lg 1 esimeses lauses sätestatule ei või võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel tarbijalt nõuda viivist rohkem kui
lg 1 sätestatud viivise määr ette näeb ehk siis 7 % +
Poolte vahel sõlmitud lepingu tingimus viivise määra kohta on tüüptingimus.
lõikest 1 tulenevalt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustab, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kostja leiab, et viivise määr 180 % aastas kahjustab kostjat ebamõistlikult, on vastuolus heade kommetega ja lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal on kostja poole kahjuks oluliselt rikutud. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tühise tüüptingimusega, mille asemel tuleb rakendada seaduses sätestatud viivise määra ehk 9,5 % aastas, mis teeks viivise suuruseks perioodil 16.03.2008 – 10.02.2009.a. eest 583,4 krooni. 10. Tulenevalt asjaolust, et kostja on töötu ja tema ainukeseks sissetulekuks on riigi poolt makstav toetus 5000.- krooni kuus ning, et hageja poolt nõutavas summas viivise tasumine ei ole kooskõlas seadusega ja hea usu põhimõttega, palub kostja kohtul vähendada viivise suurust mõistliku suuruseni
lg 1 ja § 113 lg 1 sätestatut vääralt.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seadus § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
sätestatud intressimäärast + 7 % aastas ja juhul kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär ehk 4 % + 7 %, siis loetakse viivisemääraks lepingujärgne intressimäär. Kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingus on sätestatud intressimääraks 0,78 % päevas. Kuna kostjaga sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäära on 0,5 % päevas ning see on väiksem kui intressimäär 0,78 % päevas, on viivisemäär
Kohtuotsuse põhjendused. 14. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus põhinõude põhjendatuse otsustamisel järgmistest seadusesätetest: - Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 76, mille kohaselt tuleb kohustus viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule; täita nõuetekohasel -
, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. -
lg 1 p 1 ka p 6, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist; -
lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Pooled ei vaidle selle üle, et - SMS Laen OÜ ja RR sõlmisid interneti vahendusel lepingu , millega laenuandja andis kostjale laenu 10.000.- krooni. 90-ks päevaks intressiga 2375.- krooni laenu perioodiks; kostja kohustus tagasi maksma laenusumma ja intressi hiljemalt 15.03.2008.a..; kostja maksis saadud laenust hagejale tagasi ühekordse maksena 4125.- krooni ja kostja võlgneb hagejale laenu põhiosast 5875.- krooni ja intressi summas 2375.krooni. Kuna kostja tunnistab hageja nõuet põhivõla ja intressi saamiseks, tuleb nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja mõista. 15. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et laenu oli antud võlausaldaja poolt võlgnikule 90-ks päevaks, s.o. vähem kui kolmeks kuuks, ei kohaldu käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel tarbijakrediidilepinguid reguleerivad sätted vastavalt tehingu sõlmimise ajal kehtinud
lg 3 p 2 sätestatule ja vaidlus tuleb lahendada laenu ja krediidilepingut reguleerivate sätete alusel. 16. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et poolte vahel sõlmitud lepingu tingimus viivise määra kohta on tüüptingimus, tuleb vaidluse lahendamisel viivise suuruse üle lähtuda sellest, et nimetatud tingimus on tüüptingimus. 4
lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Vastavalt
lõike 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see on lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kuna kostja leiab, et viivise määr 180 % aastas kahjustab teda ebamõistlikult, on vastuolus heade kommetega ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal on kostja poole kahjuks oluliselt rikutud, kontrollib kohus kas kostja poolt esiletoodud asjaolusid.
lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist ja seda lepinguga kokkulepitud määras. Pooled selle üle ei vaidle, et kostja oma kohustust laen õigeaegselt tagastada, ei täitnud. Vastavalt lepingu p-le 13 on viivis 0,5% kalendripäevas kui võlgnik ei tee laenu tasumakset tähtaegselt. Lepingu järgi arvestatakse viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust ja see algab laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Vaidlus puudus selles, et kostja kohustus saadud krediit tagastada muutus sissenõutavaks 16.03.08.a. Kostja laenu ei tagastanud. Seega oli kostja hagiavalduse esitamise seisuga 10.02.2009.a. laenu tagastamisega viivituses 331 päeva ja viivise suuruseks vastavalt lepingu p – le 13 oli tasumata võlalt 9723,13 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja vähendas menetluse käigus hagetava viivise suurust põhivõla suuruseni, asub kohus seisukohale, et põhivõla suuruses nõutav viivis kohustuse õigeaegse täitmata jätmise eest ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ega ka vastuolus heade kommetega nagu kostja ekslikult leiab, samuti ei ole lepingus oluliselt rikutud õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kahjuks, millest tulenevalt ei ole ka lepingus viivise suurust reguleeriv tüüptingimus tühine nagu kostja ekslikult leiab. Arvestades asjaoluga, et kostja vähendas viivist põhivõla suuruseni ja kohus asus seisukohale, et viivise suurus ei ole ebamõistlikult suur, puudub kohtul alus ka viivise suuruse vähendamiseks mõistliku suuruseni
Pealegi ei ole kostja oma taotlust viivise vähendamiseks veenvalt põhjendanud ega tõendanud. Ainuüksi tõend kostja töötuna arvele võtmise kohta tööturuametis, ei tõenda kostja maksejõuetust. 17. Hageja nõude osas mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud (hagis ekslikult nõude loovutamisega seotud kulud) 1550.- krooni, mis koosnevad kostjale saadetud kirjade väljastamise kulust 150.- krooni ja 350.- krooni ja kulust hagiavalduse esitamise eest kohtusse 1000.- krooni, leiab kohus, et nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja märgib hagiavalduses, et tegemist on kokkuleppelise tasuga, mida kostja on kohustatud hagejale hüvitama võla sissenõudmisel tehtud kulutuste katteks, millisteks on kostjale meeldetuletuskirjade saatmine ja hagiavalduse kohtusse esitamine. Kohus on seisukohal, et tegelikult võiks nimetatud kulutuste näol tegemist olla hageja väidetava varalise kahjuga
lg 2 sätestatu kohaselt, kuna märgitud kulud on tekkinud hagejal seetõttu, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut. Kahju suuruse ja kahju tekkimise tõendamise kohustus lasub aga sel juhul hagejal kui väidetaval kahju saajal. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale nimetatud kirjade koostamise või väljastamisega kahju tekitanud, milles tekitatud kahju seisneb ja kui suur tekitatud kahju on. Hageja 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.