lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega elatise väljamõistmisel summas 2500 krooni osutuks kostja teine laps majanduslikult vähe kindlustatuks. Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus, mis oleks võrdne kostja teise lapse L M (sünd. XXX) suhtes. 2 Maakohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. L V sünnitunnistusega on tõendatud, et L V (sündinud xxx.a.) vanemateks on H S ja A V. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2500 krooni tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.10.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt 13 aastase kooliskäiva lapse mõistlike ja vajalike kulutuste katteks kulub kuus keskmiselt 5400 krooni. Hageja igakuine bruto põhipalk on 31 677 krooni (tõend, 22.07.2008, tlk. 46). samuti kuulub hagejale ½ mõttelist osa kaasomandit korteriomandist asukohaga XXX. Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks elatist 1000 krooni kuus. Kostja perekonna igakuine sissetulek on 23,4 tuhat krooni (neto) (tlk. 68, 69). Kostja esitatud arvestuste kohaselt on tema perekonna väljaminekud ühes kuus on keskmiselt 21 062,61 krooni Kostja palub vähendada elatise suurust
lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja märgib, et kostja peres kasvab kaks alaealist last; kostja ja kostja abikaasa ühine laps LMV (tlk. 15) ning kostja abikaasa laps KP (tlk. 16), kes on samuti kostja ülalpidamisel, kuna kostja abikaasa ei saa tütre KPi isalt elatusraha. Seega elatise väljamõistmisel summas 2500 krooni osutuks kostja teine laps LM(sünd. XXX) majanduslikult vähem kindlustatuks. Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist, kuna see asetaks kostja raskesse majanduslikku seisundisse ning tekitaks elatise võlgnevuse, mida kostja raske majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 3 Kostja väitel hageja kulutused lapse ülalpidamiseks on põhjendamata ja tõendamata ning on näidatud tegelikust suuremana. Kohus märgib, et hageja hagetav elatusraha summa on ligilähedale miinimummääras elatise nõudele ning seega ei pea kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusrahaga saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Kostja palub vähendada elatise suurust
lg 5 seoses raske majandusliku olukorraga ning elatist tagasiulatuvalt mitte välja mõista. Kostja on nõus maksma igakuist elatist xxx.a sündinud. tütar L V ülalpidamiseks 1000 krooni. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kulub kostja perel keskmisel ühes kuus 21 062,61 krooni laenude ja maksekohustuste täitmiseks, mistõttu jääb pere toitmiseks ja hädavajalike kulutuste katteks orienteeruvalt kaks tuhat krooni. Kostja maksab igakuiselt elamuasemelaenu summas 8029,36 krooni, mis on kaasomandis kostja abikaasaga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma kohustuste kohta, kuid nähtuvalt kohturegistri teabesüsteemist, on hagejale kuuluval korteriomandi ½ mõttelise osa kaasomandil ühishüpoteek summas 1,2 miljonit krooni AS Hansapank kasuks. Seega on mõlemal poolel kodulaenu kohustused, mida nad peavad oma sissetulekutest maksma. Seega on nii hagejal kui kostjal kohustused pankade ees kodulaenu näol. Kostja perekonnal on võetud lisaks hulk muid laenukohustusi, mida tuleb küll täita, kuid millede täitmise tõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada kostja kohustust maksta vanema tütre L V ülalpidamiseks elatist alla kehtetud miinimummäära. Kostja peres kasvab teine laps LMV (3.a.) ning kostja kasvatusel on tema abikaasa tütar KP. Kohtu hinnangul on iseenesest kiiduväärt fakt, et kostja aitab kasvatada abikaasa tütart KPi ja kostja perekond kulutab K ülalpidamiseks 3000 krooni, kuid nimetatud fakt ei saa antud asjas olla tõendiks kostja taotlusele vähendada tütar Li elatusraha alla miinimummäära, sest kostja abikaasa last on kohustatud üleval pidama lisaks lapse emale ka lapse isa ning kostja ei ole kohtule tõendanud, et abikaasa lapse ülalpidamiseks on lapse isalt elatis välja mõistetud ning lapse isa oma kohustust ei täida. Seega ei pea kohus põhjendatuks vähendada elatise suurust alla miinimummäära seoses kostja perekonna kulutustega kostja abikaasa tütre ülalpidamisel. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja sissetulekud küll suuremad kui kostja pere sissetulekud, kuid maksekohustusi on mõlemal poolel. Kohus märgib, et kooliskäiva 13 aastase lapse ülalpidamise kulutused on ka oluliselt suuremad kui kolme
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.