TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-915 Otsuse kuupäev 01.12.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Arnold Antsovi kaebus Õigusvastaselt võõrandatud vara

) § 3 lõike 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vaidlus omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise küsimuses. Kuna omandireformi reguleeriv õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

§ 6

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kuna kaebaja taotleb koormava haldusakti tühistamist on tegemist lubatava kaebusega.

§ 9

lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul sätestab seadus teisiti. Omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 19 lõike 1 teise lause kohaselt on halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. 09.05.2008.a postiasutusele (tl 9) üle antud kaebuses vaidlustab kaebaja 15.04.2008.a langetatud otsust (tl 5-7). Seega on kaebaja järginud kaebuse esitamiseks sätestatud kahe kuulist tähtaega. 5.

§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine. Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane 5 ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks.

1. Vastuseks kaebajale märgib halduskohus, et nähtuvalt ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni toimiku nr 7960 materjalidest ei ole kaebaja esitanud vastustajale ühtegi uut tõendit, mis tõendaks selliseid uusi faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kaebaja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks maakoha Jõe nr 182 suhtes. Vastustaja on seega põhjendatult leidnud, et puuduvad uued tõendid, mille alusel järeldada, et Peeter Antsov oleks omandanud Jõe nr 182 talu Toffri nr 41 endistelt omanikelt või riigilt. Samuti ei ole tõendatud, et Peeter või Johan Antsovi omandiõigus oleks jäänud lõpuni vormistamata nende tahtest sõltumatutel asjaoludel. ORAS § 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et vara õigusvastane võõrandamine on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. Vara õigusvastase võõrandamisena käsitatakse käesolevas seaduses natsionaliseerimist, kollektiviseerimist, õigusvastaste repressioonide, sealhulgas massirepressioonide käigus ning muul käesoleva paragrahvi esimeses lõikes toodud tunnustele vastaval viisil toime pandud vara võõrandamist ajavahemikus 16.06.1940-01.06.
2. Kaebaja ei ole tõendanud, et Peeter või Johan Antsov oleks olnud
3. aastal natsionaliseeritud maa omanikuks, mis annaks ORAS § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt aluse kaebaja tunnistamiseks omandireformi õigustatud subjektiks kui endise omaniku pärija.
4. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta olemasolevad tõendid ja kaebaja poolt välja toodud faktilised asjaolud. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses veelkordselt hinnanud asjas olemasolevaid tõendeid ja arvestanud asja materjalidega, s. h Toffri 41 talu tagastamise toimiku materjalidega ja varasemate jõustunud kohtulahenditega ning teinud õiged järeldused, mis o vormistatud otsusena. Kaebaja poolt ei ole vastustajale esitatud sellise sisuga uusi arhiiviteatisi või muid kirjalike tõendeid, mis oleks võrreldes maa tagastamise toimikus olemas olevate ja varasemates haldus- ja tsiviilasjades esitatud tõenditega selline uusi asjaolusid sisaldav tõend, mis tooks kaasa ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 27.05.
5. a otsuse nr 6135 muutmise või tühistamise. Asjaolule, et ka varasemad arhiiviteatised ja muud kaebaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda tema väiteid selle kohta, et tema isale kuulus
6. a seisuga Toffri 41 kinnistust eraldatud Jõe 182 talu, mis võimaldaks kaebajal nõuda enda omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist, on muuhulgas viidatud juba ka Valga Maakohtu halduskohtuniku poolt haldusasjas nr 3-40/96 tehtud otsuses. Sellest otsuses möödunud ca kümne aasta jooksul ei ole kaebajal ja vastustajal õnnestunud koguda selliseid tõendeid, mis annaksid aluse vastustaja 1994.aasta otsuse muutmiseks. Seetõttu puudub halduskohtul alus Valga Maakohtu halduskohtuniku poolt tehtud otsusest erineva otsuse ja tõendite ümberhindamiseks. Neil asjaoludel on õigustatud vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole ühegi tema poolt esitatud kirjaliku dokumendiga 6 tõendanud oma väiteid selle kohta, et Jõe 182 maakoht oleks enne
7. a üldse endise Toffri 41 talu maast eraldatud ja et
8. a seisuga oli Jõe 182 talu omanik kaebaja isa. Asjaolu, et Jõe 182 eraldamise kava, piiriprotokoll ja Antsla Vallavalitsuse 08.06.1940 kiri Võru Maa-ametile ei tõenda veel maa eraldamise reaalselt toimumist ja selle lõpuleviimist, Jõe 182 maakoha osas omandiõiguse üleminekut kaebaja õiguseellastele ja nendel omandiõiguste olemasolu viidatud maakoha suhtes
9. a seisuga, on tuvastatud Valga Maakohtu jõustunud kohtuotsuses 27.03.1998 haldusasjas nr 2-43/98 ja Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsuses 15.09.1998 haldusasjas nr II-2263/
10. Asjaolu, et
11. a on koostatud talumaakoha eraldamise kava projekt Jõe 182 eraldamiseks Toffri 41 talumaakohast J. Antsovile ja eraldatava maakoha piiriprotokoll, ei tõenda veel seda, et eraldamine ka lõpule viidi. Samuti ei tõenda eraldamise lõpuleviimist see, et Võru Maa-amet võttis popsikoha eraldamise Toffri talust oma töökavasse. Kaebaja poolt viidatud Antsla Vallavalitsuse
12. a kiri Võru Maa-ametile ei tõenda maa eraldamise lõpuleviimist ega maa omandiõiguse üleminekut J. Antsovile, nagu väidab kaebaja, kuna nimetatud kirjast ei nähtu, et vallavalitsus või maa-amet oleksid sel ajal pidanud Jõe 182 omanikuks J. Antsovit. Viidatud kirjas räägitakse J. Antsovile eraldatavast kohast, mitte J. Antsovile eraldatud ja tema omandis olevast kohast. Halduskohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon ei ole pädev asja otsustamiseks. Vastustaja esindaja on põhjendatult kohtuistungil selgitanud, et Toffri 41 talu asub praegusel Valgamaal ja asjaolu, et väidetavalt asub mõni lahustükk praegusel Võrumaal, ei muuda territoriaalset komisjoni alluvust. Maa tagastamise toimikust nähtuvalt on seda küsimust kaebajale juba 2002.aastal selgitanud ka Valga maavanem, märkides oma kirjas, et kuna käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse kohaselt asub endine Toffri 41 talu maa Valgamaal Karula vallas, siis oli avalduste menetlemise korra kohaselt õigustatud ja kohustatud sellise õigusvastaselt võõrandatud vara osas isikute avaldusi vastu võtma ja õigustatud subjektiks tunnistamise menetlust läbi viima Valga Maakonnakomisjon. Seega on ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon pädev vaidlusaluse otsuse tegemiseks, sõltumata sellest, et
13. aastatel Eestis kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse kohaselt asus Toffri 41 talu Võrumaal. Seega on vaidlusalune komisjoni otsus nr 10889 õiguspärane haldusakt, mis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. 8.

§ 92lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab poole, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Roby Koik Kohtunik 7