§-dest 8 lg 2, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,4, 6, 101 lg 2, 108 lg 1 ja 113 lg 1 palub hageja kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus summas 133 445,45 krooni ning viivis protsendina põhinõudelt 0,15% päevas summalt 112 930,97 krooni alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud riigilõivuna ja hageja esinduskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 23.12.2008.a. esitas hageja seisukoha kostja KB`i vastusele, mille kohaselt hageja leiab, et kostja III võttis käenduslepinguga kohustuse vastutada solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täieliku täitmise eest. Hageja leiab, et esitades laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks hagi peale kostja I ka nii kostja II, kostja III kui kostja IV vastu, on käitunud mõistlikult, jätmata kostja I maksejõuetuse riski vaid ühe käendaja kanda. Kuivõrd seaduse järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgnikult kui ka igalt laenulepingu käendajalt eraldi võlgnevuse täielikku tasumist, ei ole kohtul õiguslikku alust rahuldada hagi hageja kompromissist keeldumise korral kostja 3 suhtes vaid 33 428,86 krooni osas. Kostjal III on võimalus, tunnistades hageja nõuet, täita laenulepingust tulenevaid kostja I rahalisi kohustusi talle langevas osas ning täites suuremas osas kui talle langevas osas, nõuda
alusel laenulepingu teistelt käendajatelt enda poolt suuremas osas tasutud võlgnevuse hüvitamist. Kostja III tõlgendus ning analoogia tuletamine Riigikohtu lahendist 3-2-1-55-05 on ekslik. Riigikohus viitab oma lahendis kohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõudeõigusele teiste solidaarvõlgnike suhtes ning antud Riigikohtu lahendist ei ole võimalik analoogia korras väita, et kostja III osas tuleb hagi rahuldada vaid 33 428,86 krooni osas. Kostja III vastutuse rahaline piirmäär on märgitud käenduslepingus II ning kuivõrd hageja ei nõua oma hagis kostjalt III suurema summa tasumist kui on tema vastutuse rahaline piirmäär, ei ole kohtul ka alust hagi osaliseks rahuldamiseks või rahuldamiseks selliselt, et jagades võlgnevuse kõikide kostjate vahel ning kohustades igat kostjat tasuma vaid talle langevat osa. Kostja OÜ P (kostja I) vastuväited hagile Kostja I seaduslikud esindajad A Š ja AM on hagimaterjalid TsMS § 322 lg 1 alusel kätte saanud. Kostja I seaduslikud esindajad kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja OÜ P seaduslikud esindajad AM on TsMS § 314 lg 8 alusel ja A Š TsMS § 322 lg 1 alusel kohtu kirja nõusoleku küsimise kohta asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kätte saanud. Kohtule määratud tähtajaks oma seisukohta teatanud ei ole. Kohus käsitleb AM`i ja A Š `i kohtule määratud tähtajaks vastamata jätmist nõusoleku andmisena asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja MR`i (kostja II) vastuväited hagile Kostja II on hagimaterjalid isiklikult TsMS § 313 lg 1 sätete kohaselt kätte saanud. Kostja II kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja II on kohtu kirja nõusoleku küsimise kohta asja lahendamiseks kirjalikus menetluses TsMS § 314 lg 8 alusel kätte saanud. Kohtule määratud tähtajaks oma seisukohta teatanud ei ole. Kohus käsitleb kostja II kohtule määratud tähtajaks vastamata jätmist nõusoleku andmisena asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja KB`i (kostja III) vastuväited hagile Kostja III oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab hagi osaliselt, s.o vaid käenduslepingu /1 alusel oma solidaarvastutuse piires summas 33 428,86 krooni. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu /1 ning sama kuupäevaga sõlmis hageja veel kaks käenduslepingut – MR`iga ja VA`iga.
tähenduses on kõik käendajad kaaskäendajad ja vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium sätestab on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-55-05, et mitme käendaja olemasolul ei pea võla tasunud käendaja kandma üksinda põhivõlgniku maksevõimetuse riisikot, vaid seda peavad kandma käendajad ühiselt vastavalt solidaarvõlgnike sisesuhet reguleerivatele reeglitele. Kostja on seisukohal, et toodud Riigikohtu lahendi analoogia järgi võib hageja nõude jagada kõigi solidaarvõlgnike vahel kuni kohtulahendi tegemiseni ja/või kogu võlasumma tasumiseni ühe käendaja poolt. Kuna hageja esitas hagi kõigi solidaarvõlgnike vastu üheaegselt, siis võib teha järelduse, et antud juhul võib nõuded jagada võrdselt, vastavalt solidaarsete võlgnike arvule, s.o iga solidaarvõlgnik peab kandma vastutust ¼ nõudesumma ulatuses. Selles osas ka võib kehtida
lõikes 1 sätestatud reegel, mille kohaselt võib võlausaldaja kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist eriti. Kostja VA`i (kostja IV) vastuväited hagile Kostja IV on hagimaterjalid isiklikult TsMS § 313 lg 1 sätete kohaselt kätte saanud. Kostja IV kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja IV on kohtu kirja nõusoleku küsimise kohta asja lahendamiseks kirjalikus menetluses isiklikult TsMS § 313 lg 1 sätete kohaselt kätte saanud. Kohtule määratud tähtajaks oma seisukohta teatanud ei ole. Kohus käsitleb kostja IV kohtule määratud tähtajaks vastamata jätmist nõusoleku andmisena asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada OÜ-u P, MR`i, KB`i ja VA`i suhtes täies ulatuses, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kooskõlas
lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja 4, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 2 sätte kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlus puudub kohtu arvates pooltel selles, et 10.05.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja I OÜ P laenulepingu . Tsiviilasja tlk. 8-10 asuvast lepingu ärakirjast nähtub veenvalt asjaolu, et kostja I seaduslik esindaja AM kinnitas oma allkirjaga sellel lepingul, et ta kohustub täitma laenulepingu tingimusi. Laenulepingu alusel andis hageja kostjale I laenu 210 000 krooni ja kostja I kohustus laenu hagejale tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval maksegraafikus fikseeritud summades. Laenulepingu üldtingimuste p-de 6.1 ja 7.3 järgi kohustus kostja I tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud laenu osamakse ja intressi olemasolu laenulepinguga seotud arvelduskontol. Laenulepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt kohustus kostja I 30 päeva intressi tasumisega viivitamise korral maksma hagejale ühekordset trahvi summas 1 000 krooni. Lepingu üldtingimuste 10.1 kohaselt oli hagejal õigus arvestada lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel viivist, kui kostja I arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses. Seega oli hagejal ja kostjal I sõlmitud ka kokkulepe kirjalikus vormis viiviste kohta. Lepingu põhitingimustes fikseeritud viivise määraks oli 0,15% aastas. Hageja poolt asjas esitatud kostja I konto väljavõttest perioodil 12.05.2005.a. – 04.11.2008.a. (vt. tlk. 12-17) nähtub veenvalt asjaolu, et kostja I jättis tasumata laenu osamaksed kõikidel maksepäevadel alates 10.03.2008.a. ning kostjal I on hagejale tagastamata laenujääk summas 112 930,97 krooni. Osundatud konto väljavõtte kohaselt tegi kostja I viimase intressimakse 10.02.2008.a. perioodi 10.01.2008.a. – 09.02.2008.a. eest summas 1 403,68 krooni ning kostjal I on hagejale tasumata intress perioodi 10.02.2008.a. – 02.10.2008.a. eest summas 10 365,12 krooni. Kohtule tõenditena esitatud käenduslepingute , XXXja XXX (vt. tlk 20, 23, 26) kohaselt vastutavad kostjad MR, KB ja VA laenulepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Seega tagasid kostjad MR, KB ja VA käendajatena hageja ja kostja I vahel laenulepingust tulenevat kohustust.
järgi, kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seadusega sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohus ei ole tuvastanud, et käenduslepingutes oleks kokku lepitud, et kostjad ei ole solidaarsed võlgnikud. Seega vastutavad kõik kostjad käenduslepingute alusel hageja ees solidaarselt. Kostja III on seisukohal, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-55-05 järgi võib hageja nõude jagada kõigi solidaarvõlgnike vahel võrdselt vastavalt solidaarsete võlgnike arvule, s.o iga solidaarvõlgnik peab kandma vastutust ¼ nõudesumma ulatuses. Kostja III selgituse kohaselt on ta nõus tasuma enda osa summas 33 428,86 krooni. Kostja III seisukoht pole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna osundatud Riigikohtu lahend viitab kohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõudeõigusele teiste solidaarvõlgnike suhtes. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostjate suhtes rahuldada täies ulatuses solidaarselt nii põhivõla kui ka viiviste nõudes. Kostja III ei ole asjas vaidlustanud hageja viivisenõuet kostjate vastu selle arvestuslikus osas, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivised summas 10 149,36 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 165 lg 3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.