2-09-16672 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2009. a Pärnu Tsiviilasja number 2-09-1

§ 162, § 165 lg.3, § 367, § 434-436, § 438, § 440 lg.

3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633 1. Rahuldada AS Swedbank hagi solidaarselt A.T.’i ja B.L.’a vastu osaliselt. 2. Välja mõista A.T.’ilt ja B.L.’alt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks koguvõlgnevus summas (114 280.17) ükssada neliteist tuhat kakssada kaheksakümmend krooni ja seitseteist senti. 3. Välja mõista A.T.’ilt ja B.L.’alt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks viivis arvestatuna põhinõudelt (104 104.01

kr)alates 16.04.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 % aastas). 4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta tsiviilasja menetluskulud 1% ulatuses hageja AS Swedbank kanda ja 99 % ulatuses solidaarselt A.T.’i ja B.L.’a kanda. Välja mõista A.T.’ilt ja B.L.’alt solidaarselt menetluskuludena riigilõiv 12 375 (kaksteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni AS-i Swedbank kasuks. Välja mõista A.T.’ilt ja B.L.’alt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks viivis menetluskuludelt (12 375
kr)alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras. 1

(3)2-09-16672 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. –

§ 187

lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 28.03.2007.a AS Hansapank (alates 2009.a uue ärinimega AS Swedbank) ja kostja A.T.’i vahel väikelaenuleping nr. 07-059369-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 146 500.- krooni intressimääraga 14 % aastas, tagastamise lõpptähtpäevaga 05.04.2011.a. Samuti sõlmis hageja eelpoolnimetatud laenulepingu täitmise tagamiseks 28.03.2007.a käenduslepingu nr. 07-059369-KÄ1 teise kostja, B.L.’aga, millega viimane võttis kohustuse vastutada laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga summa 193 500 krooni ulatuses. Laenulepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt laenu ning krediidi tagasimakseid, kohustudes tagama maksepäevadel tagasimakseteks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kostjal tekkisid võlgnevused ning hageja ütles kostjale üles 10.03.2009.a. Kostjate koguvõlgnevus hagejale moodustab seisuga 15.04.2009.a kokku 115 420.45 krooni, millest põhivõlg on 104 104.01 kr, intress 8937.55 kr, viivis perioodi 05.04.2008.a.-15.04.2009.a eest 1238.62 kr, leppetrahv 1130.42 kr ja lepptrahvi viivis 9.86 kr. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt koguvõlgnevuse 115 420.45 kr, alates 16.04.2009.a kuni põhivõla tasumiseni tekkinud viivise ning jätta hageja kohtukulud, s.o. tasutud riigilõivu 12 500 krooni solidaarselt kostja kanda. Menetluse käik Kostja A.T. kirjalikus vastuses 06.05.2009.a hagile vastuväiteid ei esitanud ja teatas, et loodab kokkuleppe teel asja lahendada. Kostja B.L. telefoni teel teatas 10.06.2009.a kohtule, et on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei pea vajalikuks vastata. 22.07.2009.a teatas hageja oma kirjaliku seisukohas kohtule, et kostja A.T. on soovinud, et hageja vabastaks käendaja B.L.’a käenduslepinguga võetud kohustusest, samas ei ole A: Tisler asunud tänaseni võlgnevust vähendama ega ole võtnud ühendust hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja leiab, et kuna ei ole teada A.T.i maksevõime, ei ole asja lahendamine kompromissiga ning käendaja vabastamine võimalik. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt kohtuotsusega kohtuistungit asjas pidamata kooskõlas

§ 440lg.1 ja lg.

3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga, väljaarvatud leppetrahvi nõude osas. Hageja põhivõla, viivise ja intressi nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostjad ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust, mida hagejal on 2

(3)2-09-16672 õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda. Hagejal on õigus nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist lepinguga sätestatud määras (s.h. tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist

§ 367alusel) ja kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi.

Õiguslikult põhjendatud ei ole hageja VÕS § 158 lg 1 tulenev esitatud leppetrahvi 1130.42 kr ja leppetrahvi viivise nõue, kuna antud asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg.1. Nimetatud säte näeb täitmisega viivitamisel ette üksnes viivise ja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse, kuid mitte leppetrahvi nõudmise võimalust – sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium oma 14.01.2009.a otsuses (RKL nr 3-2-1-120-08). Seega kohus rahuldab hagi koguvõlgnevuse 114 280.17 krooni ulatuses ja jätab rahuldamata leppetrahvi 1130.42 kr ning leppetrahvi viivise 9.86 kr, s.o. kokku 1140.28 krooni ulatuses. Kostja õigeksvõtus taotletud võla tasumise kord, s.h. maksegraafiku koostamine või maksmise tähtaja pikendamine on täitemenetluse küsimus, mille osas on kostjatel võimalik läbi rääkida hagejaga. Menetluskulud Vastavalt

§ 162

lg.1 jäävad asjas kantud menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostjate kanda, osalise rahuldamise korral võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 165

lg.3 kohaselt juhul, kui otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega menetluskulud tuleb jätta 99 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja

§ 173

, § 174.1 alusel põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna kostjatelt välja mõista hageja kasuks hagi esitamiselt tasutud riigilõivu 12 375 kr, 1% ulatuses, s.o. 125 krooni jääb vastavalt hagi rahuldamata jäänud osale hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 lauses 2 sätestatud ulatuses. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse. Rein Pokk Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-09-16672/7