lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku ainukeseks varaks sularaha 195 637.58 krooni. Juhatuse liige ei ole suutnud ajutisele haldurile nimetatud raha ette näidata, 18.08.2009.a. toimunud kohtumisel kinnitas juhatuse liige ajutisele haldurile, et osa raha on ära kulutatud, kuid see tagastatakse lähimal ajal. Juhatuse liige lubas hiljemalt kohtuistungil esitada selle kohta ka kirjaliku kinnituse ning raha äriühingu arvele kanda. Juhatuse liige on andnud kinnituse, et sularahakassa on tema valduses ja võlgniku kassasse tasutakse puuduvad summad hiljemalt 2009.a septembri lõpuks. Võlgnikul on võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt kohustusi kokku 1 991 534.27 krooni ulatuses. Nimetatud summa koosneb maksuvõlgadest Maksu - ja Tolliameti ning Soome maksuameti ees ning töötuskindlustusmaksete ja tööpensionikindlustusmaksete võlgnevusest. Äriühing ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda maksevõlgasid ja likviidsed rahalised vahendid puuduvad. Käesoleval hetkel ei ole haldurile teada mitte ühtegi võimalikku tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi võlgnevuste tasumise. Võlgniku selgituste kohaselt on kõik töötajad 2008.a. üle viidud Soome 2 vahendusfirmasse. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse ebaõige arusaamine ja teadmine Eestis ja Soomes tööjõu rendi puhul makstavate maksude kooseisust ja nende suurusest ning selle mittearvestamine äriühingu äriplaanis. Maksukoormuse suurenemise tõttu tuli ümber vaadata ka äriplaan ning seetõttu muutus ka äriühingu konkurentsivõime. Lisaks hakkasid ilmnema majanduslanguse tagajärjed ja tööjõu vajadus, eriti ehitustööliste osas, langes oluliselt, mistõttu langes ka äriühingu tulubaas ja seetõttu ei suudetud tasuda juba väljamõistetud ja jooksvaid makse, mis omakorda suurendas võlgnevust intresside ja viiviste näol. 2008.a. viis äriühing oma töötajad üle Soome vahendusfirmasse. Ajutine haldur leiab, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada Soomes tasumisele kuuluvate maksete alused, koosseis ja suurused. Peale seda saab ka otsustada, kas juhatuse liikme puhul võib tegemist olla hoolsuskohustuse rikkumisega, mis seisnes selles, et ta oleks pidanud teadma taoliste maksete tasumise kohustust ja sellega ka arvestama. Ajutisel halduril ei ole võimalik käesoleval ajal väita, kas juhatuse poolne Soomes tasumisele kuuluvate maksude mitteettenägemine on vaadeldav raske juhtimisveana. Ka Eestis väljamõistetud maksude kohta, ei saa ajutine haldur käesoleval ajal asuda seisukohale, et nende mittearvestamine või mitteteadmine oleks vaadeldav raske juhtimisveana. Ajutine haldur leiab, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas ja kuivõrd oli välismaale tööjõu rentimisega seotud tegevus arusaadav maksukohuslastele ja kas selles osas on olemas ka varasem kohtupraktika ning kuidas oli seda küsimust kajastatud maksuameti vastavates materjalides. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Eelnimetatud vajadus tekib koheselt peale seda, kui ilmneb, et juhatuse liige ei ole kassasse raha tasunud. Taolist kassast raha väljavõtmist ei saa pidada õiguspäraseks, kuid selle ajutine kasutamine ja hilisem tagastamine ei ole vaadeldav raske juhtimisveana või muu asjaoluna, mis põhjustaks maksejõuetuse. Seega vajab asjaolu, ka tegemist võis olla raske juhtimisveaga või kuriteotunnustega teoga, edaspidi täiendavat kontrollimist. Kohus nõustub ajutise halduri esialgse seisukohaga maksejõuetuse tekke põhjuste osas. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samuti anda hinnang tagasivõitmise võimalustele. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 25 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 30 000 krooni millel lisanduvad riiklikud maksud. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult HOjamaa kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu 30 000 krooni.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.