Ettevõtte võõrandamisest saab rääkida vaid siis, kui see toimib käibes iseseisva majandusüksusena. Ainuüksi teatud seadme või kinnisasja müük ei ole käsitletav ettevõtte võõrandamisena, kui see ei ole käsitletav organisatsiooniliselt iseseisva majandusüksusena. Viru Kalatööstuse OÜ 2004.a majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtub, et 2004.a otsustati müüa kinnistu, millel asusid ka puhastusseadmed ja et neid seadmeid ei kasutatud iseseisva majandusüksusena. Seega pole vaidlusalune puhastusseade iseseisva majandusüksusena käibes kunagi osalenud ning kui kostjal oligi Viru Kalatööstuse OÜ-ga mingi lepinguline suhe, ei saanud see hagejale üle minna. Ka hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et koos puhastusseadmetega oleks leping kostjaga hagejale üle läinud. Toila Vallavalitsuse ja hageja vahel 09.11.2004.a sõlmitud rendilepingust ei nähtu, et koos puhastusseadmetega oleks hagejale ka väidetav leping kostjaga üle antud. Samuti ei nähtu, et Viru Kalatööstuse OÜ oleks kostjaga väidetavalt sõlminud lepingu Toila vallale üle andnud. Kostja ei ole kunagi lepingulise suhte olemasolu hagejaga tunnistanud ja seega põhjendatult keeldunud hageja arvete tasumisest. Sõltumata sellest, kas poolte vahel eksisteerib mingi lepinguline suhe või mitte, pole hageja millegagi tõendanud, et pooled oleks tasu osas kokku leppinud Toila Vallavalitsuse 28.04.2003.a määruse nr 2 kohaldamises, mis määrab tasu võetud vee, reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kostja leiab, et VR-Arendus OÜ ei ole käsitletav kliendina ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 mõttes. Ja isegi, kui hageja on kostjale osutanud mingit teenust, pole selle teenuse tasustamisel õiguslikku alust Toila Vallavalitsuse 28.04.2003 määruse nr 2 aluseks võtmiseks. Teenuse eest tasu küsimiseks peab AS Toila V.V. tõendama, milliseid kulutusi on ta OÜ VRArendus kanalisatsioonitorustikku läbiva heitvee puhastamiseks teinud. Ainus kulu seoses heitvee puhastamisega nähtub hageja ja Toila Vallavalitsuse vahel sõlmitud rendilepingust, mille kohaselt hageja maksab puhastusseadmete kasutamise eest renti 120 krooni aastas. HAGIAVALDUSE TÄIENDUS Kostja esitas 29.04.2008.a hagiavalduse täienduse, milles palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 123 210,93 krooni. Kostja poolt vastuses hagiavaldusele esitatud väide, et kostja ei saa olla kliendiks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 1 mõttes, on ilmselt väär. Nimetatud seaduse § 8 lg. 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava toruühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub Toila vallas vee- ja kanalisatsiooni torustik, mille kaudu varustab kostja tarbijaid puhta veega ning juhib ära tarbijate reovee. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja juhib tarbijate reovee hageja puhastusseadmetesse, kus hageja selle vee puhastab. Seega saab lugeda kostja hageja kliendiks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 mõttes. Asjaolu, et kostja ise reovett ei tooda või, et ta on ise vee-ettevõtja, ei oma viidatud sätte kohaldamise puhul tähtsust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud arvetel olevate reovee koguste kohta, seega ei ole vaidlust ka kostja poolt hageja puhastusseadmetesse saadetud reovee koguses ning selles, et kostja on saanud reovee puhastamise teenuse. Vaidlus on selles, kas poolte vahel on lepinguline suhe ning millise tasu peaks kostja maksma reovee puhastamise eest. Lähtudes Viru Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr. 2-05-15065 leiab hageja, et hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, kostja saadab hagejale reovee ning kostja puhastab selle. Seega on 4(9 küsimus ainult reovee puhastamise teenuse hinnas. Kostja on enne tasunud sama teenuse eest 8 krooni ühe m3 eest, mis on põhjendatud ja õiglane tasu. Kuivõrd käesolevas asjas osutab hageja samade seadmetega samale isikule sama teenust, siis võib asuda seisukohale, et ka käesolevas asjas on põhjendatud ja õiglane tasu hageja teenuste eest 8 krooni ühe kuupmeetri reovee puhastamise eest.
lg1 kohaselt eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised.
lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Toila Vallavalitsuse
käsundita asjaajamise sätetele. Kostja on isik, kes korjab klientidelt raha ja teeb seda hageja nimel.
5(9 Kostja esindaja vandeadvokaat L.Tolstov jäi oma vastuväidete juurde, selgitades, et antud juhul käib vaidlus kahe veeettevõtja vahel. Seda ei saa käsitleda ÜVVKS § 8 lg1 järgi, mis sätestab suhteid veeettevõtja kliendiga, kuna tegemist ei ole kliendi ja veeettevõtja vahelise vaidlusega. Antud juhul peab lähtuma ÜVVKS § 4 lg
Poolte vahel on vaidlust, kas kostja on hageja kliendiks ÜVVKS § 8 lg1 mõttes. ÜVVKS § 1 lg 1 kohaselt käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused ÜVVKS § 2 lg 1 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. ÜVVKS § 4 lg 22 kohaselt reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ning lg 4 kohaselt kuni käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani. Kuni 01.01.2006.a kehtinud ÜVVKS § 8 lg 1 redaktsiooni kohaselt vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Alates 01.01.2006.a kehtiva ÜVVKS § 8 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus leiab, et iseenesest on õige kostja väide, et torustik, mille kaudu reovesi läbi voolab, et muuda torustiku omanikku reovee tekitajaks. Kostja ei ole hageja kliendiks ÜVVKS § 8 lg 1 mõttes. Nii hageja kui ka kostja on vee-ettevõtjateks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg1 mõttes, kellest kostja osutab klientidele kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee ärajuhtimise teenust ning hageja reovee puhastamise teenust. Kuna Toila Vallavalitsus on oma 28.aprilli 2003 määrusega nr 2 (tl 39) kehtestanud OÜ VR-Arendus poolt osutatavatele ühisveevärgi ja kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee hinnad elanikkonnale Toila vallas, sh ka tasu reovee puhastamise eest 8 krooni/m 3, on kostja on sisuliselt delegeerinud osa talle kuluvatest kohustust, s.o heitvee puhastamise kohustuse, üle hagejale. Samas on kostja ka sundseisus, kuna tal ei ole kuidagi võimalik loobuda hageja teenuste kasutamisest ega juhtida heitvett mujale. Seega eksisteerivad poolte vahel lepingulised suhted, kuna hageja teostab kostja asemel Toila aleviku elanikkonnale reovee puhastusteenust. Samuti on Viru Maakohtu 27.juuli 2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15065 (tl 25 – 31) tuvastatud lepinguliste suhete olemasolu puhastusseadmete eelmise omaniku Viru Kalatööstuse OÜ ja kostja vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene 7(9 teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti Kuigi kostja väidab, et ta klientidelt reoveepuhastuse eest raha ei võta, nähtub tema poolt esitatud arvetest (tl 156- 167), et kostja on nõudnud klientidelt puhta veega varustamise eest 6,40 krooni/m 3 ning kanalisatsiooni eest 10,60 krooni/m3 eest. Kostja kirjalikke tõendeid selles, et selline hind kanasatsiooniteenuste kasutamise eest oli kehtestatud ettevõttesisese korraldusega ja vastavalt klientidega sõlmitud lepingutele, esitanud ei ole. Võrreldes kostja poolt klientidele esitatud arvetes märgitud summasid ning Toila Vallavalitsuse 28 aprilli 2003 määrusega kostjale kehtestatud teenuste osutamise hindu, leiab kohus, et kostja on esitatud arvetes varjatult klientidelt heitvee puhastamise eest tasu võtnud. Sellest tuleneb, et kostja võtab oma klientidelt raha reovee puhastamise eest, kuigi ta ise sellist teenuste ei osuta ning see summa tuleb kostjal tasuda hagejale, kui tegelikule reovee puhastamise teenuse osutajale. Eeltoodust tulenevalt on kostja väide, et hageja peaks oma nõudega pöörduma otse klientide (elanikkonna) poole, ilmselt pahatahtlik ja küüniline.
lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
lg2 kohaselt kui keegi ajab võõraid asju nagu enda omi, kuigi ta teab, et ta ei ole selleks õigustatud, või peab seda teadma, kohaldatakse käesoleva seaduse § 1022 lõigetes 1 ja 5 ning § 1024 lõikes 1 sätestatut. Kui soodustatu esitab asjaajaja vastu käesoleva seaduse § 1022 lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisest tuleneva nõude või § 1022 lõikes 5 või § 1024 lõikes 1 nimetatud nõude, võib asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
lg1 kohaselt kui käsundita asjaajajal puudus käesoleva seaduse § 1018 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et hageja ei ole reovee puhastamise teenust osutanud. Samuti pole kostja vaidlustanud hageja poolt esitatud arvetel olevaid reovee koguseid. Kuna Toila Vallavalitsus on 28.aprilli 2003 määrusega kehtestanud reovee puhastamise hinnaks 8 krooni/m3, ei ole kostja vastuväide, et hageja ei ole reovee puhastamiseks tehtud kulutusi tõendanud, asjakohane. Asjas puuduvad igasugused tõendeid, mis annaksid alust väita, et kostja polnud teadlik, et tal pole õigust tema poolt tegelikult osutamata jäetud teenuse eest elanikkonnalt raha võtta. Seega on kostja klientidelt reovee puhastusteenuse eest hageja asemel raha võttes ajanud teadlikult lubamatult hageja asja enda huvides ning käsundita asjaajamisest tekkinud kahju kuulub hagejale hüvitamisele. Kostja on hageja arvel alusetult säästnud 8 krooni (lisandub käibemaks) iga puhastatud reovee m 3 kohta. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kokku väljamõistmisele 123 210,93 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8(9 Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 9(9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.