lg 1 kohaselt poolte endi kanda, kuna hageja ei ole piisavalt põhjendanud, miks menetluskulud jätta kostja kanda vastavalt
Hagi on kohtule esitatud 10.04.2007.a ja hagi esitamisel tasus hageja hagilt riigilõivu 1000 krooni hagihinna 15000 krooni järgi (s.o mittevaraline nõue). Kohus leiab, et vastavalt
ja kohtupraktikale ei ole hagihind antud asjas määratud õigesti.
lg 3 järgi riigilõivu väärtus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas taotletu harilik väärtus.
lg 1 järgi isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse üle toimuva vaidluse puhul määratakse hagihind nõude suurusega. Antud juhul hageja taotleb omale vara väärtuses 78 000 krooni ja kostjalt hüvitist 600 000 krooni, siis on hagihind 678 000 krooni. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-51-07 16.05.2007.a. Kohus määrab hagihinnaks 678 000 krooni vastavalt
Riigilõivu täiendava tasumise otsustab kohus menetluskulude kindlaksmääramise määrusega vastavalt
Apellatsioonkaebus 5. Hageja palub tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus otsustas hagihinna määramise ja menetluskulude jaotuse. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta riigilõiv poolte kanda võrdsetes osades. Hageja palub jätta apellandi menetluskulud apellatsioonikohtus apellandi kanda. Apellant leiab, et tsiviilasja hinna määramine kohtuotsusega ei ole seaduslik. Hageja nimetas hagi esitamisel hagihinna vastavalt
§-le 135 ja tasus riigilõivu mittevaralise nõude pealt 1000 krooni. Kuna kohus võttis hagi menetlusse, siis ta aktsepteeris seda. Kohus rikkus menetlusnorme, sest
lg 4 kohaselt nimetab kohus hagihinna siis, kui hageja poolt määratud hind ei vasta tegelikkusele. Kui kohtul on õigus otsusega muuta hagihinda, on ta seda teinud ebaõiges suuruses.
Kui kohus oleks määranud hagihinna hagiavalduse menetlusse võtmisel, oleks ta määranud riigilõivu hageja nõudelt 900 000 krooni. Kohus jättis hagejale vara 78 000 krooni väärtuses ja mõistis välja tema kasuks hüvitise 561 000 krooni, seega kokku on hagi hinnaks 639 000 krooni. Kohtu poolt määratud hagihind 678 000 krooni ei ole õige. Juhul kui hageja peab maksma täiendava riigilõivu, ei ole menetluskulude jaotus õiglane. Apellant ei vaidlusta õigusabikulude jätmist poolte endi kanda, kuid leiab, et riigilõiv oleks õiglane jaotada 3 proportsionaalselt hagi rahuldatud osale või vähemalt pooleks. Kostja kirjalik vastus apellatsioonkaebusele 6. Kostja kaebusega ei nõustu. Ringkonnakohtu otsus 7. Vastavalt
lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja poolte ühisvara jagas. Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi osas, milles maakohus märkis otsuses hagihinna ja menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja
lg 6 alusel ei põhjenda otsust.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hagi esitamisel 10.04.2007.a on hageja tasunud riigilõivu 1 000 krooni põhjusel, et tema meelest on ühisvara jagamise hagi mittevaraline hagi.
lg 2 p 1 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt, lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Käesolevas hagis taotles hageja ühisvara, s.o Pärnus, XXXX XX X-X asuva korteriomandi jagamist ja selle tulemusena temale kuuluva ühisomandi osa kostja ainuomandisse jätmist ning hageja soovis nimetatud osa eest saada hüvitist. Selline väärtus on rahaliselt hinnatav. Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, nagu oleks käesoleva vaidluse puhul tegemist mittevaralise hagiga.
lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni (hagi esitamise ajal kehtinud
Eeldus, et hagi on mittevaraline, on toodud
teises lauses, mille kohaselt, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühisvara jagamise hagis on hagihinnaks hagetava harilik väärtus, s.o väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-07 p 7). Sellest summast lähtuvalt tasutakse hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Ühisvara jagamise vaidluse puhul kuulub hagetav asi tegelikult juba hagejale mõttelises osas ja pooled vaidlevad, millisel viisil konkreetselt ühises omandis olevaid varaesemeid jagada. Riigikohus on oma 14.09.2006.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-75-06 leidnud, et hageja on püüdnud varalist nõuet „rüütada“ riigilõivu tasumata jätmise eesmärgil mittevaraliseks, millist eesmärki tuleb lugeda tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolus olevaks ja taunitavaks ning sellist poole toimimist tuleb kohtul tõkestada. Konkreetse vaidluse puhul paluti kohtul tunnustada hageja õigust saada kostjalt rahalist hüvitist. Käesoleval juhul esineb analoogne olukord. Hageja palub kohtul jätta kostja ainuomandisse ühisvaraks olnud korteriomand ja saada kostjalt enamsaadud vara arvelt rahalist hüvitist. Ka käesoleval juhul on hageja tasunud riigilõivu mittevaraliselt nõudelt, kuid sisuliselt on tegemist varalise nõudega, millelt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt Riigilõivuseaduses sätestatud määradele ning antud juhul on olnud hagejal ilmne soov 4 tasuda riigilõivu seaduses sätestatud määrast väiksemas ulatuses. Riigikohtu määruse 3-2-1-75-06 p-s 11 öeldakse, et hageja peaks mittevaralise hagi esitamisel põhjendama, milles seisneb hageja huvi üksnes tuvastusnõude esitamiseks. Viidatud Riigikohtu määrusest tulenevalt tuleb eristada sellist kohtulahendit, milles mingit õigust pelgalt tunnustatakse ja sellist kohtulahendit, millel on varalised tagajärjed. Käesoleva hagi esitamisel taotles hageja sellist kohtuotsust, millega pelgalt ei soovita õiguse tunnustamist, vaid millega soovitakse konkreetseid varalisi tagajärgi (soovitakse ühisvara jagamist ja ühisomandi lõpetamist). Eespool toodust tulenevalt ei saa käesolevat vaidlust pidada mittevaraliseks, mille puhul tuleks rakendada
Vaidlust ei ole selles, et hageja ei tasunud hagi esitamisel eelnimetatud ulatuses riigilõivu. Kuna pooltel oli vaidlus ühisvara maksumuses, määras kohus asjas ekspertiisi vara maksumuse tuvastamiseks (t. lk 63-64). Seadusega ei ole kooskõlas apellandi käsitlus, mille kohaselt ei ole menetluse kestel võimalik hagihinda määrata.
lg 4 teise lause kohaselt võib kohus hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohtu poolt hagi menetlema asumine ilma hagihinna eelneva määramiseta ei ole menetlusnormi rikkumine ega anna alust väiteks, et kohus on hagi menetlemisega tunnistanud ühisvara jagamise hagi mittevaralise hagina. Hageja väidab ekslikult, et kohtu poolt määratud hagihind 678 000 krooni ei ole õige. Hageja väitel oleks kohus pidanud määrama hagihinnaks hageja nõudelt 900 000 krooni või 639 000 krooni. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga. Esiteks ei pidanud hageja oma nõuet varaliseks, ega tasunud sellelt riigilõivu kui varaliselt nõudelt. Teiseks oli maakohus seotud asja lahendamisel hageja nõudega (t. lk 100-101), milles hageja palus jätta ühisvarast endale vara 78 000 krooni väärtuses ja välja mõista kostjalt hüvitis 600 000 krooni. Seega määras hageja ise menetluse kestel hagihinna, s.t hagetava vara väärtuse. Et maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hüvitise 585 000 krooni, ei mõjuta hagihinda. Maakohus kaldus ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kuna vaidlusalune korter oli erastatud osaliselt kostja lahusvara arvelt ning jättis korteriomandi kostjale ja mõistis kostjalt välja korteriomandi maksumusest 45%. Ringkonnakohus leiab, et hagihind 678 000 krooni on maakohtu poolt õigesti määratud. Kuna maakohus otsusega vähem tasutud riigilõivu välja ei mõistnud, vaid teeb seda eraldi määrusega, ei anna ringkonnakohus hinnangut vastavatele kaebuse väidetele. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. U.Loonurm R.Allikvere U.Reinola 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.