Tsiviilasi nr: 2-09-9189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Ele Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.0

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama

§ 416lg 1-2 sätestatule.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§ 142 § 472lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, 1

(3)Tsiviilasi nr: 2-09-9189 lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 05.03.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.06.2006.a tarbijakrediidilepingu . Kostja ei täitnud lepingut korrektselt ning võlgneb seetõttu hagejale kokku 28 222,52 krooni, millest 16 325,83 krooni on tagastamata krediidisumma, 4772,63 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 250 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 6874,06 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 28 222,52 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 04.03.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27,05 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 13.04.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui 2

(3)Tsiviilasi nr: 2-09-9189 kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 367

esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 28 222,52 krooni, millest 16 325,83 krooni on tagastamata krediidisumma, 4772,63 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 250 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 6874,06 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, samuti viivis alates 04.03.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 27,05 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulu Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõiv summas 4325 krooni, millest 4000 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ning 75 krooni moodustab tasu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohus on 10.12.2008.a määrusega jätnud B AS-i maksekäsu kiirmenetluse avalduse J K vastu rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 16.12.2008.a.

Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 05.03.2009, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuvälise kuluna käsitleda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 4075 krooni. Ele Liiv kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-09-9189/4