Obsah (14)

§ 113§ 636§ 637§ 159§ 127§ 115§ 646§ 114§ 108§ 644§ 1028§ 1033§ 640§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-57999 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.juunil 2009.a. kell 16.30

§ 113

lg 1 ja § 189 lg 1 alusel alates 07.08.2006 seaduses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Seisuga 10.10.2007 on hageja arvestuste kohaselt viivise summaks 17 446,00 krooni (73 328 kr x 0,030 % päevas (22,00 kr) x 793 päeva (07.08.2006 – 10.10.2008) = 17 446,00 kr). Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka õigusabi tasu 17 700 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS 13.03.2008 kirjalikus vastuse hagile ja 25.02.2008 vastuses täpsustatud nõudele kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud ega hagejale kahju tekitanud, kostja ei nõustu leppetrahvi ega intressinõudega. Hageja ei ole esitanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ega neid põhistavaid tõendeid, mis tal on kostja teada olemas. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel tekkis töövõtusuhe 06.08.2006 sõlmitud töövõtulepingu alusel; hageja tellijana on tasunud kostjale lepingu täitmiseks 07.08.2006 230 000 krooni ja 21.02.2007 93 000 krooni, kokku 323 000 krooni; kostja on hagejalt saadud raha kasutanud lepingu täitmiseks. Saadud rahast 84 465,58 krooni on panduse ehituse maksumus ja katusetöödeks jääb 38 534,42 krooni, millest vastavalt 11.07.2006 hinnapakkumisele 148 520 krooni on katuse materjali hind, 28 000 krooni lammutustööde hind, 87 000 krooni töötasu ja 66 000 krooni utiliseerimise hind. Vaidlus on selles, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud ja kui on, siis milline on, asjaolusid arvestades, kostja kohane vastutus selle eest. Kostja leiab, et on kogu saadud raha kasutanud sihipäraselt. 3 Kostja väidab, et pooled ei leppinud kokku lepingu tähtaega ega lepingu lõplikku hinda, sest pooled said ühtemoodi aru, et lepingu sõlmimisel ei ole see mõistlik. Samade tööde tegemiseks 10 kuud hiljem tehtud hinnapakkumine ja muud hageja poolt kohtule esitatud andmed kinnitavad, et kostjalt soovis hageja tegelikult isegi suuremas mahus töid (elamu seina ääres maapinnal lagunenud panduse asendamine uuega) ja kostja tööde üldmaksumus ei saanud kuidagi mahtuda 416 120 krooni piiresse, mis oli kostja 11.07.2006 hinnapakkumine. 2007.a. juuniks, kui FOÜ tegi oma hinnapakkumise, oli hageja aru saanud soovitud tööde tegelikust maksumusest ja järelikult nõustus F pakutud kõrgema hinnaga. Kostja ei ole hagejalt saadud 323 000 krooni võrra alusetult rikastunud, vaid on selle kulutanud lepingu täitmiseks, sh materjali ostmiseks ja töö tegemise eest tasumiseks. Kostja vaidleb vastu leppetrahvi nõudele. Hageja ei ole hagis selgitanud, miks tal on õigus nõuda kostjalt nii leppetrahvi kui ka kahju hüvitamist. Hageja sai väidetavast lepingu rikkumisest teada kui mitte varem, siis 20.03.2007 omanikujärelevalve teostaja kirjast. Enne 21.12.2007 hagi esitamist ei ole hageja kostjalt leppetrahvi nõudnud. 10 kuud peale rikkumisest teadasaamist kohtule esitatud hagis leppetrahvi nõudmine ei ole käsitletav leppetrahvi nõude viivitamatu esitamisena. Kostja vaidleb vastu intressinõudele, sest töövõtusuhet reguleerivad võlaõigusseaduse sätted intressi maksmise kohustuse töövõtjale panemise võimalust ette ei näe. Kahju hüvitamise nõude osas ei ole selge, kas väidetavad tööd on tehtud ja kas nende eest on tasutud. Tööde tegemise väidetav periood oli 10.12.2007 – 31.01.

1. Kostja oli sunnitud tööd pooleli jätma 2007.a. aprilli algul, so 10 kuud enne kahjuhüvitise alusena esitatud korterite remonditöödega alustamist. Kostja esindaja A. K tutvus ühe või mitme korteri olukorraga kas 2006 – 2007.a. talvel või 2007.a. kevadel ja mäletab, et talle näidatud kahjustused korterites olid tekkinud mitte päevade ega nädalatega, vaid kindlasti aastate jooksul. Kostja kohustus maksta korterite remondi eest ei ole tõendatud. Kostja katkestas tööd 2007 aprillis, korterid said remonditud 2008.a. jaanuaris, st kui pidada korterite remondivajaduse põhjuseks kostja katusetöid, siis ligikaudu aasta peale remondivajaduse tekkimist. Vahepealse aja jooksul korteritele sadevee tõttu tekkida võinud kahjustused pidid süvenema ja see asjaolu on aluseks hageja ja/või korteriomanike omavastutuse arvessevõtmiseks kostja vastu esitatud kahjunõude lahendamisel. Kostja sai M. P e 10.12.2006 ettekande ja majahalduri A. Z 07.05.2007 teate lepingu lõpetamise kohta kätte koos hagimaterjalidega 2008.a. veebruaris. Perioodi 2007.a. aprillist kuni hagimaterjalide kättesaamiseni tuleb lugeda kostja faktilise nõustumisena hageja nõudele oodata lepingu edasise täitmise kohta hagejalt teadet, st kostja pidi ootama hageja teadet selle kohta, kas kostja jätkab lepingu täitmist ja kuidas lahendatakse juba paigaldatud materjalide ja paigaldamiseks ladustatud materjalide rikkumisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest tingitud täiendavate kulutuste küsimus. Pooltevahelise lepingu punkti 7.
2. kohaselt vabastasid lepingu täitmist takistanud vääramatu jõuna käsitletavad asjaolud pooled lepingust tulenevate kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult. 2007.a. aprilli alguses puhus Tallinnas sedavõrd suur tuul, et hageja väitel pidid väljakutsutud päästeameti töötajad elamu katusele ladustatud katusepleki pakid kinnitusrihmadest avama ja plekitahvlid katuselt alla viskama, sest väidetavalt kujutasid need tuule tõttu möödakäijatele suurt ohtu. A. K, kes sai toimunust tagantjärele teada, korraldas elamu ümber maas vedelevate plekitahvlite äraveo ja jäi ootama hageja majahalduri Z lubatud kutset hageja tellitud ekspertiisi juurde, et fikseerida katusel tekkinud olukord. Kostjat ekspertiisi juurde ei kutsutud. 10.06.2007 ekspert V andis arvamuse, kostjat ära kuulamata. Kostja soovis lepingut täita ja tööd lõpuni teha, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Lepinguhinnast jäi hagejal kostjale maksmata 93 120 krooni, so ligikaudu ¼ tööde maksumusest, 4 mis on kostja hinnangul piisav summa, et lugeda kostjale makstav tasu alandatuks ja hageja nõue seega rahuldatuks. Kostjaga sõlmitud töövõtulepingu hind oli F pakkumisest ca 1/3 võrra madalam ka seetõttu, et hageja ise soovis alles jätta olemasoleva roovituse ja selle parandamist hädavajalikest kohtadest. Hageja soovi teha töid võimalikult säästlikult, võimalikult madala hinnaga ei ole õige tõlgendada kui kostja tööde madalat kvaliteeti. Kostjat ei saa panna vastutama selle eest, et 2007.a. mais- juunis hageja jõudis arusaamisele, et vana eterniitkatuse asendamine plekk-katusega ei ole ratsionaalne, vaid mõistlik on vana eterniitkatus asendada uuega. Hageja valik oli kostja paigaldatud plekk-katus lammutada. 2007.a. aprilli alguse seisuga oli elamu katus täies ulatuses kaetud kondensaadikilega ja ¾ ulatuses kaetud katuseplekiga. Hageja ei andnud kostjale võimalust väidetavat lepingurikkumist heastada ja tööd lõpule viia. Kostja taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, taotleb kostja vähendada väljamõistetavat summat. KOHTUISTUNG Hageja jäi kohtuistungil oma täpsustatud nõuete juurde. Hageja selgitas, et intresside all peab silmas viivitusintresse. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Hageja leiab, et kostja rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust, ei teostanud töid vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ning jättis tööd lõpetamata. Kostjapoolse lepingurikkumise tõttu hageja kandis kahju, sest katusetööd tulid täies ulatuses uuesti teha, milleks hageja sõlmis lepingu uue töövõtjaga kostjaga sõlmitud lepingust kõrgema hinnaga. Kostja katusetööde venimise tõttu tekkinud läbijooksude tõttu korteriühistu remontima elanike kortereid. Lepingurikkumise tõttu peab kostja hageja arvates tasuma lepingus kokkulepitud leppetrahvi ning kuna hageja on lepingu üles öelnud, peab kostja tagastama saadud raha ulatuses, mille eest ei ole töid tehtud. Lähtudes eeldusest, et lepingu kogumaksumus oli 416 120 krooni ning kostja teostas 60 % töödest, on kostja hageja hinnangul alusetult saanud 73 328 krooni. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista ekspertiisikulu ning intressi alusetult saadud raha kasutamise eest.
5. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt

§ 636

ja 638 sätetest töövõtja peab valminud töö tellijale üle andma, tellija on kohustatud selle vastu võtma.

§ 637

lg 3 ja 4 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest või, kui nii on kokku lepitud või kui see on tavaline, töö vastuvõtmisest.

1. Pooltevahelise 06.08.2006 töövõtulepingu eesmärgina on lepingu punktis 2.
2. nimetatud saavutada lepingu lisas nr 1 sätestatud tulemuse (töö). Lepingu punkti 1.2 kohaselt lepingu lisaks nr 1 on kalkulatsioon. Hagiavaldusele lisatud kulude kalkulatsioonist (tl 17) ei nähtu selle koostamise aeg, kuid kalkulatsioon hõlmab nii katuseremonti kui panduse ehitust. Kostja kohtuistungitel väitis, et panduse ehituse osas sõlmiti täiendav kokkulepe ning kirjalikult sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli üksnes katuseremont.
3. Töövõtja kohustus tööd teostama lepingus, selle lisades ja muudes poolte jaoks kohtuslikes dokumentides sätestatud tingimustel, korras ja kvaliteediga, tagades tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise (lepingu p 4.1.). Vastavalt lepingu punktile 5.1 5 kohustus töövõtja alustama tööde teostamist viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu jõustumisest (st lepingu alla kirjutamisest, p 10.1.). Leping allkirjastati 06.08.2009, järgmisel päeval tasus hageja kostjale ka lepingu punktis 6.
4. ettenähtud ettemaksu 230 000 krooni. Seega pidi kostja alustama töödega hiljemalt kolmandal tööpäeval peale lepingu sõlmimist, so kolmapäeval, 09.augustil 2006.a. Vaidlust ei ole, et kostja alustas tööde teostamisega panduse osas 2006.a. septembris ning katusetöödega alustati 2007.a. jaanuaris. Kostja seaduslik esindaja A. K vande all ütlusi andes seletas, et kostja alustas praktiliselt koheselt peale lepingu sõlmimist ja ettemaksu saamist ettevalmistustöid (muretseti materjali, peitsiti puitmaterjali, tehti ettevalmistusi panduse valamiseks). Materjal saabus etapiviisiliselt augustis – septembris. Katuse vahetusega kostja sõnul ei alustatud enne 2007.a jaanuari, sest ilmastikuolud ei võimaldanud varem alustada vana katuse mahavõtmisega. Samuti kostja tahtis kogu materjali objektile tuua, et seejärel katus korraga valmis ehitada, kuid pleki hank e venis. Kohus leiab, et kostja ei ole veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et töödega alustamiseks vastavalt lepingule viivitamata peale lepingu allkirjastamist oleks olnud mõjuvaid põhjuseid. Kostja väide, et lepingu sõlmimise järel nelja kuu jooksul ilmastikuolud ei võimaldanud katusetöödega alustada, on paljasõnaline ja ebatõenäoline. 17.10.2006 KÜ üldkoosoleku protokolli kohaselt toimus elanike kohtumine kostja esindaja A. K ehitustööde (katusekatte vahetuse) tegemise tähtajast. A. K tõi tööde alguse viibimise põhjenduseks, et viibib katusekattematerjali värv e tehases. A. K andis lubaduse alustada katusevahetuse töid 21.10.2006, tööde kestvus 28 kalendripäeva ning valmimise tähtaeg 14.11.2006.a. Tunnistaja M. P , kes oli lepingu sõlmimise ajal ja kuni 2007.a. aprillini hageja juhatuse liige, seletas (tl 238), et peale lepingu sõlmimist ja raha saamist hakkas kostja töödega venitama, väites, et on probleeme katusepleki värvimisega. M. P võttis ise ühendust katusepleki firmaga, kust vastati, et mingeid probleeme ei ole ning materjali saab kätte 3 päevaga. Tunnistaja P väidetel A. K andis ühistule oktoobris või novembris käsikirjalise lubaduse, millal töödega alustatakse, kuid selles märgitud ajal töödega ei alustatud. M. P e 10.12.2006 ettekandest nähtuvalt (tl 20 – 21) olevat A. K 06.12.2006 andnud kirjaliku seletuse, et hiljemalt 12.detsembrist 2006 alustatakse katusetöödega. Sellist kirjalikku dokumenti, milles A. K oleks andnud tööde teostamiseks tähtaegu, ei ole kohtule esitatud. Tunnistaja P e sõnul töödega alustati alles 2007.a. jaanuaris, kile paigaldamise järel tööd jäid jälle seisma. Kostja olevat põhjenduseks toonud raha puuduse ja soovis uut ülekannet. Tunnistaja P 10.12.2006 koostatud ettekandest nähtub samuti, et 28.09.2006 kostja alustas pandusetöid majaümbruse betoonkandi (panduse) purustamisega, 20.novembril 2006 alustati betoonkandi valamist.
5. Tööde teostamise konkreetset tähtaega lepingus ei ole määratud. Lepingu punkti 5.
6. järgi töövõtja pidi lõpetama tööd ettenähtud korras ja andma need tellijale üle hiljemalt vastavas lepingu lisas sätestatud tähtajaks. Nimetatud lepingu lisa, millest nähtuks tööde üleandmise tähtajad, ei ole kohtule esitatud. Samuti ei ole hageja esitanud lepingu lisa nr 2 - Tööde teostamise etapid. Lepingu lisaks nr 1 olevas kalkulatsioonis tööde teostamise tähtajad ei kajastu. Samas nähtub OÜ K 11.06.2006 hinnapakkumisest, et katusetööde osas on ehitusperiood 28 päeva. Samuti on 28 – päevasest ehitusperioodist juttu KÜ 17.10.2006 üldkoosoleku protokollis (tl 19).
7. Eeltoodu alusel kohus leiab, et on tõendatud kostja poolt tööde alustamisega ja teostamisega viivitamine. Esitatud tõenditest (KÜ 17.10.2006 koosoleku protokoll, M. P 10.12.2006 ettekanne) järelduvalt aga hageja nõustus kostja selgitustega töödega alustamise venimise osas, tööde venimisega seoses mingeid sanktsioone kostja suhtes ei rakendatud ega antud tähtaegu tööde lõpetamiseks, seega hageja oli nõus tööde valmimise tähtaja ebamäärasusega. Tunnistaja M. P kohtuistungil kinnitas, et koostas 10.12.2006 ettekande, kuid tal ei olnud kostjale selliseid etteheiteid, et lepingut lõpetada. Tegelikkuses ei realiseeritud ettekandes märgitud hoiatust, et leping lõpetatakse ja nõutakse ettemaksu tagastamist, kui töödega ei alustata A. K poolt 6 06.12.2006 väidetavalt lubatud tähtajal 12.12.
8. Kostja väitel sai ta ettekande koopia kätte kohtust koos hagimaterjalidega. Hageja ei ole tõendanud, et ettekanne oleks kostjale edastatud selle tegemise ajal. Ettekande pealkirjast ja sisust võib järeldada, et ettekanne ei olegi adresseeritud kostjale, vaid tõenäoliselt korteriühistu liikmetele: selles on kirjeldatud lepingu kronoloogiat ning ühistu juhatuse võimalikke samme juhuks, kui kostja töödega 12.12.2006 ei alusta. Eeltoodust järelduvalt ei olnud töö teostamise tähtaja rikkumine hageja jaoks oluline lepingurikkumine. Kohus möönab, et korteriühistu leplikkus tööde teostamise venimise ja tähtaegade rikkumise osas võis olla tingitud asjaolust, et kostja võimaldas tööde eest tasuda järelmaksuga. Tunnistaja P e sõnul oli kostja hinnapakkumine kõige soodsam ning kostja oli ainus ettevõtja, kes võimaldas järelmaksuga tasumist.
9. Hageja leiab, et seoses tööde valmimise tähtaja rikkumisega peab kostja tasuma vastavalt lepingu punktile 4.
10. leppetrahvi 0,15 % tööde kogumaksumusest päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 5 % eelarve maksumusest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista maksimaalse leppetrahvi 20 806 krooni, päevamäära järgi arvestatav leppetrahvi summa ületaks lepingu 07.05.2007 ülesütlemise seisuga lepingu maksumusest 5 %. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuste rikkumise avastamist teatanud, et ta leppetrahvi nõuab ning on seetõttu vastavalt

§ 159lg – le 2 kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

Hageja ei ole esile toonud, mis ajast alates ta arvestab tööde üleandmisega viivitamist. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tööd jäid pooleli pärast suure tuule tõttu katusele ladustatud plekkmaterjali alla lendamist ja kasutuskõlbmatuks muutumist. Selle sündmuse järel 2007.a. aprillist hageja sulges kostjale pääsu katusele. Seega takistas tööde lõpule viimist vääramatu jõud ning seejärel hageja enda tegevus. Hagejale oli juba 2006.a. septembris teada, et lepingus kokkulepitud tingimustel tööd ei valmi. 20.03.2007 hageja omanikujärelevalve teostaja esitas hageja juhatusele kirjaliku teate katusetööde puuduste kohta. 07.05.2007 on hageja vormistanud teate lepingu lõpetamiseks. Üheski vaidlusaluse töövõtulepinguga seotult koostatud kirjalikus dokumendis ei ole hageja väljendanud leppetrahvi nõudmise kavatsust. Esimest korda nõuab hageja leppetrahvi 27.12.2007 kohtule esitatud hagiavalduses. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale oli hiljemalt 20.03.2007 teada, et kostja teostatud tööd on puudustega, lepingu põhitöid – katuse vahetust – alustati neli kuud peale lepingu sõlmimist ning töödega alustamisest alates ligi kolme kuu jooksul ei oldud töid lõpetatud; ning 07.05.2007 hageja ütles lepingu kostjaga üles, ei saa lepingu ülesütlemisest arvates ligi 8 kuu möödumise järel kohtule esitatud hagiavalduses leppetrahvi nõude esitamist lugeda leppetrahvi nõudmisest teatamiseks mõistliku aja jooksul.

1. Samuti hageja leiab, et kostjapoolne tööde teostamisega viivitamine põhjustas kahju korteriühistu liikmetele, sest pooleliolevate katusetööde tõttu tekkinud läbijooksud rikkusid kortereid. Hageja remonditööde korraldamise eest vastutajana oli kohustatud elanikele tekitatud kahju hüvitama. Hageja on tõendanud üksnes korterite remondiks kulutuste tegemist ning teostatud remonttööde vastuvõtmist
2. jaanuaris. Tõendamata on, et korterite remondivajaduse tingisid kahjustused katuselt läbijooksu tõttu ning et läbijooksu põhjustasid pooleliolevad katusetööd. Seda asjaolu ei tõenda paljasõnaline väide omanikujärelevalve 20.03.2007 avalduses. Tunnistajana üle kuulatud majahaldur A. Z kinnitas, et kahjustuste kindlaksmääramiseks ekspertiisi tellimisest loobuti, sest ei soovitud kulusid suurendada ning ekspert ei oleks saanud määrata remondimaksumust. Hageja ei ole kasutanud ka muid võimalusi kahjustuste fikseerimiseks. Hageja väidetel vaatas ühistu juhatus koos remonditöid teostanud ehitusfirma esindajaga korterid üle. Ülevaatuse kohta ei ole aga akti ei koostatud ning kahjustusi ei fikseeritud. Samuti jäeti kasutamata võimalus korterite kahjustusi fotografeerida. Hageja tellimisel katusetööde kohta ehitustehnilise ekspertiisi teostanud O. V kohtuistungil (tl 194 – 195) seletas, et tema käest katuse läbijooksu kohta midagi ei küsitud; kuna pööning oli koristamata, ei olnud sealt võimalik näha katuse läbijooksu jälgi. Kostja poolt 2007.a. aprillikuus tööde lõpetamise ajaks oli nii tunnistajate kui eksperdi O. V ekspertiisiakti andmetel 7 katuseplekk katusele paigaldatud ¾ ulatuses. Tunnistaja P seletas, et näiteks korteri nr 45 kohal oli katus peal ning arusaamatu, kuidas läbijooks tekkis. Lisaks tunnistaja M. P seletas, et temaga võttis katuse läbijooksu tõttu ühendust ainult korteri nr 29 omanik. Tunnistaja käis 2007.a. märtsis koos kostjaga korterit nr 29 vaatamas, läbijooksu jälgi märgati lagedel, kostja oli vastutulelikult nõus selles korteris lagede remondi eest tasuma. Kostja esindaja A. K väidetel ülevaadatud korteris olid näha veekahjustuse jäljed, kuid need ei olnud värsked, vaid tõenäoliselt tekkinud aastate jooksul. Tunnistaja P e sõnul pakkus ta ka üldkoosolekul, et korteris nr 29 on võimalik kostja kulul remonti teha, kuid sellega ei olnud koosolek nõus. Teiste korterite kahjustamisest tunnistaja P ainult kuulis, korteriomanikud M. P , kes oli kuni 2007.a. aprillini juhatuse liige ja selle ajani otseselt tegeles katuseprobleemidega, läbijooksudest ei teatanud. 10.

§ 127

lg 4 kohaselt isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu korteriomanikel kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Hageja sõlmis 20.06.2006.a. uue töövõtulepingu OÜ-ga F(tl 28 – 31), kes demonteeris kostja paigaldatud katusekattematerjali ja paigaldas uue eterniitkatuse. Töövõtulepingu kohaselt tuli töödega alustada 28.06.2007 ning tööd üle anda 15.septembriks 2007 (tl 28 – 30). Töövõtuleping korterid remontinud OÜ-ga B sõlmiti alles 04.12.2007 (tl 32 – 34), so pärast seda, kui katusetöid oli teostanud mitme kuu vältel teine ettevõtja. Seega ei ole välistatud, et läbijookse toimus ja korterid said kahjustada hoopis OÜ F tegevuse tagajärjel. Korteri nr 29, mille omanik pöördus 2007.a. kevad-talvel esimesena läbijooksu probleemiga tunnistaja P e poole, remonti ei ole aga väidetavalt kostja tegevusest tingitud läbijooksude tõttu kahjustatud korterite remondiks sõlmitud töövõtulepingus nr V 12-04122007 üldse nimetatud. Samuti ei ole selle lepingu objektiks tunnistaja P e poolt nimetatud korteri nr 45 remont. OÜ B töövõttu kuulus lepingu kohaselt korterite nr 15, 31, 46 ja 47 remont. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, et need korterid said katuse läbijooksust kahjustusi enne 2007.a. aprillikuud. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 52 633,90 krooni. 11. Seoses kostja lepingurikkumisega on hageja väidetavalt saanud kahju seetõttu, et hageja oli sunnitud kostja poolt lõpetamata jäetud tööde lõpetamiseks tellima katuse ehitustööd teiselt firmalt kallima hinnaga. Hageja taotleb lepingute hindade vahe kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. Kahjuhüvitise nõude rahuldamise eeldusena hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud lepingut, hagejal on tekkinud kahju ning kostja lepingurikkumine on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kohus leiab, et lepingu hindade vahest tuleneva kahju hüvitamise nõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja nõue tugineb sellele, et kostja teostatud töid uue katuse tegemisel kasutada ei saanud, kostja teostatud tööde ebakvaliteetsuse tõttu tuli kõik täies ulatuses uuesti teha.

§ 115

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse § -s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist (

§ 115lg 2).

Käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud, et hageja kostjale katusetööde lõpetamiseks ega 20.03.2007 omanikujärelevalve avalduses esile toodud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega ei andnud. Tunnistaja Z seletas, et pärast haldusfirmaga lepingu sõlmimist ja tunnistaja elamu m ks määramist kohtus ta kostja esindaja A. K , kes lubas, et lähiajal puudused kõrvaldatakse. Samuti olevat tunnistaja palunud kostjal tööd lõpetada ja teha ümber tehtud tööd, alguses oli haldusfirmal soov, et kostja jätkaks töödega, kuna tema on raha saanud; kuna kostjalt vastust ei tulnud ja töid ei tehtud, otsustati kutsuda kokku koosolek, leping lõpetada ja sõlmida leping teise ettevõtjaga; hageja tellis eksperdi, kes andis oma hinnangu, et katus tuleb ümber teha; hageja 8 võttis hinnapakkumised ja 2007.a. juulis lõpetati katusetööd koos vihmaveerennidega ja tuulekastidega. Kostja väidetel oli kohtumine Z juhuslik, Z lubas tellida ekspertiisi ning kostja sinna juurde kutsuda. Tunnistaja Z seletas samuti, et sai m ks 2007.a. aprillis – mais ning tema ei andnud kostjale aega puuduste kõrvaldamiseks, selleks oli pädev korteriühistu. Tunnistaja olevat aga koostanud kõik kirjad, millega teatas ühistu määratud tähtajad kostjale. Ühtegi kirja kohtule esitatud ei ole. Võttes arvesse, et tunnistaja täitis m ülesandeid 2007.a. aprilli lõpust – mai algusest alates ning leping kostjaga on üles öeldud juba 07.05.2007, ei ole tunnistaja väited kostjale tähtaegade teatamisest veenvad. Samuti tunnistaja Z sõnul lukustati 2007.a. aprillis katusele pääsemist võimaldav luuk ning katusele pääses ainult kokkuleppel Z . Tunnistaja hageja maja haldamise eest vastutava isikuna võib olla huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks, mistõttu on tunnistaja vastuolulised ütlused ebausaldusväärsed. Samuti kohus arvestab, et tunnistaja esitatud sündmuste kronoloogiast järeldub, nagu oleks ekspertiisi tegemine ja selle käigus kostja tööde puuduste ning tööde parandamise võimaluste väljaselgitamine toimunud enne kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemist. Tegelikult teostati ekspertiis 23.05.2007 – 10.06.2007, so pärast lepingu lõpetamise teate koostamist 07.05.

1. Tunnistaja Z kinnitas kostja esindaja väidet, et kostjat ekspertiisi juurde ei kutsutud.
2. Tunnistaja P e sõnul ei olnud temal korteriühistu juhatuse liikmena tööde teostamise ajal tööde kvaliteedi suhtes kostjale mingeid pretensioone. 18.02.2007 kostja esitas hageja palvel teostatud tööde kohta vaheaktid, tunnistaja kirjutas neile alla, kuid siis otsustati võtta aktidele ka omanikujärelevalve allkiri, sest teiste, väidetavalt ehitusalaste teadmistega juhatuse liikmete arvates olid aktides kajastatud tööd liiga kallid ja materjalikulu ülemäärane. Juhatuse liikme ülesannetest lahkumisel tunnistaja andis kogu dokumentatsiooni ühistule üle. Kostja esindaja sõnul ei ole talle allkirjastatud akte tagastatud ega esitatud ka mingeid vastuväiteid aktidele. Samas kandis hageja 21.02.2007 kostjale üle täiendavalt tasu 93 000 krooni. Tunnistaja P e väitel usaldas ta omanikujärelevalve teostajat, kes tunnistaja P e teada käis objektil kaks korda päevas, kuid ei olnud kuni 20.03.2007 avalduse tegemiseni esitanud mingeid pretensioone või kahtlusi kostja tööde kvaliteedi suhtes. Leping katusetööde osas omanikujärelevalve teostamiseks sõlmiti tunnistaja P e sõnul 2006.a. septembris. Tunnistaja P seletas, et peale 10.06.2007 ekspertiisimääruse saamist viis ta selle koopia omanikujärelevalvet teostanud Arne ja Pojad OÜ-le, et näidata järelevalvet teostanud töötaja halba tööd. Eelnevast järeldub, et kostjal ei olnud kuni tööde katkemiseni põhjust arvata, et hageja ei ole rahul teostatud tööde kvaliteediga.
3. Tulenevalt

§ 646

lg-st 1 on töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks õigus nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Kohtus ei ole hageja suutnud tõendada, et ta nõudis kostjalt tööde lõpuleviimist ning määras selleks

§ 114kohaselt tähtaja.

Hageja seisukoht, et kostjal oli 2007.a. aprilli algul tormituulte tõttu pleki hävimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 28 päeva aega puudusi kõrvaldada, ei ole kohtu hinnangul käsitatav kohustuse täitmise mõistliku tähtajana. Hageja selline seisukoht näitab, et hageja pidas kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist vajalikuks, st hageja arvates ei olnud tegemist lepingu olulise rikkumisega, mille korral vastavalt

§ 115

lg-le 3 võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata. Tunnistaja Z ütlused kinnitavad kostja väidet, et hageja soovis katusetööde kohta tellida ekspertiisi. Veenev on kostja väide, et Z lubas ekspertiisi tegemise ajast teatada kostjale ning kostja jäi teadet ootama, kuid kostjat ekspertiisi tegemisel ei kaasatud. Tagantjärele on selgunud, et ekspertiisi teostamise ajaks oli hageja lepingu kostjaga üles öelnud ja väidetavalt tegi hageja ülesütlemise ka kostjale teatavaks (kostja eitab ülesütlemisavalduse saamist enne kohtumenetlust, hageja ei ole vastupidist tõendanud). 9 14. Kohus leiab, et tõendatud ei ole põhjusliku seose olemasolu kostja lepingurikkumise ja hagejal teise lepingu sõlmimisega väidetavalt kahju tekkimise vahel. Asjas kogutud tõenditest järeldub, et hageja pärast juhatuse vahetust 2007.a. aprillis tegutses eesmärgiga võimalikult kiiresti lõpetada leping kostjaga ning sõlmida leping teise ettevõtjaga. Seda tõendab asjaolu, et 2007.a. aprilli lõpust – mai algusest maja haldurina tegutsev A. Z koostas lepingu lõpetamise teate 07.05.2007, ekspertiis on teostatud 23.05.2007 – 10.06.2007, kuid juba 05.06.2007 (seega enne ekspertiisiakti valmimist, milles ekspert andis hinnangu, et teostatud tööd tuleb täies ulatuses ümber teha ning plekk-katuse stabiilsuse tagamiseks on vaja katusetarindite täiendavat kinnitust), on FOÜ teinud hagejale hinnapakkumise kostja paigaldatud katuse demonteerimiseks ja asbestivabast kiudtsementplaadist uue katuse ehitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus tasuda katuse ehituse eest kõrgemat hinda FOÜ-le ei ole tingitud mitte sellest, et kostja jättis tööd lõpetamata ning elamu katus oli vaja korda seada, vaid eelkõige sellest, et hageja loobus kostjalt lepinguliste kohustuste täitmise nõudmisest (

§ 108

lg 6 kohaselt hõlmab kohustuse täitmise nõue ka mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamist) ning otsustas plekk-katuse asemel paigaldada eterniitkatuse. Tunnistaja P seletas, et soovitas 2007.a. kevadel üldkoosolekul, et täiendavat pangalaenu ei ole ühistul vaja võtta, kui purunenud pleki asemel hangitakse uus plekk ning kostjal võimaldatakse tööd lõpetada ja parandada puudused. Üldkoosolek tunnistaja ettepanekut ei arvestanud ning otsustas võtta täiendava laenu ja tellida katusevahetus teiselt ettevõtjalt. Eelneva alusel on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja oli loobunud plekk-katusest ning soovis teistsugust katusekattematerjali. 15. Kohus leiab, et kuna hageja ei teatanud kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest ega nõudnud kostjalt töö parandamist või uue töö tegemist, on ta kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

§ 644

lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (

§ 644lg 2).

Kohus leiab, et korteriomanike ühiste huvide esindamiseks ning korteriomandite eseme hulka kuuluva mõttelise osa elamust ja maast ühiseks majandamiseks moodustatud korteriühistu seadusest tulenevaks ülesandeks ja eesmärgiks on elamu haldamise ning kaasomandi eseme korrashoiu ja remondi korraldamine. Seega hageja sõlmis katuse remondiks töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seejuures kohus arvestab, et hageja palkas omanikujärelevalve teostajaks kvalifitseeritud ettevõtja, kellele puuduste täpne kirjeldamine oleks pidanud olema jõukohane. Hageja pidanuks kostja töö puudustest teadasaamisel nendest viivitamatult kostjale teatama ning puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja seda ei teinud, kuigi sai puudustest teada juba 20.03.2007 omanikujärelevalve teostaja avaldusest.

§ 644

kolmas lõige sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole teatamata jätmine mõistlikult vabandatav, mistõttu hagejal ei ole õigust ka lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju.

1. Lisaks kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud märgitud suuruses kahju. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu punktile 6.
2. tööde üldmaksumusena käsitletakse lepingu raames kõiki töövõtja või töövõtja volituse alusel tegutsevate kolmandate isikute poolt tööde teostamise käigus tehtud kulutusi. Punkti 6.
3. kohaselt tööde üldmaksumus oli kokku lepitud lepingu lisas nr 1, milleks oli kalkulatsioon, samas lepingu punktis 6.
4. tulenevalt 10 töövõtja võis ületada tööde üldmaksumust tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingu lisaks oleva kalkulatsiooni kohaselt oli tööde maksumuseks kokku 302 100 krooni; kalkulatsioonis ei sisaldu katusekattematerjali hinda, kuid on ära näidatud panduse remondi maksumus. Hageja oma nõudes on lähtunud kostja 11.07.2006 hinnapakkumises näidatud hinnast 416 120 krooni, milles panduse remonti ei sisaldu. Kostja hinnapakkumisest ja kalkulatsioonist, ega ka FOÜ hinnapakkumisest ei selgu, kas hinnad sisaldavad käibemaksu. Kohus leiab, et hageja kahju suuruse kindlakstegemiseks ei piisa kahe lepingu hinna vahe kindlakstegemisest. FOÜ lepingujärgne töövõtt sisaldab lisaks katuseehitusele ka korstende remonti, mida kostja töövõtt ei sisaldanud. Samuti on F hinnapakkumises arvestatud roovituse täies ulatuses väljavahetamisega. Tunnistaja P seletas, et kostjalt seda ei soovitud, vaid hageja pidas võimalikuks roovituse osalist vahetamist, kui vana roovituse halb seisukord seda nõudis. Samuti ei sisaldu hageja hinnapakkumises pööningu koristust. Lisaks kohus leiab, et kahjuhüvitise arvestamisel ei ole õige võtta aluseks hageja soovil valitud teistsuguse kattematerjali hinda. Kuna kohus leidis, et hagejal ei ole õigust kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda, ei analüüsi kohus kahju suurust põhjalikumalt.
5. Kohus leiab, et hageja nõue alusetu rikastumise teel saadu tagastamise osas tuleb jätta rahuldamata.

§ 1028

lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1033

lg 1 alusel saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista enamsaadud 73 328 krooni arvestusega, et kogu lepingu maksumus oli 416 120 krooni, millest hageja oli kostjale tasunud 323 000 krooni; lepingus kokkulepitud töödest hageja teostas 60 %, mille eest makstava tasu suurus oleks 249 672 krooni. Hinnapakkumises, millest hageja lähtub, ei sisaldu panduse ehituse tasu. Hageja kohtuistungil oli seisukohal, et 60 % tööde teostamine tähendab seda, et ka panduse osas on töid tehtud 60 %. Samas tunnistaja P kinnitas, et panduse betoonitööd on 100 % teostatud ning töö kvaliteedile etteheiteid ei ole. Kohus leiab, et tõendatud on, et kokkulepitud ulatuses panduse ehitustööd teostas kostja 100 % ulatuses. Vastupidist ei tõenda ka tunnistaja Z seletus, et panduse kohta oli majarahval pretensioone, sest panduse kõrval maapind oli madalam ning panduse killustikalus vajus välja; hageja tõi kaks koormat mulda, et parandada panduse killustikaluse väljavajumist. Tunnistaja P seletas, et ühistu eeldas, et kostja rajab ka pandusega piirneva haljastuseriba, kuid möönis, et tegemist on haljastustööga, mida kostjalt tegelikult ei tellitud. 18.02.2007 kostja esitas hagejale panduse ehituse lõpliku kalkulatsiooni, mille kohaselt panduse hind on 71 581 krooni, hinnale lisandub käibemaks 18 %, seega kokku panduse remonditasu 84 465, 58 krooni. 21.02.2007 tunnistaja P hageja esindajana tegi kostjale täiendava ülekande 93 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kogu tasutud raha 323 000 krooni on kostjale tasutud katusetööde eest ning panduse eest pidi tasumine toimuma hiljem. Tunnistaja P e väide, et 93 000 krooni tasuti katusematerjali ostmiseks ja üksnes tingimusel, et kostja selle kohe katusefirmale edasi kannab, on paljasõnaline. Hageja konto väljavõttest (tl 27) nähtuvalt on hageja 21.02.2007 teinud 93 000 kroonise makse selgitusega „ülekanne“, mingit sihtotstarvet makse ei kajasta. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et 93 000 kroonist 84 465,58 krooni tasus hageja kostjale selleks ajaks valminud panduse ehitustööde ja kasutatud materjali eest vastavalt lõppkalkulatsioonile ning ülejäänud summa jäi katusetööde katteks. Ülekantud summa suurust 93 000 krooni põhjendas ülekande teinud tunnistaja P sellega, et see oli selleks ajaks kostja teostatava remondi jaoks kogunenud raha. 11 Eeltoodust tulenevalt katuseehituse tasuna on hageja kostjale tasunud 238 534,42 krooni (323 000 kr – 84 465,58 kr). Katusetööde lepingujärgseks maksumuseks oli 11.07.2006 hinnapakkumise kohaselt 416 120 krooni. Pooled ei vaidle, et katusetöödest kostja teostas 60 %, seega 249 672 krooni ulatuses lepingu esialgsest hinnast. Eelnevast järelduvalt on lepingutasu ja teostatud tööde maksumuse bilanss –11 137,58 krooni kostja kahjuks, st kostja on teostanud töid suuremas ulatuses, kui on hagejalt raha saanud. Eeltoodust tulenevalt kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. 18. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tegi katusekattematerjali ostmiseks kulutusi. Samas on hageja tunnistanud, et katuseplekk oli objektile toodud, ¾ ulatuses oli plekk paigaldatud ning osa plekki hävis tormituules.

§ 640

lg 2 kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kostja hinnangul muutus kasutuskõlbmatuks ca 30 000 krooni väärtuses objektile toodud ja katusele veel paigaldamata plekkmaterjali. Seega ei ole kostja valdusesse jäänud ka hagejalt saadud raha eest ostetud materjali. Paigaldamata materjal on hävinud ning kostjal ei ole kohustust selle ostmiseks tehtud kulutusi alusetu rikastumise sätete alusel hagejale tagastada. 19. Kuna kohus leidis, et kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, ei kuulu rahuldamisele ka alusetult rikastumise teel saadu tagastamisega viivitamise eest intresside väljamõistmise nõue. 20. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kahju hüvitisena ekspertiisi kulu.

§ 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo eksperdi Olev V koostatud ekspertiisiakti kohaselt oli ekspertiisi eesmärgiks anda ehitus-tehniline hinnang korterelamu katuse remonditöödele. Ekspertiisiakti on tellinud M OÜ. Hageja ei ole tõendanud, et tema on ekspertiisi tegemisega seoses mingeid kulusid kandnud. Kohus leiab, et isegi kulude kandmise tõendatuse korral tuleks nõue jätta rahuldamata. Ekspert on aktis teinud järelduse: „Teostatud katuse remonditööd ei ole võimalik parandada ja viia vastavusse profiilplekk katusele esitatavate nõuetega. Seega seni paigaldatud katusekatteplekk, kondensaadikile ja roovitus on vaja demonteerida ning teostada tööd tehnoloogiliselt õiges järjekorras juhindudes kehtivatest normidest ja materjalide paigaldusjuhistest (vt Ruuki Katusetooted. Paigaldusjuhis).“ Kohus leiab, et tegemist ei ole kahjude kindlakstegemisele suunatud ekspertiisiga. Ekspert on hinnanud olemasolevat olukorda ning andnud juhiseid, kuidas katus nõuetele vastavaks ehitada. Eksperdilt ei ole küsitud ja ekspert ei ole avaldanud arvamust katuse ümberehitustööde maksumuse kohta ega hinnanud teostatud tööde vastavust töövõtulepingu tingimustele. Ekspertiisiakt on käesolevas vaidluses kasutatav üksnes katuse ümberehituse vajadust tõendava tõendina. Kuna kohus jättis rahuldamata katuse ümberehitusega seotud kulude eest kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmise nõude, ei ole alust rahuldada ka nõude esitamiseks tõendite kogumisele tehtud kulutuste hüvitamise nõuet. Eeltoodu alusel kohus jätab ekspertiisikulu kahjuhüvitisena kostjalt välja mõistmata. 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Heli Käpp Kohtunik 12