← Eesti

3-08-516/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2008, Tallinn Haldusasja numb

) § 47 lg 1 ja 2 alusel tagasi AS Turgel Grupp ja Destia OY ning AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumised, kuna hankija arvates olid ühispakkumised esitatud kooskõlastatult ja mitte võistlevatena. 2. AS KPK Teedeehitus esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Kagu Teedevalitsuse 05.02.2008 otsuse tühistamiseks. 3. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 07.03.2008 otsusega nr 13-08/102773 vaidlustus rahuldati ja tunnistati kehtetuks Kagu Teedevalitsuse 05.02.2008 käskkirja nr 11 punkt 3.2. Vaidlustuse esitamisega seotud kuluna mõisteti Kagu Teedevalitsuselt välja tasutud riigilõiv 10 000 kr ja jäeti rahuldamata õigusabikulude väljamõistmise taotlus. Otsust põhjendati järgmiselt:

  1. a)kuna AS Turgel Grupp ja Destia OY ning AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec pakkumustes esitatud hinnapakkumised on erinevad, on nad ka võistlevad ja võrreldavad nii omavahel kui ka teiste pakkumustega. Hankedokumentidest ei tulene, et pakkumuste vastavaks tunnistamisel või hindamisel tuleks lähtuda kululoendis esitatud tööde maksumusest. Samuti ei täpsusta hankedokumendid, millist tähtsust omavad kululoendis toodud ühikuhindade ja konkreetsete tööde maksumused peale asjaolu, et nende alusel koostatakse hinnapakkumus;
  2. b)õigusabikulude väljamõistmine ei ole riigihangete seadusega kooskõlas.

§ 126lg 6 lubab selgesõnaliselt välja mõista tasutud riigilõivu ja eksperditasu.

Teisi võimalikke menetluskulusid välja mõista ei saa. Vaidlustuskomisjonil puudub õigus asuda laiendama halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude hüvitamise korda analoogia korras vaidlustusmenetlusele. Riigikohtu 14.02.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-07 ei sisalda seisukohta õigusabikulu võimaliku väljamõistmise osas. Riigikohtu määruses sedastatakse, et

§ 126

lg 6 suhtes ei saa selles asjas algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. 4. AS KPK Teedeehitus esitas kaebuse ringkonnakohtule, milles paluti tühistada vaidlustuskomisjoni otsus õigusabikulude 24 072 kr väljamõistmata jätmise osas järgmistel põhjustel:

  1. a)kaebuse esitaja nõustub Riigikohtu 14.02.2008 määruses nr 3-3-1-78-07 kajastatud Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus väidetega, et ei leidu mõistlikku põhjendust, miks peaks vaidlustaja kandma õigusabikulud vaidlustuskomisjoni menetluses. Kuna vaidlustuskomisjonis peetav menetlus on halduskohtumenetlus, siis on võimalik rakendada halduskohtumenetluse seadustikus halduskohtu kohta sätestatud õigusabikulude regulatsiooni ka vaidlustuskomisjoni suhtes. Kuna seadusandja on asendanud menetluse halduskohtus menetlusega vaidlustuskomisjonis, siis on ilmselt soovimatult jäetud sätestamata riigihangete seaduses menetlusosalise õigus taotleda vaidlustuskomisjonis kantud menetluskulude, sh õigusabikulude hüvitamist;
  2. b)juhul, kui analoogiat ei ole võimalik kohaldada, tuleks jätta kohaldamata riigihangete seaduse sätted, eelkõige § 126 lg 6, mis ei võimalda välja mõista õigusabikulusid. Samuti palub kaebuse esitaja tunnistada viidatud säte põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Vaidlustuskomisjoni menetluses kantud õigusabikulude mittehüvitamine rikub PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Vaidlustuskomisjoni pöördumiseks on sätestatud ebamõistlikult suured riigilõivud. Kui positiivse lahendi korral ei hüvitata õigusabikulusid, kitsendab see isiku õigust pöörduda kohtusse. Kuna vaidemenetluses toimub reeglina õiguslik vaidlus, siis on vaja kaasata õigusnõustaja. Vaidlustuskomisjoni menetluses õigusabikulude mittehüvitamise piirang ei ole 2

(6)3-08-516 proportsionaalne, sest olemasolev regulatsioon kitsendab isiku õigusi riigihanke pakkumismenetluses ning piirangul puudub selge eesmärk ja mõte.
  1. Kagu Teedevalitsuse vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et ringkonnakohus on valesti võtnud kaebuse menetlusse, kuna seadus ei anna vaidlustajale positiivse lahendi peale kaebeõigust. Riigihangete seaduse regulatsioon ei võimalda vaidemenetluses kantud poolte õigusabikulusid välja mõista. Riigihangete seadus ei ole põhiseadusevastane, sest pooled on võrdses olukorras. Nii nagu seadus ei võimalda kaebuse rahuldamise korral välja mõista kantud õigusabikulusid hankijalt, ei võimalda ta ka hankija õigusabikulude väljamõistmist vaidlustajalt juhul, kui vaidlustus jäetakse rahuldamata. Selline olukord ei piira vaidlustaja kaebeõigust, sest kaotuse korral ei pea vaidlustaja kandma täiendavaid kulusid hankija õigusabikulude hüvitamise näol. Seadusandja soovis vaidemenetluses jätta õigusabikulud poolte endi kanda. Seletuskirjas on märgitud: „Vaidluste lahendamise regulatsiooni puhul on lähtutud õiguskaitsemeetmete direktiivi põhimõtetest, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et hankijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti.“ Ehkki professionaalse õigusnõustaja abi võibki teatud juhtudel olla tervitatav, ei osutunud käesolev vaidlus eriti keerukaks. Vaidlustuskomisjonis toimuvas vaidemenetluses õigusabikulude väljamõistmisel ei ole võimalik kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni analoogia korras, kuna vaidemenetlus on eriseadusega reguleeritud ja halduskohtumenetlusest erinev. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  2. Ringkonnakohtule esitas kaebuse riigihanke pakkumismenetluses osalenud pakkuja, kelle vaide vaidlustuskomisjon rahuldas. Vastustaja on seisukohal, et sellisel isikul puudub kaebeõigus ning ringkonnakohtul oleks tulnud jätta kaebus menetlusse võtmata. Vastustaja seisukoht, et

§ 129

lg 2 ei võimalda ringkonnakohtule kaebust vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada vaidlustajal, kelle vaidlustus on rahuldatud, on õige. Kaebuse esitamist vaidlustuskomisjoni otsuse peale ei ole ette nähtud piiramatult. Kolleegium on seisukohal, et selline kaebus ei allu ka esimese astme halduskohtule.

§ 129

lg 1 sätestab, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut

7. peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades. Seega ei saa vaidlustuskomisjoni otsuse peale

§ 129lõikes 2 sätestamata juhtudel kohtule kaebust esitada.

  1. Käesolevas asjas jäeti vaidlustuse rahuldamisel rahuldamata õigusabikulude väljamõistmise taotlus. Kohtule kaebuse esitamise õigust sellise otsuse peale ei ole. Seega ei ole võimalik riigihangete seaduse kohaselt ka kontrollida, kas õigusabikulude väljamõistmisel kohaldas vaidlustuskomisjon riigihangete seaduse norme õiguspäraselt või kas väidetavalt regulatsiooni puudumine, mis võimaldaks õigusabikulud vaidlustuse rahuldamisel hankijalt välja mõista, on kooskõlas põhiseadusega. Kaebaja kandis õigusabikulusid summas 24 072 krooni, mille välja mõistmata jätmist riigihangete seadus ei võimalda kohtulikult kontrollida.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei ole selline PS §-s 15 sätestatud põhiõiguse piirang demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Seadusest ega selle seletuskirjast ei nähtu eesmärk, miks isiku põhiõigust selles küsimuses tuleks piirata. Kohtusse pöördumise õiguse piirang, millel ei ole legitiimset eesmärki, on vastuolus PS §-ga
  3. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebeõi- 3

(6)3-08-516 guse piirangu eesmärk on vältida perspektiivitu kaebuse esitamist ja ära hoida kohtu töökoormuse suurenemist, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et selline piirang ei ole mõõdukas ega seega proportsionaalne.
  1. Üldjuhul tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt esitada esimese astme halduskohtule. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuste peale kaebuse esitamise õigus on ette nähtud ringkonnakohtule.
  2. Kaebus tuleb seetõttu läbi vaadata ringkonnakohtus. Kaebuse rahuldamata jätmine ei ole põhjendatav kaebajal kaebeõiguse puudumisega. Kuna

§ 129

lg 2 kohaldamine tooks kaasa PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse ebaproportsionaalse piiramise, tuleb säte jätta kohaldamata osas, milles see ei võimalda vaidlustajal kohtusse kaebust esitada, kui vaidlustaja õigusabikulude väljamõistmise taotlus on vaidlustuskomisjoni otsusega jäetud rahuldamata. See säte tuleb nimetatud osas tunnistada põhiseadusevastaseks. HKMS § 25 lg 9 kohaselt jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. HKMS § 5 lõikest 1 ja TsMS § 639 lõikest 1 tulenevalt on selline pädevus ka ringkonnakohtul. II

  1. Käesoleval juhul vaidlustas vaidlustaja hankija otsuse lükata tagasi vaidlustaja ja OÜ Delgetec ühispakkumus, mida põhjendati selle ja AS Turgel Grupp ja Destia OY ühispakkumuse kululoendis märgitud ühikuhindade ja tööde maksumuste valdavas osas identsusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole sellise vaidlustuse puhul tegemist ilmselt lihtsa õigusliku küsimusega, kus vaidlustaja saaks ilma kõrvalise õigusabita samaväärselt oma õigusi kaitsta. Kulutuste kandmine õigusabile oli kolleegiumi hinnangul seetõttu põhjendatud.
  2. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et kaebuse rahuldamisel tuleb halduskohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldada analoogia korras. Asjaoludest, et riigihangete seadusega on sätestatud teiste menetluskulude jaotamise küsimus vaidlustuse läbivaatamisel ja et vaidlustuse rahuldamise korral ei soovinud seadusandja võimaldada kohtule kaebuse esitamist, saab järeldada, et menetluskulude hulgas õigusabikulude mittenimetamine oli seadusandja teadlik valik ning tegemist ei ole lüngaga, mida saaks analoogia alusel täita. Riigihangete seadus ega teised seadused ei võimalda vaidlustuse läbivaatamisel vaidlustaja poolt tasutud õigusabikulude väljamõistmist, erinevalt halduskohtumenetlusest. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 126

lg 6 välistab erinormina ka õigusabikulude kandmises seisneva kahju hüvitamise nõude esitamise kahju põhjustanud haldusorgani vastu riigivastutuse seaduse alusel. 13. Seega saab kaebuse rahuldada üksnes juhul, kui jätta

§ 126

lg 6 kohaldamata osas, milles see ei võimalda vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist vaidlustuse rahuldamise korral. 14. Võrreldes omavahel riigihangete seaduses sätestatud menetlust vaidlustuskomisjonis ja esimese astme halduskohtus, on võimalik välja tuua erisusi, millest nähtuvalt on isiku menetluslikud garantiid halduskohtumenetluses ulatuslikumad. Õigusabikulude jätmine vaidlustuse esitaja kanda ka põhjendatud vaidlustuse esitamise korral on neist üks peamisi. 15.

§ 126

lõikes 6 sätestatud piirang puudutab õigust menetlusele enda õiguste kaitseks (PS § 14) ning toob kaasa olukorra, kus vaidlustajal ei ole võimalik ilma kulutusteta 4

(6)3-08-516 õigusabile tõhusalt kaitsta end ka juhul, kui tema õigusi rikutakse hankemenetluses õigusvastase otsuse või toiminguga. Õigust menetlusele rikub ka ebamõistlikult raske menetlus. Kui isik kasutab enda õiguste kaitsmiseks vaidlustusmenetluses kõrvalist õigusabi ja kannab sellega seoses kulutusi, peab tal tulenevalt PS §-st 25 olema õigus vaidlustuse rahuldamise korral selliste menetluskulude hüvitamisele, kuna õigusvastase otsuse või toimingu tõttu on vaidlustaja pidanud menetluskulusid kandma. Seega piirab

§ 126lg 6 ka nimetatud põhiõigust.

Kohtusse pöördumise õiguse kasutamise muudab õigusabikulude väljamõistmise keeld faktiliselt raskemaks, sest ka kaebuse edu korral peab kaebaja arvestama temal kaasnevate kuludega õigusabi kasutamisel. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

§ 126lg 6 piirab ka õigust kohtusse pöörduda.

Kuigi kohtusse pöördumise põhiõigust (PS §15) ei riku selle õiguse piiranguks olev kohustusliku vaidemenetluse sätestamine kohtusse pöördumise eel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 04.10.1993 otsus nr III-4/A-4), tuleb arvestada asjaoluga, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel kohaldatakse menetlusele ringkonnakohtus halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest nähtuvalt on vaidlustuse esitajal näiteks juba vaidlustuskomisjonis vajalik õigete nõuete ja väidete esitamine oma eesmärgi saavutamiseks (HKMS § 34 lg 3 teine lause). Kui vaidemenetluses, kus õigusabikulude mitteväljamõistmise lubatavust õigustab vaidemenetluse eesmärk anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses ning igaüks saab vaide esitada õigusabi kasutamata sõltumata sellest, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-04 p 14), siis vaidlustuskomisjonis toimuv menetlus ei kanna eesmärki lihtsa ja kiire menetluse loomiseks, vaid halduskohtumenetlusega võrreldes kiirema menetluse ja küsimuste keerukast olemusest tulenevalt nõutavate õiguslike eriteadmiste olemasolu tagamiseks. Vaidlustuse lahendab erapooletu organ, kellele pooled esitavad oma seisukohti võistlevalt, erinevalt vaidemenetlusest, kus võistlevuse põhimõtet ei kohaldata. Vaidlustuskomisjonis toimuva menetluse eesmärki ja olemust arvestades ei pruugi seetõttu olla selles menetluses võimalik õigete nõuete ja kõigi asjakohaste õiguslike väidete esitamine ilma kõrvalise õigusabita. 16. Ringkonnakohtu arvates piirab õigusabikulude väljamõistmise keeld seetõttu ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi menetlusele ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Piirang õigusabikulude väljamõistmisel vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses ei ole vajalik ega proportsionaalne kohtusse pöördumise eelduseks oleva kohustusliku menetluse eesmärgi tagamiseks. Seetõttu tuleb

§ 126

lg 6 jätta kohaldamata osas, milles see ei võimalda vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist. Säte tuleb selles osas tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks.

  1. Kolleegiumi arvates ei ole kaebaja väited seoses riigilõivu tasumise kohustusega käesoleva asja lahendamisel asjakohased, sest kaebaja tasutud riigilõiv mõisteti hankijalt välja. Riigilõivu tasumise eesmärgid erinevad eesmärkidest, mis õigustavad õigusabikulude hüvitamisele kehtestatud piirangut. III
  2. Vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses õigusabikulude eest 26.02.2008 esitatud arve nr 26127 kohaselt on kaebaja kulutused õigusabile nimetatud menetluses 24 072 krooni. Ringkonnakohtu arvates ei ole õigusabikulud sellises summas põhjendatud ja kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegiumi arvates on põhjendatud ja vajalikud kulutused õi- 5

(6)3-08-516 gusabile summas 10 000 krooni, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Vaidlustuskomisjoni otsus tuleb selles osas tühistada.

§ 129

lg 2 ja § 126 lg 6 osaliselt kohaldamata jätmise ja põhiseadusevastaseks tunnistamise tõttu tuleb otsus edastada PSJKS § 9 lg 1 kohaselt Riigikohtule. PSJKS § 9 lg 2 kohaselt lisab ringkonnakohus käesolevale otsusele

§ 129lg 2 ja § 126 lg 6 teksti. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.