Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud 12.mail 2009 esitas A A Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi O Ai vastu elatise nõudes. O A on A A isa ning isalt oli elatis laste, seejuures ka hageja ülalpidamiseks välja mõistetud ema Veera Ankipova kasuks. Hageja sai täisealiseks 06.jaanuaril 2009.a. Kuna hageja õpib Tallinna Ehituskoolis, siis palub ta kostjalt välja mõista elatise igakuiste maksetena 2175.00 krooni, sest isa ei nõustunud vabatahtlikult elatist maksma, öeldes, et raha ei ole. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel. Hagimaterjalid on allkirja vastu üle antud kostjale isiklikult allkirja vastu. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. PKS § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. O A on oma 06.jaanuaril 1991.a. sündinud poja A isa ning on kohustatud oma täisealiseks saanud ja kutseõppeasutuses õppivat last ülal pidada. A A õpib Tallinna Ehituskoolis (tl 5). Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel PKS § 60 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350.00 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175.00 krooni. Hageja palub oma ülalpidamiskulude katteks kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175.00 krooni. Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamise päevast. Hageja ei ole nõudnud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Seega kuulub elatis välja mõistmisele hagi esitamise päevast alates, s.o. 12.maist 2009.a. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 2175.00 krooni on asjaoludega õiguslikult ja kohus rahuldab selle. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda (
lg 3).
1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.