2-07-21203/4

Ärakiri 2-07-21203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30. detsembrist 2008.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-21203 Tsiviilasi KÜhagi OS´i vastu põhivõla ja viiviste saamiseks summas kogusummas 12 240.30 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) lepinguline esindaja E Erlach; kostja OS (isikukood XXX; elukoht XXX) ja tema nõustaja R Paas. Kohtuistungit pidamata 26. novembril 2008.a. kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada KÜ hagi OS´i vastu 12 240.30 krooni saamiseks põhivõla ning viivistena. Mõista välja OS´ilt KÜ kasuks 9 663.75 (üheksa tuhat kuussada kuuskümmend kolm krooni ja 75 s. ) krooni põhivõlga ning 2 576.55 (kaks tuhat viissada seitsekümmend kuus krooni ja 55 s.) krooni viivistena. Menetluskulude kulude jaotus Jätta asja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.12.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostja vastu 05.06.2007.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas, XXX– 2 asuva eluruumi omanik. XXX korteriomanike üldkoosoleku otsusega on moodustatud elamus asukohaga Tallinnas, KÜ, kes teostab nimetatud elamu haldamise, majandamise ning hooldustöid. Hageja on kostjale esitanud perioodil september 2004.a. – jaanuar 2007.a. igakuiselt arveid kommunaal- ja hooldusteenuste eest summas 29 755.30 krooni. Kostja on jätnud nõuetekohaselt täitmata eluruumi kasutamisega seonduvad kohustused, s.t. on jätnud osaliselt arved tasumata. Kostja poolt on tasutud antud perioodil arveid summas 20 091.55 krooni. Hagiavalduse esitamise aja seisuga moodustab kostja põhivõlg 9 663.75 krooni (vt. arvestust tlk. 2), mis on käesoleva ajani tasumata. Vastavalt Korteriühistuseaduse § 7 lg. 4 on hageja arvestanud ka viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates kuni hagi koostamise päevani 08.05.2007.a. Hageja poolt hagis toodud viivise arvestuse kohaselt moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 2 576.55 krooni. Hageja nõue kostja vastu kokku moodustab 12 240.30 krooni, millise summa palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks. Asja menetluskulude osas palub hageja kohtul teha otsuses ka menetluskulude jaotus poolte vahel. Kostja vastuväited hagile Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt hageja kostjale arveid esitanud ei ole. Esitatud on makseteatised, mis ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele. Makseteatistel puudub number, koostamise kuupäev, esindava isiku allkiri ning tehingu majanduslik sisu puudub osaliselt või on kostja arvates ebaõige. Hageja on esitanud kostjale makseteatised alates 2004.a. jaanuarikuust kuni 2007.a aprillikuuni. Viivise protsent makseteatistel ei vasta korteriühistuseaduse § 7 lg.-le. Kostjale pole arusaadav, millise kuu eest on makseteatis esitatud. Vastavalt korteriühistu põhikirja p.-le 5.3. tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse. See nõue ei kajastu kostja arvates makseteatistes, kuna hooldus on kellegi poolt osutatud teenus. Perioodil jaanuar 2004 – aprill 2007 on kostja poolt makseteatiste alusel tasutud 31 620.15 krooni, kusjuures kostja tunnustab ja peab õigeks sellest summast vaid osa. Näiteks pole kostjale teada kanalisatsiooni ja vee ümberarvestamise põhjus ja kord. Ka viivise arvestus ei vasta makseteatistel olevatele arvudele. Kostja pöörab tähelepanu ka asjaolule, et hagi lisana toodud makseteatise september 2004.a. koopia ei ole identne kostjal oleva maksteatisega. Kostja on jätnud tasumata makseteatistes rea „hooldustasud“ muuhulgas ka sel põhjusel, et see rida ei anna kostja arvates täielikku teavet, millest hooldustasu koosneb. Majandusaasta eelarvest antud asjaolu ei nähtu. Kostja on seisukohal, et kommunaalteenuste eest tuleb maksta, samuti ka haldus- ja hoolduskulude eest, kuid seda arusaadava ja nõuetekohaselt koostatud algdokumendi alusel. Haldamine, s.h. raamatupidamine on kostja arvates ühistus ebarahuldav. Juhtimine, raamatupidamine ja ka revidendi ülesanded on ühe isiku käes. Vastavalt ühistu põhikirja p.-le 3.1. lg. 4 on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta. See õigus on hageja poolt eiratud. Kostja on kõik võimalused realiseerida oma õigusi kirjavahetuse ja läbirääkimiste teel ammendanud Hageja väide selles, et kostja on jätnud osaliselt tasumata arved kommunaal- ja hooldusteenuste eest, ei vasta kostja arvates tõele, kuna kommunaalteenuste eest on kostja tasunud. Kostja on seisukohal, et kokkuleppel. asja on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Hageja kirjaliku seisukoha järgi 13.09.2007.a. viitab kostja oma hagiavaldusele lisatud arvete vorminõuete puudustele. Hageja on sisukohal, et eelnimetatud asjaolu ei ole aluseks keelduda kulutuste tasumisest. KÜ põhikirja p. 3.2.6. sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt 1 kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide selles, et viivitusintressi protsendimäär ei vasta Korteriühistu seaduse §-le 7 lg. 4. Hageja on hagiavalduses arvutanud viivist seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Muud kostja poolt esitatud asjaolud on segased ning TsMS § 230 mõistes tõendamata. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Vastavalt Korteriühistu seaduse §-le 13 lg. 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu teeb seaduse mõttest tulenevalt töid elamu mõtteliste osade säilitamiseks ja korrashoiuks ning vahendab kommunaalteenuste osutamist elamu omanikele, samuti arvestab ja võtab vastu eluruumide omanikelt vastavaid makseid. Vaidlus puudub pooltel selles, et kostja on Korteriühistu Viljandi mnt. 20/1 liige ning tema kasutuses on ühistu liikmena eluruum asukohaga Tallinnas, XXX . Korteris on üld- ja köetavat pinda 47,30 m2. Korteriühistu Viljandi mnt. 20/1 põhikirja (vt. tlk. 49 – 54) p.-i 3.2.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma käesoleva põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi. Põhikirja p.-i 3.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h. prügivedu, elamu- ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtuantennide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p.-i 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (s.h. vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse:

1. a)sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi;
2. b)kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Põhikirja p.-i 3.2.8. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks, hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p.-i 3.2.9. kohaselt on ühistu liige käsitletavas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivitatud päeva eest viivist üldkoosolekul kehtestatud määra järgi seaduse alusel. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. Hageja poolt asjas esitatud arvete koondi kohaselt (vt. tlk. 5) on hageja poolt kostjale esitatud arveid perioodil september 2004.a. - jaanaur 2007.a. kogusummas 29 735.30 krooni. Kostja poolt on kõnealusel perioodil tasutud arveid kogusummas 20 091.55 krooni. Kostja poolt on hagejale tasumata arved osaliselt summas 9 663.75 krooni. Kostja on oma kirjalikus vastuses kinnitanud asjaolu, et tema poolt on talle esitatud makseteatiste alusel tasumata neil olevad summad, mis on märgitud reale „hooldustasu“. Kostja vastuväidete kohaselt pole talle arusaadav, millele hageja oma nõudes tugineb ning millest antud hooldustasu summa koosneb. Makseteatistelt nähtub kohtu arvates veenvalt asjaolu, et hooldustasu arvestamisel (vt. näiteks tlk. 6 – 8 makseteatised) on hageja poolt lähtutud tariifist 8 krooni 1 m2-le, mis on korrutatud kostja kasutuses oleva eluruumi üldpinna m2-tega (47,30 m2) ning korrutise summana on saadud hooldustasu summaarne suurus. Hageja poolt asjas esitatud kirjalikest tõenditest (vt. tlk. 112 – 135) nähtub, et Korteriühistu Viljandi mnt. 20/1 liikmete üldkoosolekul on igal aastal võetud vastu ühistu majandustegevuse aastakava alates 2004.a – 2007.a.-ni. Kostja on enamikul neist ka osalenud ning ka hääletanud üldkoosolekute otsuste vastu võtmisel, seega osalenud isiklikult korteriühistu finants-majanduslike otsustuste tegemisel. Hageja poolt asjas esitatud üldkoosolekute protokollidest nähtub veenvalt asjaolu, et ka hooldustasude ja remondifondi maksete tariifid on vastu võetud ühistu liikmete üldkoosolekute poolt ning eraldi reana ära märgitud korteriühistu iga-aastastes majanduskavades. 2005.a. majanduskavast (vt. tlk. 128) nähtub näiteks, et ekspluatatsiooni- ja hooldustasu tariifiks on kehtestatud 5.40 kr. 1-le m2 ning remondifondimakse tariifiks on kehtestatud 2.60 krooni 1-le m2 ning kokku moodustab tariif 8.0 krooni 1-le eluruumi üldpinna m2-le. Asjaolu, et kostjale esitatud makseteatistel on märgitud antud makse nimetuseks „hooldustasu“, ei muuda antud makset kohtu arvates veel seadusevastaseks. Kohtu arvates on kostja sellekohased vastuväited ainetud, kuna kostja on enamikul juhtudel ka ise osalenud korteriühistu üldkoosolekutel ning talle pidi ühistu liikmena olema teada ja ka arusaadav, milliste otsuste vastuvõtmisel ta osales. Asjaolu, et kostjale esitati arvete asemel igakuiselt makseteatised, ei välista kostja kui korteriühistu liikme kohustust tasuda talle määratud maksed makseteatistel märgitud summades. Kostja ei ole asjas esitanud ainsatki mõistlikku põhjendust talle igakuiselt määratud hooldustasude maksmata jätmiseks perioodil september 2004.a. kuni jaanuar 2007.a. ülalmärgitud asjaolusid aluseks võttes. Kohtu arvates ei ole asjasse puutuvad kostja vastuväited käesolevas tsiviilasjas selles, et korteriühistus ei võimaldata kostjale juurdepääsu erinevate dokumentide ja registrite juurde, samuti selles, et kostjale polevat tagatud õigust saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse kohta. Käesolevas vaidluses on hageja esitanud kostja vastu tasumata maksete võlgnevuse nõude ning kostja pole asjas kohtule veenvalt tõendanud asjaolu, et hageja nõue on tema vastu esitatud alusetult. Ka kostja ise on kohtule oma kirjalikus vastuses kinnitanud, et ta on jätnud vaidlusalusel perioodil maksmata summad, mis on igakuistel makseteatistel märgitud hooldustasu reale. Kui kostjat ei rahuldanud korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus (või otsused), oli tal ühistu liikmena seaduses sätestatud korras õigus sellist otsust kohtus vaidlustada. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on mõnda käsitletaval perioodil vastu võetud korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsust vaidlustanud selle mittevastavuse tõttu seadusele või muudel asjaoludel. Kostja vastuväide selles, et hageja poolt asjas kohtule esitatud makseteatis (vt. tlk. 6) septembrikuu eest 2004.a. on erinev makseteatisest, mis on kostjale väljastatud makseteatisest septembris 2004.a. (vt. tlk. 62), on kohtu arvates asjakohane, kuna hageja esitatud dokumendilt puudub konto väljavõtte eest summa 25 krooni ning kostja dokumendil on viivise summaks märgitud 16.20 krooni, hageja esitatud dokumendil aga viivise summaks märgitud 41.20 krooni. Hooldustasuks on mõlemal aga 378.40 krooni. Sellise dokumendi esitamine hageja poolt ei välista kohtu arvates asjaolu, et kostjal on hagejale tasumata antud makseteatise alusel hooldustasu summas 378.40 krooni. Hageja asjas esitatud viivisenõude arvestus on hagiavalduses kohtu arvates ära toodud selge, arusaadava ja kontrollitavana ning viivise määraks on hageja märkinud 0,07 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivisenõudeks on hageja kostja vastu esitanud 2 576.55 krooni aluseks võttes võlasummat 9 663.75 krooni. Hageja poolt asjas kohaldatava viivitusintressimääraks on 0,07 % iga tasumisega viivitatud päeva eest, aluseks võttes Korteriühistu seaduse § 7 lg. 4. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud kostja vastu põhjendatud hagi, mis kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätestatut. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.12.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik