) §-st 98 on pakkide saamine lubatud üksnes vahistatutele. Kaebajale kui kinnipeetavale vangistust reguleerivad õigusaktid pakkide saamise õigust ette ei näe, mistõttu ei saa ka väljaspool vanglat remonditud telerit vanglasse tagasi lubada, kuna see oleks käsitletav kinnipeetava poolt paki saamisena. 13.06.2008 vaideotsusega nr 11-7/667 jäeti R. Kalda vaie rahuldamata. Vaideotsuse järgi ei näe õigusaktid ette võimalust, et kinnipeetavad saaks vajadusel oma asju vanglast välja saata ja hiljem need jälle tagasi saada. Hea halduse tava ei näe ette, et isikul oleks rohkem õigusi kui seadus seda ette näeb. Kaebuse kohaselt etapeeriti R. Kalda Tallinna Vanglast tagasi Tartu Vanglasse 23.01.2008 ning kaebajal olid kaasas isiklikud asjad, sealhulgas televiisor „Denver“. Hiljem selgus, et televiisor enam ei tööta. Remonti vajav televiisor kaalub 1 kg, mis ei ületa kaebaja isiklike asjade piirkaalu, mistõttu ei soovinud kaebaja vangla poest ka uut televiisorit tellida. Kaebajale selgitati, et tal on võimalus osta uus televiisor vangla poe kaudu, kuid kaebaja peab seda meelevaldseks nõudeks, sest vana televiisori remontimine on odavam ja otstarbekam. Televiisor on vanglas lubatud ese ning kui vangla ise ei võimalda telerile remonti teostada, siis on põhjendatud varasem vangla halduspraktika, mille kohaselt lubati remonti vajav tehnika saata välja remonti ning pärast remonti lubati see ka vanglasse tagasi. Kui televiisor on remondiks vanglast välja saadetud, siis selle tagasisaamist ei saa tõlgendada paki saamisena. Mitte ükski vangistust reguleeriv akt ei keela kinnipeetavale saata asju remonti ning neid tagasi saada. Vangla rikub kaebaja suhtes televiisori tagasi mittelubamisega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 14 tuleneva hea halduse tava, samuti on kaebaja suhtes rikutud PS § 32 põhimõtet, et igal isikul on õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Samuti peab haldusakt vastama seaduses sätestatud nõuetele ning haldusaktis tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan akti andmisel on juhindunud. Vaidlustatud haldusakt neile nõuetele ei vasta. Vastustaja Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub kaebajal põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks, kuna televiisori remondist tagasi mittelubamine ei riku kaebaja õigusi. Tulenevalt
§-st 31 lg 2 võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema määratud isiku loal isiklik raadio, televiisor või muu vaba aja veetmiseks mõeldud ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.
Nii teleri remontimine kui ka kasutamine on seotud rahaliste kulutustega ning kaebuse esitajal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kaebaja on ise viidanud rahaliste vahendite puudumisele seoses taotlustega riigilõivust vabastamiseks. Vanglal puudub isik, kes oleks nõus kinnipeetavate elektriseadmeid remontima. Üksnes seadmetele garantiiremondi teostamine oleks võimalik läbi vangla kaupluse. Isikliku televiisori väljastpoolt vanglat remondist tagasi saamine eeldaks seda, et kinnipeetaval on õigus pakki saada. 2 HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 12. novembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas R. Kalda 24.01.2008 Tartu Vanglale taotluse, milles taotles Tartu Vanglalt luba saata oma mittekorras televiisor „Denver“ remonti väljapoole vanglat ning lubada teler peale remonti vanglasse tagasi. Esitatud taotlusele on tehtud märge „Luban välja saata“. 14.02.2008 on taotlusele vastatud ning selgitatud, et kaebajal on võimalus anda oma isiklikud asjad lähedastele väljaspool vanglat, kuid ükski akt ei reguleeri isiklike asjade lubamist vanglasse tagasi, väljaarvatud käsi- ja postipakid. 24.04.2008 vaideotsusega on jäetud vaie rahuldamata, kuid märgitud, et vaide esitajal on õigus vanglalt nõuda, et vangla lahendaks tema nõude sisuliselt põhjendatud haldusaktiga. 02.05.2008 esitas R. Kalda taotluse, et vangla lahendaks sisuliselt 24.01.2008 esitatud taotluse teleri remondist tagasi lubamise osas. Tartu Vangla tegi otsuse „Taotluse rahuldamata jätmine“ 07.05.2008 ning selgitas selles, et televiisorit on lubatud vanglast välja saata, kuid isikliku televiisori väljastpoolt vanglat remondist tagasi saamine eeldaks seda, et kinnipeetaval on õigus saada pakki. Tulenevalt
§-st 98 on pakkide saamine lubatud vahistatule ning kinnipeetavatele vangistust reguleerivad õigusaktid pakkide saamist ette ei näe. Seega on üheselt otsuses väljendatud, mis põhjusel keelduti televiisori tagasilubamisest vanglasse pärast sellele väljaspool vanglat remondi teostamist. 14.05.2008 esitatud vaide on jäetud rahuldamata. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enese juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju või vangla vahendusel soetatud asju. Muid asjade soetamise võimalusi kinnipeetaval ei ole. Samuti ei ole seadusega sätestatud, et kinnipeetav võib isiklikus kasutuses olevaid asju vanglast välja saata ning neid hiljem tagasi nõuda. Kaebaja on omanud televiisorit „Denver“
3 Kaebaja televiisor on soetatud vangla vahendusel ja Tartu Vanglasse saabumisel 14.02.2007 oli see kaebajaga kaasas VSKE § 57 lg 1 alusel. Samuti oli kaebajale direktori loal antud õigus televiisorit oma kambris hoida ja kasutada
Televiisor läks katki ja kuna vanglas puudub tehnika remontimise võimalus, siis esitas kaebaja taotluse lubada televiisorit remontida väljaspool vanglat. Kuna vanglates puudub tehnika remontimise võimalus kohapeal, siis lubati kinnipeetavatel purunenud tehnika saata remonti väljapoole vanglat ning pärast remonti lubati tehnika tagasi vanglasse. Selline halduspraktika kehtis kõikides vanglates alates 2000. a ja kaebaja saatis varasemalt Tartu Vanglast remonti oma kella ja CD-raadiomaki. Siis ei tekkinud küsimust, et vanglast välja saadetud tehnika oleks käsitletav vanglasse tagasi toomisel pakina. Tartu Vangla ei käsitle pakina neid televiisoreid, millel on kehtiv garantii ja mis saadetakse remonti vangla kaupluse kaudu, kuigi vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe otseselt ette ka garantiiga televiisori välja remonti saatmist ja selle tagasi lubamist. Seega tuleks tehnika vanglasse tagasilubamisel sarnaselt käituda ka nende televiisoritega, millel on garantiitähtaeg läbi, tulenevalt PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise ja PS §-s 14 sätestatud hea halduse põhimõtetest. Televiisorit, mis on olnud eelnevalt vanglas kinnipeetaval olemas, ei saa käsitleda selle vanglasse tagasitoomisel pakina. Pakiga oleks tegu siis, kui kaebajale tuuakse uus televiisor vabadusest, mis pole vanglas enne olnud ega vangla vahendusel soetatud. Alusetu ja põhjendamata on vastustaja viide, justkui oleks üheks keelduvaks põhjuseks olnud kaebajal rahaliste vahendite puudumine televiisori remondi eest tasumiseks. Sellist keelduvat põhjust ei ole 07.05.2008 otsuses välja toodud. Remondikulud kannavad kaebaja sugulased väljaspool vanglat. Kuna vangla ise ei võimalda televiisori remonti, siis puudub ka vajadus vanglale remondi eest tasumiseks ja vastava rahasumma olemasoluks kaebaja vanglaarvel. Kuna vastustaja oma otsuses keeldus televiisori tagasilubamisest vanglasse pärast remonti, siis puudub loogiline seletus ja vajadus saata televiisor siiski välja remonti, teades, et seda tagasi ei lubata. Kaebaja pöörduski oma õiguste kaitseks kohtusse, et saaks lahendada probleemi kas siis ettekirjutuse tegemisega asja uueks otsustamiseks või, kui vastustaja ei ole suuteline tagama kohapeal remonti, siis ettekirjutusega lubada seadmete remonti teha väljaspool vanglat ning pärast remonti lubada seadmed tagasi vanglasse. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et vangla arvates on kinnipeetaval õigus remonti saata üksnes tehnika, millele kehtib garantii ja mis on ostetud Tartu Vangla kaupluse vahendusel. R. Kalda televiisoril on aga garantiitähtaeg läbi. 24.04.2008 nr 11-7/667 vaideotsuses on öeldud, et kui vangla ei ole loonud kinnipeetavatele võimalust vangla vahendusel saata tehnikat remonti, siis tuleb vanglal iga vastava taotluse puhul kaalutlusõiguse alusel vastu võetud otsus vormistada haldusaktina. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusorgan peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente. Kaebaja televiisor läks katki 23.01.2008 ning käesoleva ajani pole vangla leidnud remontijat. Samuti on käesolevaks ajaks vangla lõpetanud kohapeal remontimise võimaluse otsimise, põhjendades seda sellega, et vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavatele elektriseadmete remonti. Kuna vastustaja ei ole suutnud ise lahendada juba 2 aasta jooksul kohapeal televiisorite remonti, siis puudub mõistlik põhjus keelata televiisorit pärast remonti väljast tagasi vanglasse lubamast. Selline keelduv toiming on ebaproportsionaalne. Vastustaja väide, et kaebaja ostku uus televiisor, on ebaproportsionaalne ja teostamatu. Vangla poes uue televiisori ostmiseks tuleb kaebajal lasta vangla arvele kanda ligi 7000 krooni. Sellest rahast jääb 30% kasutamiseks. Sellise summa arvele kandmise võimalust kaebaja sugulastel ei ole. Samas on remontivajav televiisor võrdlemisi uus ning kaalub 1 kg, aga vangla poes müüdavad telerid kaaluvad 9 kg. Silmas pidades asjade lubatud üldkaalu 30 kg kinnipeetavale, ei ole kaebajal võimalik 9 kg telerit omada, sest see ületaks 8 kg võrra kaebaja asjade üldkaalu. 4 Vastustaja Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellandil puudub õigus vaidlustada teleri vanglast väljasaatmist, vanglasse lubamist või sellest keeldumist. Vastavalt
§-le 31 lg 2 ja 3 võib kinnipeetaval olla vangla direktori loal isiklik televiisor juhul, kui ta kannab ise selle kasutamise kulud. R. Kaldal puuduvad rahalised vahendid teleri remondiga kaasnevate kulutuste tasumiseks. Seega pole kahtlust, et apellandil ei ole endal võimalik teleri remondi eest tasuda, mistõttu puudub tal põhjendatud huvi vaidlustada asjaolu, kas vanglast välja saadetud teler lubatakse vanglasse tagasi või mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 12. novembri 2008 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse millega rahuldab R. Kalda kaebuse ja tühistab Tartu Vangla 07.05.2008 otsuse ning teeb Tartu Vanglale ettekirjutuse vaadata R. Kalda taotlus uuesti läbi. Halduskohus on põhjendamatult nõustunud Tartu Vangla 07.05.2008 otsuse põhjendustes tooduga, et kinnipeetavale kuuluva teleri remondist vanglasse tagasisaatmisel on tegu pakiga
mõistes ning kuna pakki on võimalik saada üksnes vahistatul, mitte kinnipeetaval, siis on remondist tuleva teleri vanglasse tagasi mittelubamine õiguspärane. Samuti ei ole õige halduskohtu seisukoht, et kui seadus ei sätesta otseselt, et kinnipeetav võib vanglast välja saadetud asju tagasi nõuda, siis tal sellist õigust ei ole ja tema õigusi vangla keeldumine ka ei riku. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Kaldal olnud vaidlusalune teler Tartu Vanglasse saabumisel kaasas ja tegemist on kinnipeetavale lubatud asjaga VSKE § 57 lg 1 mõttes. Samuti oli kaebajale antud luba televiisorit oma kambris kasutada
lg 2 alusel ning selle sätte kohaselt võib teleri kasutamise piiranguks olla üksnes asjaolu, et selle kasutamine rikub vangla sisekorraeeskirja või häirib teisi isikuid. Kuna tegemist on R. Kaldale kuuluva teleriga, siis on õige ka kaebaja väide, et selle remontimise mittevõimaldamine keeldumise kaudu lubada väljapoole vanglat remonti saadetavat telerit pärast remonti enam vanglasse tagasi, rikutakse ka tema PS §-st 32 tulenevat õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kuna kinnipeetavale kuuluv televiisor läks katki ja vanglas puudub tehnika remontimise võimalus, siis esitas kaebaja põhjendatult taotluse lubada televiisor ära remontida väljaspool vanglat ja saada see siis tagasi. Televiisorit, mis on eelnevalt olnud vanglas kinnipeetaval olemas ja saadetud ajutiselt remonti väljapoole vanglat, ei saa selle vanglasse tagasitoomisel käsitleda pakina. Pakiga
mõistes oleks tegemist siis, kui kaebajale saadetakse väljastpoolt vanglat uus televiisor, mis ei ole vanglas kinnipeetava kasutuses enne olnud. Kuna vangla ei ole asja materjalidest nähtuvalt taganud võimalust remontida kinnipeetavatele kuuluvaid elektriseadmeid kohapeal või muul viisil vangla vahendusel, siis on ringkonnakohtu arvates ebaproportsionaalne nõuda, et kinnipeetav soetaks remontivajava elektriseadme asemel uue või saaks selle seadme küll väljapoole vanglat ise remonti saata, kuid ei saaks seda remondituna tagasi, sest vangla käsitleb remondist tagasi saadetavat eset pakina, mida kinnipeetaval ei ole õigus saada.
reguleerib vahistatutele paki saatmist ja selle sisu kontrollimist, kuid sellest sättest ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik tuletada keeldu kinnipeetavale saada väljastpoolt vanglat tagasi talle vanglas lubatud asja, mis oli saadetud vanglast välja remonti. Alusetu on keeldumist õigustavana ka halduskohtu viide sellele, et vangla arvates puuduvad R. Kaldal nagunii rahalised vahendid, et telerit remontida, mistõttu pole vahet, kas telerit lubatakse remondiks vanglast välja ja tagasi või mitte.
lg 3, mille kohaselt kannab kambrisse lubatud elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav, reguleerib seda, et kinnipeetav peab tasuma vastavate seadmete kasutamisega seotud elektrikulud jne. Kuna vangla ei võimalda kinnipeetavate elektriseadmete remonti vangla kaudu, siis puudub ka vajadus vanglale remondi 5 eest tasumiseks ja vastava rahasumma olemasoluks kinnipeetava arvel.
ega ka VSKE ei keela kinnipeetaval saata temale kuuluvaid ja remonti vajavaid elektriseadmeid väljapoole vanglat remonti ning
lg 3 ei keela elektriseadme remonti väljaspool vanglat näiteks kinnipeetava sugulaste kulul, mistõttu iseenesest see, kas R. Kalda arvel on või ei ole rahalisi vahendeid, ei saa õigustada keeldu väljaspool vanglat remonditud elektriseadet tagasi saada. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadega ning vastab vorminõuetele. Kuna Tartu Vangla vaidlustatud 07.05.2008 otsus ei vasta HMS § 54 nõuetele, siis tuleb see tühistada ja ringkonnakohus teeb Tartu Vanglale ettekirjutuse vaadata uuesti läbi R. Kalda taotlus lubada tema isiklik televiisor pärast sellele väljaspool vanglat teostatud remonti tagasi Tartu Vanglasse. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa Tartu Vanglale teha otsest ettekirjutust lubada R. Kaldale kuuluv ja väljaspool vanglat remonditud televiisor tagasi Tartu Vanglasse, sest iseenesest on Tartu Vanglal võimalus reguleerida kinnipeetavatele kuuluvate remontivajavate ja garantiitähtaja ületanud elektriseadmete remont ka selliselt, et see toimuks vanglas või vangla kaudu, mistõttu langeb ära ka küsimus sellise elektriseadme vanglasse tagasi lubamise või mittelubamise kohta. Samas ei saa hea halduse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks pidada Tartu Vangla põhjendusi R. Kaldale kuuluva teleri pärast remonti vanglasse tagasilubamisest keeldumise kohta olukorras, kus vangla juba pikema aja jooksul ei ole ise seda küsimust ise reguleerinud, s. o ei ole vajaduse korral taganud kinnipeetavale kuuluva elektriseadme remonti muul viisil, kui ainult selliselt, et see saadetakse vanglast väljapoole remonti ning selle eest tasub kinnipeetav ise või tema lähedased. Kuni vangla ei ole muul viisil korraldanud kinnipeetavatele lubatud ja remontivajavate elektriseadmete remonti, siis ei ole õige ega proportsionaalne keelata kinnipeetavale kuuluva elektriseadme remontimist ja seega ka seadme kasutamist selle kaudu, et väljaspool vanglat remonditud elektriseadet ei lubata enam vanglasse tagasi. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonimenetluses on R. Kalda menetluskuludeks olnud riigilõiv 80 krooni koos ülekande teenustasuga 25 krooni ja apellatsioonkaebusest koopia tegemise kulud 10 krooni, kokku seega 115 krooni, mis tuleb Tartu Vanglalt R. Kalda kasuks välja mõista. Ivo Pilving Agu Timmi 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.