Menetluskulude jaotus
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Asjaolud ja hageja nõue 29.12.2008.a. esitas K S kohtule hagi J V vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte ühistele lastele MLV`le ja M V`le elatis 3 000,00 krooni kuus kummalegi lapsele. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida vabatahtlikult poolte ühiste laste ülalpidamiskohustust. Hageja hinnangul moodustavad MLV ja M V vajadused 4 034,00 krooni kuus kummalegi lapsele. Hageja igakuine töötasu on keskmiselt 7 069,00 krooni kuus. Menetluse käik maakohtus Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult 15.04.2009.a. (kooskõlas
postkasti panekuga
Kohus määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks ning hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt antud tähtpäevaks kostja kohtule kirjalikku vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja esitas hagiavalduses kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja tähtaegselt kohtule ei vasta. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2 175,00 krooni Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte ühiste laste MLV ja M V ülalpidamiseks elatis 3 000,00 krooni kuus kummalegi lapsele. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele PkS § 70 lg 1 alusel alates elatisehagi esitamisest, s.o alates 29.12.2008.a. Menetluskulud Juhindudes
Tulenevalt
¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja 2 2-08-91309 menetluskulude suuruseks on menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 100,00 krooni. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes
2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p.-le 2. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 06.05.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.