutamise lepingu allakirjutamisest. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 40 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista ja leiab, et tema vastu on esitatud olematu nõue. OÜ SCE andis laenu kostjale, samas peab hagejale olema teada, et nimetatud nõude suhtes on toimunud kolmepoolne tasaarvestus. Juhul kui hageja seda ei tea, on OÜ SCE tema suhtes käitunud pahauskselt ja võõrandanud talle olematu nõude. Laenuandmise järgselt töötas VB OÜP(registrikood XXX) endise nimega OÜ A, mille suhtes on välja kuulutatud pankrot. Nimetatud osaühing teostas lepingulisi töid OÜ SCE , kes andis laenu kostjale. Oma tööülesannete täitmiseks kasutas kostja isiklikku sõiduautot Mitshubishi Galant, riikliku registrimärgiga XXX. Kuna OÜP(ex A) ei maksnud kostjale välja ettenähtud hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest pikemal perioodil, siis lepiti kokku, et see toimub tasaarvestuse teel – OÜ SCE omandab kostjalt isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise nõude, mis on suurusjärgult samaväärne laenulepinguga (ületab seda siiski), laenuleping lõpetati ning laenuandja OÜ SCE tasaarvestas selle oma võlgnevusega OÜ P(ex A) ees. Kostjale teadaolevalt ning seotud isikute poolt antud kinnituste kohaselt on lisaks nõude loovutamisele ka nimetatud tasaarvestus nõuetekohaselt teostatud. Seega puudub laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. Kostja leiab, et kuna hageja poolt esitatud nõude loovutamise lepingu näol on tegu tehinguga, kus üks ja sama isik esindab mõlemat poolt, siis on selline nõude loovutamine kas ekslik või siis pahatahtlik fiktiivse nõude loomine hagejale, kellel reaalne majandustegevus puudub. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et SCE ja kostja sõlmisid 10.12.2004 laenulepingu nr. XXXVB. Lepingu punkti 1.
2. ja 1.
3. alusel andis hageja kostjale rahalise laenu summas 14 000 krooni tähtajaga 31.12.2005.a. Vastavalt lepingu punktile 1.
4. kohustus hageja väljastama laenusumma kostjale pangaülekande teel kostja kontole nr. XXXXXXXXXXXXXXX (MB). Hageja kandis laenusumma kostjale üle 09.12.2004.a. Kostja hagejale laenusummat tagastanud ei ole. Kostjal oli kohustus tasuda ka intressi summas 6000 krooni lisaks põhisummale 14 000 krooni. Laenuandja ja hageja sõlmisid 22.06.2007 nõude loovutamise lepingu nrXXX10.12.2004 laenuleping nr. XXXtulenevate õiguste loovutamise kohta hagejale. Vastavalt nõude loovutamise lepingu puntkile 2.
5. loeti nimetatud laenulepingust 2 tulenev nõue uuele võlausaldajale üle läinuks alates nõude loovutamise lepingu allakirjutamisest.

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 77

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 91

lg 3 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt

§ 396

lg 1 alusel kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul oli lisaks laenusummale (14 000 krooni) lepitud kokku ka intressi tasumine summas 6 000 krooni, seega kokku oli kostja kohustatud hagejale tähtaegselt tagastama 20 000 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist.

§ 113

lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt lepingu punktile 3.

1. maksab laenusaaja laenuandjale viivist 0,5% päevas kõigilt tähtaegselt tasumata maksetelt. Kohus leiab, et asjaolu, et 22.06.2007.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingule on alla kirjutanud mõlemalt poolt OK, ei muuda antud lepingut fiktiivseks. Vastavalt 22.06.2007.a. SCE ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu puntkile 2.
2. loeti nimetatud laenulepingust tulenev nõue uuele võlausaldajale üle läinuks alates nõude loovutamise lepingu allakirjutamisest.

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Seadusest ei tulene, et erinevate äriühingute vahel tehingute tegemisel ei võiks lepingutele alla kirjutada mõlemalt poolt sama isik. Eeltoodud tehingust tekivad õigused ja kohustused äriühingutele. Seega on hagejal õigus esitada nõue kostja vastu, mis tuleneb 22.06.2007.a. nõude loovutamise lepingust nr. XXX. Asja lahendamisel ei oma tähendust, kas hagejal toimub majandustegevus või mitte, kuivõrd TSÜS § 26 lg 1 alusel on juriidilisel isikul õigusvõime, mis on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased inimesele. Sama paragrahvi lõike 2 alusel tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega sätestatud registrisse kandmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kohustus on lõppenud tasaarvestuse tegemise tõttu.

§ 186p 2 alusel lõpeb võlasuhe tasaarvetusega.

3

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike kaks alusel lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. OÜ A juhatuse 01.07.2004.a. otsusega ( tl 50) on tõendatud, et OÜ A otsustas hüvitada kostjale isikliku sõiduauto kasutamise kulud tööülesannete täitmisel igakuiselt summas 2000 krooni kuni töösuhte lõpetamiseni. Nimetatud otsusele allakirjutamist juhatuse liikmena kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud Roman Kõrgesaar, kes andis ütlusi selle kohta, et tegelikult selle otsuse alusel väljamakseid ei tehtud, kuna äriühingul raha ei olnud. OÜ A on tunnistaja ütluste kohaselt pankrotis. OÜ SCE ja VB vahel 07.12.2005.a. sõlmitud nõude loovutamise ja laenusuhte lõpetamise kokkuleppest ( tl 51) nähtuvalt toimus nõuete tasaarveldus. Nimetatud lepingu p-st 1.1 kohaselt, kuna tegelikkuses VB isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitamist ei ole toimunud, siis moodustas VB nõue OÜ A vastu seisuga 30.11.2005.a. 34 000 krooni. Antud lepingu p 1.2 kohaselt tuleneb OÜ SCE nõue VB vastu 10.12.2004.a sõlmitud laenulepingust nr XXX summas 20 000 krooni. Käsitletava lepingu p 2 kohaselt arvestades OÜ SCE huvi omandada Valeri Buselilt nõue selleks, et tasaarvestada see oma võlgnevusega OÜ A ees, siis käesolevaga loovutab VB oma nõude isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise saamiseks täies ulatuses OÜ SCE . Tulenevalt nõude loovutamisest on pooled otsustanud lugeda laenuleping nr XXX lõpetatuks ja laen tasaarvestatuks. Pooled kinnitavad käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega, et neil puuduvad üksteise vastu nõuded. Eeltoodu kokkuleppes sisalduvat kinnitas ka kohtus tunnistajana üle kuulatud OÜ SCE nimel kokkuleppele alla kirjutanud AZ. Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on tõendatud kostja vastuväide hagile, et kostjal puudub laenulepingust tulenev kohustus hageja ees ja et see kohustus on

§ 186p 2 alusel lõppenud tasaarvetusega.

Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kostja esitas ülalnimetatud dokumentaalsetest tõenditest üksnes koopiad, puudub kohtul alus kahelda antud dokumentaalsete tõendite ehtsuses, kuivõrd kohtus andsid ütlusi antud dokumentidele alla kirjutanud isikud, kes kinnitasid vande all, et nad on nendes dokumentides sisalduvad otsused vastu võtnud ja need dokumendid allkirjastanud. Seega vastavad nendes dokumentides sisalduvad tahteavaldused need dokumendid allkirjastanud isikute tahtele. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 alusel esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus leiab, et hageja omapoolsete tõenditega kostja poolt kohtule esitatud tõendeid kummutanud ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4 TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5