Obsah (4)
§ 654§ 173§ 171§ 174Tsiviilasi nr: 2-08-24059 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2009. a., Tallinn Tsivii
§ 654lg 6).
7. Kostja on menetluse kestel nõustunud, et hageja ja kostja vahel oli vaidlusalune leping ning et hagejal oleks lepingu lõppemise korral õigus vaidlusalust võlgnevust nõuda. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et leping ei ole lõppenud, sest ülesütlemisavaldus ei ole muutunud kehtivaks ja hageja poolt esitatud avaldust ei saa ülesütlemisavalduseks lugeda. Kostja viitab veel menetluslikele rikkumistele. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Tsiviilasja kirjalikus menetluses edasimenetlemine kajastub juba maakohtu istungi protokollis (vt t lk 60 pöördel) ning kostjal ei jäänud vastav informatsioon teadmata. Kostja heitis maakohtule ette veel seda, et maakohus ei toimetanud talle kätte hageja 04.12.2008.a täiendavaid seisukohti ning et kostja ei saanud seetõttu nendele seisukohtadele vastata. Samas ei ole kostja apellatsioonkaebuses selgitanud, milliseid uusi seisukohti hageja viidatud menetlusdokumendis esile tõi või milliseid olulisi seisukohti oleks kostja soovinud hageja uutele seisukohtadele vastuvaidlemiseks esitada ning milliste 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-08-24059 konkreetsete seisukohtade seetõttu esitamata jätmine tingis ebaõige maakohtu otsuse tegemise. Sellest tulenevalt ei saa kostja väite õigsuse eeldamise korral pidada kostja poolt väidetavat rikkumist selliseks, mis saaks kaasa tuua vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamise. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et toimikust nähtuvalt (vt t lk 61), saatis hageja 04.12.2008.a seisukohad ka otse kostja e- posti aadressile, mida kostja samas menetluses eelnevalt kasutas.
- Apellatsioonkaebus ei saa kuuluda rahuldamisele ka mitte seetõttu, et kostja väidab, et ta ei ole 01.12.2007.a ülesütlemisavaldust kätte saanud. Praeguseks hetkeks on kostja ülesütlemisest teada saanud ning leping on igal juhul korralise ülesütlemise tõttu lõppenud. Kostja väidab ise, et: „Esimest korda sai apellant teada lepingu ülesütlemisest AS Swedbank poolt
- veebruaril 2008.a, kui tema elektronposti aadressil saadeti AS Swedbank poolt teade võlgnevuse kohta, mis tulenes väidetavast varasemast lepingu ülesütlemisest.“ (vt t lk 81). Sellest tulenevalt pidi kostja kõige hiljem ülesütlemisest teada saama 11.02.2008.a. Kõiki asjaolusid kostja jaoks kõige soodsamalt tõlgendades, tuleks korralise ülesütlemise 40 päevast tähtaega, mis tulenes lepingust, lugema hakata 12.02.2008.a alates. Seega lõppes vaidlusalune leping kõige hiljemalt 22.03.2008.a. See on kõige hilisem kuupäev, millal leping korralise ülesütlemise tõttu lõppeda sai. Käesoleva vaidluse raames on aga oluline tuvastada, kas leping on lõppenud ja apellatsioonikohus peab kontrollima, ega maakohus ei ole arvestanud viivist suuremas määras, kui ülesütlemise kuupäeva võimaliku nihkumise tõttu nõuda sai. Maakohus oleks saanud arvestada viivist kindla summana alates 22.03.2008- 17.06.2008.a (kohtuotsuse tegemiseni), so 87 päeva eest. Viivis 87 päeva eest seaduses sätestatud määras 11% aastas, oleks olnud (7980,19*11%: 365*87) 209 krooni ja 23 senti. Maakohus mõistis aga kostjalt viivist välja 86 krooni ja 24 sendi ulatuses. Seega on maakohus tuvastanud õigesti, et pooltevaheline leping lõppes korralise ülesütlemise tõttu ja maakohus ei ole lepingu lõppemise tuvastamisel rikkunud kostja õigusi.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, justkui ei oleks maakohtu otsusest võimalik aru saada, kas leping lõppes korralise või erakorralise ülesütlemise tagajärjel. Neid küsimusi on maakohus käsitlenud otsuse p-s 6 ning seal on vastavad asjaolud esitatud piisavalt selgesti.
- Maakohus leidis õigesti, et korralist ülesütlemist ei muuda olematuks see, kui hageja märkis 01.12.2007.a ülesütlemisavalduses vale lepingu lõppemise kuupäeva. Ülesütlemisavalduse tegemise korral, milles näidatakse vale lepingu lõppemise kuupäev, lõpeb leping õigel kuupäeval. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sai lepingu lõppemine omada käesolevas õigusvaidluses tähendust intressi arvestamisel. Kuivõrd viivisintressi on arvestatud vähem, kui oleks võidud arvestada, ei riku kostja poolt väidetav võimalik ebatäpsus kostja õigusi ning ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
- Kuivõrd ringkonnakohus lähtus kostja jaoks kõige soodsamast asjaolude tõlgendusest, so sellest, et kostja sai teada lepingu ülesütlemisest alates e- kirja saamisest, mille kättesaamist kostja ise kinnitab ning mille sisu osas kostja ise kinnitab, et selles sisaldus viide varasemale lepingu ülesütlemisele, siis ei oma tähendust need apellandi väited, mis esitati selle kohta, kuidas saab 01.12.2007.a tahteavaldust mõista. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt
§ 173lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-08-24059 maakohtu otsus muutmata, jääb jõusse ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja (apellandi) kanda (
§ 171lg 1).
Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
§ 174
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 5
(5)