2-09-4310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number

§550

lg 2 vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Eeltoodu alusel menetles kohus M. R. nõuet lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes vastuhagina.

1. aprillil 2009.a tegi Pärnu Maakohus määruse, millega võttis vastuhagiavalduse menetlusse. 08.04.
2. esitas H. L. kohtule vastuse vastuhagi osas. 13.04.
3. tegi kohus menetlustoimingu, mille käigus kuulas isiklikult ära H. L.. 15.04.2009.a tegi kohus menetlustoimingu, mille käigus kuulas isiklikult ära M. R.. 17.04.2009.a. tegi kohus meentlustoimingu, mille käigus püüdis leida võimalusi asja lahendamiseks kokkuleppel, mis puudutab M. R. poolt esitatud nõuet lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Hageja-vastukostja H. L. ei olenud valmis asja lahendama kokkuleppel.
4. aprillil
5. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kaasas menetlusse eestkoste-asutusena Tallinna linna ja Haapsalu linna ning kohustas eestkosteasuttusi esitama oma arvamus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Haaspalu Linnavalitsus esitas kirjaliku arvamuse
6. mail 2009.a ja Haabersti linnaosa valitsus
7. mail 2009.a. aastal. Kohus vaatas tsiviilasja läbi kohtuistungil
8. juulil
9. aastal. Kohtuistungil suurendas hageja oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid ning hageja seisukoht kohtus Hagiavalduse kohaselt palub hageja H. L. välja mõista kostja M. R.lt elatis lapse M. L. ülalpidamiseks alates hagi kohtule esitamise päevast so
10. märtsist 2009.a summas 1750 krooni kuus. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamise päevast so
11. märtsist 2009.a elatis lapse H. L. ülalpidamiseks 1750 krooni kuus. Mõlema lapse puhul palub 2 hageja elatise välja mõista kuni laste täisealiseks saamiseni *. Hageja esitas nõude kohtule, kuna kostja ei täida vabatahtlikult ülal-pidamiskohustust alates
12. aasta detsembrist Hageja esitas tõendina palgatõendi /tl 43/, laste sünnitunnistused /tl 44/, tõendi lasteaia õppeja toiduraha maksmise kohta /tl 45-46/, liisinguleping nr * /tl 47/, laenulepingu nr * /tl 48/, KÜ * tõendi /tl 49/, arved kommunaalkulude kohta /tl 50-51/. Kohtuistungil
13. juulil
14. aastal suurendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks hageja kasuks 2175 krooni kuus kuni M. L. ja H. L. täisealiseks saamiseni
15. oktoobril
16. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja hagi summas 2160 krooni. Kostja leidis, et kuna kahe lapse kulud on kokku 4320 krooni, siis arvestades vanemate võrdseid kohustusi laste suhtes ei ole põhjendatud hagi rahuldamine summas 3500 krooni. Kostja väitis, et on lapsi üleval pidanud kogu aeg. Kuna kostja sissetulekud on ebaühtlased, siis on kostja osadel kuudel tasunud elatist rohkem ja osadel kuudel vähem, vastavalt oma sissetulekutele. Kostja on hagejaga sellest rääkinud, et tema sissetulekud on ebaühtlased ja seetõttu on osadel kuudel makstud raha ettemaksuks järgnevate kuude eest.
17. juuli
18. kohtuistungil võttis kostja õigeks hageja nõude elatise osas summas 2175 krooni kuus M. L. ja H. L. ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest so
19. märtsist 2009.a kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni so * Kostja esitas kohtule * tõendi /tl 64-66/ elatise maksmise kohta, töötasutõendi /tl 67/. Kostja vastuhagi lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes
20. märtsil
21. aastal esitas kostja M. R. kohtule vastuhagi lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes.
22. juuli
23. kohtuistungil vastuhageja täpsustas oma nõuet. Vastuhagis palub M. R. määrata kindlaks lastega suhtlemise kord alljärgnevalt: 1) võimaldada M. R.l lastega suhelda M. R. elukohas ühel nädalavahetusel ühes kalendrikuus reedel kella 17.00 kuni pühapäeval kella 17.00-ni. 2) ülejäänud kolmel nädalal ühes kalendrikuus võimaldada M. R.l lastega viibida H. L. ja M. R. poolt eelnevalt kokkulepitud kohas igal nädalal ühel päeval so esmaspäevast pühapäevani kella 17.00 kuni 19.00-ni. Hageja - vastukostja seisukohad vastuhagi suhtes Esialgselt esitatud vastuhagi hageja-vastukostja ei tunnistanud. Peale M. R. poolt nõude täpsustamist
24. juulil 2009.a. toimunud kohtuistungil võttis H. L. vastuhagi õigeks ja on nõus, et kohus määrab kindlaks lastega suhtlemise korra nii nagu M. R. on esitanud täpsustatud nõudes. Haapsalu Linnavalitsuse arvamus Haapsalu Linnavalitsuse arvamuse kohaselt ei ole kumbki vanem põhimõtteliselt isa ja laste suhtlemise vastu. Probleem on selles, et kuna laste vanemad H. L. ja M. R. ei ole koos elanud, siis on vajalik laste ja isa etapiviisiline suhtlemise korraldamine. Laste isa peab andma lastele aega suhete järkjärguliseks arenguks isaga. Põhimõtteliselt on H. L. valmis koostööks, selleks, et mõlemad vanemad saaksid lastega suhelda. Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamus 3 Haabersti linnaosa valitsuse seisukoha kohaselt on samuti vajalik laste isa ja laste suhete taastamine etapiviisiliselt. M. R. kodus on olemas kõik tingimused lastega suhtlemiseks. Haabersti Linnaosa valitsus toetab igati M. R. soovi lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, kostja ja kostja esindaja leiab, et esitatud hagiavaldus ja vastuhagi tulevad rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt tuleb elatis välja mõista summas 2175 krooni kuus M. L. ja H. L- ülalpidamiseks. Kostja on nimetatud osas hagi õigeks võtnud. Kuid kostja leiab, et alates
25. märtsist 2009.a kuni aprilli lõpuni 2009.a. ei tule temalt elatist hageja kasuks välja mõista, sest kostja on käendajana tasunud hageja ja * vahelisest liisingulepingust nr * tulenevad maksed. Kuna hageja ise makseid ei tasunud pöördus liisinguandja otse käendaja poole. Hageja sellega ei nõustunud, leides, et liisingulepingust tulenevad kohustused ning elatise maksmise kohustus on kaks erinevat asja. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks alates elatisehagi esitamisest so
26. märtsist 2009 summas 2175 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Hageja on õigeks võtnud, et kostja on tasunud elatise 2009 aasta mai , juuni ja juuli kuu eest 1750 krooni kuus nii H. L. kui M. L. ülalpidamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et elatise nõuet ei saa tasaarvestada. PkS § 72 lg 1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. PsK § 72 sätestab elatise tasaarvestamise lubamatuse põhimõtte. Elatise vaidlus puudutab laste huve ning tulenevalt laste huvidest ei saa elatist tasaarvestada. M. R.l on õigus käendajana pöörduda H. L. vastu kohtusse hagiga käendaja tagasi-nõude õiguse realiseerimiseks põhivõlgniku vastu, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kostja poolt kohtumenetluse ajal makstud ülalpidamisrahad summas 10 500 (kolme kuu eest ja kummagi lapse kohta 1750 krooni kuus) krooni saavad pooled tasaarvestada elatise vabatahtliku maksmise käigus või lahendatakse täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt. Kostja M. R. poolt esitatud vastuhagi tuleb rahuldada. Hageja-vastukostja H. L. võttis
27. juulil
28. toimunud kohtuistungil õigeks M. R. vastuhagi lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Mõlemad pooled võtsid kohtuistungil õigeks, et M. R. poolt esitatud täpsustatud haginõue vastab laste huvidele. PkS § 52 lg 1 ja 2 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. 4 Eestkosteasutused on esitanud käesolevas menetluses oma arvamused lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Arvamustest nähtub, et M. R. elukohas on olemas kõik tingimused lastega suhtlemiseks. Kuna H. L. võttis kohtus vastuhagi õigeks, siis leiab kohus, et vastuhagi tuleb rahuldada. Parim lahendus lastele on, et vanemad lahendavad lastesse puutuvad vaidlused kokkuleppel. Käesoleval juhul on pooled, lähtuvalt laste huvidest, asunud sisulisi kokkuleppeid saavutama. TsMS § 444 lg 4 põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja vastuhagi Menetluskulud

§ 173

lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Elatisehagi rahuldab kohus täies ulatuses, seega kohtukulud jäävad Kostja M. R. kanda. Lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõude hagi rahuldab kohus täies ulatuses, seega menetluskulud kannab H. L. vastukostjana.

§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5