Obsah (4)

§ 74§ 9§ 6§ 12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-06-722 Määruse kuupäev 29. oktoober 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Antonina Paloveri kaebus Võru Linnavalitsuse vastu 460 000 krooni

§ 74

kohaselt on Riigikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

1. Riigikohtu 18.06.
2. a otsuse kohaselt on A. Paloveri kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel määrava tähtsusega see, millal tekitati A. Paloverile kahju ja millal sai ta teada nõudeõiguse tekkimisest. 2
3. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et A. Paloveril pidi olema selge juba enne 13.06.
4. a Riigikohtu otsust, et talle on kahju tekitatud ja kes on kahju tekitamise eest vastutav alljärgnevatel põhjendustel.
5. Kahjust teadasaamine Ehitusluba anti Wõro Kommerts AS-le Võru Linnavalitsuse 02.10.
6. a korraldusega nr
7. 30.05.
8. a anti Võru Linnavalitsuse korraldusega nr 358 Wõro Kommerts AS ärihoonele Võrus, Jüri 22a ka kasutusluba. A. Palover esitas 08.11.2000 kohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse 02.10.
9. a korralduse nr 600 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 28.01.
10. a otsusega haldusasjas nr 2-32/2003 tühistati Võru LV 02.10.
11. a korraldus nr
12. Riigikohtu 13.06.
13. a otsusega nr 3-3-1-42-03 muudeti ringkonnakohtu otsuse motiive, muus osas jäeti otsus muutmata. Riigikohtu 13.06.
14. a otsusest nr 3-3-42-03 nähtub, et vastuses Võru Linnavalitsuse ja Wõro Kommerts AS kassatsioonkaebustele (s.t enne Riigikohtu poolt otsuse tegemist) leidis A. Palover, et talle on tekitatud nii tervise- kui ka moraalne kahju, samuti aineline kahju, mis väljendub korteri turuväärtuse langemisena. Järelikult oli A. Paloverile selge enne 13.06.
15. a Riigikohtu otsust, et talle on kahju tekitatud. Kahjule viitas ja selle hüvitamist Võru Linnavalitsuse poolt nõudis A. Palover juba
16. aasta augustis, mil toimus e-posti teel kirjavahetus A. Paloveri esindaja ja Võru Linnavalitsuse vahel. A. Palover nõudis elamistingimuste halvenemise eest 112 500 krooni, s.o ¾ 150 000 kroonist ehk korteri hetke turuväärtusest. 13.08.
17. tegi Võru Linnavalitsus A. Paloverile kirjaliku ettepaneku müüa Võru linnale korteriomand Jüri 22-6, Võru. Kohtuvälist kokkulepet aga ei saavutatud. Kahju tekkimise kasuks enne 13.06.
18. a Riigikohtu otsust räägib ka asjaolu, et A. Paloveri esindaja nõustus oma 03.09.
19. a vastuses Tartu Halduskohtu 06.08.
20. a ettepanekule Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt käis vaidlus Riigikohtu 13.06.
21. otsuses ehitusloa tühistamise, mitte kahju olemasolu tuvastamise üle. Seega A. Palover ei saanud kahjust teada saada 13.06.
22. a Riigikohtu otsusest. Ta pidi kahjust teada saama muul ajal ja viisil. Ehitusloa tühistamise nõude esitamisel ei olnud ärihoone veel valminud. A. Paloveril võis olla põhjendatud lootus, et kui ehitusluba tühistatakse, siis ehitist ka ei tule või see lammutatakse. A. Paloverile pidi aga olema juba ehitusloa tühistamise hetkel selge, et ärihoone püstitamine võib temale kahju tekitada. Alates ehitise valmimisest pidi olema selge kahju tekkimine ehk ilmnenud A. Paloveri korterile kõrvalasuvast ärihoonest tulenevad kahjulikud mõjutused. A. Palover ei saanud kahjust teada saada Riigikohtu 13.06.
23. a otsusest põhjendusel, et siis oli lõplikult selge, et Võru Linnavalitsuse tegevus ehitusloa andmisel oli ebaseaduslik, aga samas ehitist tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamisel ilmselt ei lammutata, kuna tagajärgede kõrvaldamise kulu oleks oluliselt suurem kui rahaline hüvitis (RVastS § 11 lg 3). Nii kahju hüvitamise kui ka tagajärgede kõrvaldamise nõude võib esitada koos avaliku võimu kandja tegevuse vastu esitatud nõudega (tühistamiskaebusega) ning mõlema nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema vastavalt

§ 9

lg-le 4, mitte õigusvastase tegevuse kindlakstegemisest või haldusakti tühistamisest alates. [Riigikohtu 19.03.

1. a otsus nr 3-3- 3 1-11-02: „Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 ja Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 välistavad avaliku võimu kandja poolt haldusakti väljaandmisega põhjustatud kahju hüvitamise juhul, kui kahju kannatanud isik ei ole eelnevalt saavutanud õigusvastase haldusakti tühistamist. HMS § 60 lg 2 kohaselt tuleb kehtivat haldusakti küll täita sõltumata õigusvastasusest, kuid see ei välista haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. RVS § 7 lg 1 kohaselt ei teki hüvitusnõuet, kui kahju on või oli võimalik kõrvaldada või vältida, nõudes haldusakti tühistamist. Kui aga haldusakti tühistamine ei oleks kahju kõrvaldanud, ei lange hüvitusnõue ära seetõttu, et kannatanu pole haldusakti vaidlustanud.“]
2. Kahju tekitanud isikust teadasaamine Riigikohus märkis oma 18.06.
3. a otsuses, et ehitusloa tühistamise kaebus näitab, et A. Palover pidas õigusvastaselt käitunuks Võru Linnavalitsust. Ehitusloa tühistamise kaebuse eesmärk ei ole välja selgitada õigusvastase tegevusega kahju tekitanud isik. Esimese kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitas A. Palover Võru Linnavalitsuse vastu (
4. aasta augustis toimunud kirjavahetus). Järelikult sai A. Palover kahju tekitanud isikust teada varem kui 13.06.
5. a Riigikohtu otsusest. Ta pidas õigusvastaselt käitunuks Võru Linnavalitsust algusest peale, s.t alates ehitusloa andmisest. Kahju tekitaja, nagu kahjugi, pidi selguma ehitise valmimisel samal ajal ehk hiljemalt 31.05.
6. a, mil ärihoone sai kasutusloa ehk ehitis oli püstitatud. Tuleb märkida, et RVastS § 16 lg 1 alusel võib isik nõuda ka õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on küll avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, kuid seda ei pea olema eelnevalt muus menetluses tuvastatud. Kahjunõude aegumine hakkab ikkagi kahjust ja kahju tekitanud isikust teada saamisest, mitte õigusvastase tegevuse tuvastamisest. [Riigikohtu 08.06.
7. a otsus nr 3-3-1-39-06: „

§ 6

lg 3 p-st 1 ja § 9 lg-st 5, mis näevad ette kaebuse liigina õigusvastasuse tuvastamise kaebuse ja sätestavad selle esitamiseks kolmeaastase tähtaja, ei saa teha järeldust, et kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada vaid siis, kui isik on eelnevas kohtumenetluses saavutanud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise või ei ole vähemalt möödunud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise kaebus ei eelda seda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. Kui see ei ole kindlaks tehtud eelnevas kohtumenetluses, siis tuleb see tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kehtib terviklikult kõikidele kahju hüvitamise menetluses lahendamist vajavatele küsimustele. Seega on kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel võimalik tuvastada haldusakti õigusvastasus ka siis, kui kaebus kahju hüvitamiseks on esitatud pärast

§ 9

lg-s 5 sätestatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ette nähtud kaebuse esitamise tähtaega.“]

§ 9

lg 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Erinorm sellest regulatsioonist tuleneb RVastS § 31 lg-st 2, mis sätestab, et enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse 4 esitada enne Riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul Riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates. RVastS § 31 lg-st 3 tulenevalt ei kohaldata RVastS lõiget 2 juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist. Riigivastutuse seadus jõustus 1. jaanuaril 2002. A.Palover oleks RVastS § 31 lg 2 järgi pidanud kaebuse esitama hiljemalt 01.01.2005, kui möödus kolm aastat Riigivastutuse seaduse jõustumisest, sest A. Palover pidi saama kahjust ja kahju tekitanud isikust teada saama enne 01.01.2002. a, mil jõustus Riigivastutuse seadus. 21.

§ 12

lõige 3 sätestab, et halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Eeltoodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel leiab esimese astme halduskohus, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud. Menetlus asjas kuulub lõpetamisele seoses aegumisega. Roby Koik kohtunik 5