2-09-8116/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Piret Rõuk

1. mail 2009.a Tallinnas kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-8116 Tsiviilasi LOÜ hagi IS vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 1 000 000.00 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: LOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja: A Pihlak (Advokaadibüroo Legalia, asukoht: Narva mnt 13, 10151 Tallinn; e-post: legalia@legalia.ee) Kostja: IS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
2. Rahuldada LOÜ hagi IS vastu võla ja viivise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista IS võlgnevus 1 777 000.00 krooni (üks miljon seitsesada seitsekümmend seitse tuhat) krooni) LOÜ kasuks.
4. Välja mõista IS viivist 3000.00 (kolm tuhat) krooni päevas põhivõla summalt 1 000 000.00 (üks miljon) krooni alates 27.02.2009.a kuni põhinõude täitmiseni LOÜ kasuks.
5. Välja mõista IS menetluskulu 76 000.00 (seitsekümmend kuus tuhat) krooni LOÜ kasuks.
6. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 13.05.2008.a laenulepingu alusel põhivõlgnevuse summas 1 000 000.00 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 777 000.00 krooni, kokku summas 1 777 000.00 krooni, ja viivist 3000.00 krooni päevas põhivõla summalt alates 27.02.2009.a kuni põhinõude täitmiseni ning kohtukulud, mis koosnevad hageja poolt tasutud riigilõivust summas 75 000.00 krooni, ja hageja esindajale makstud õigusabi eest summas 41 300.00 krooni. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte TsMS § 322 alusel turvatöötajale allkirja vastu üleandmisega 23.03.2009.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 1000.00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik: 2