) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 2-08-79610 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 27.11.2008 esitas ASF hagi JL vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kostja 21.04.2009 kirjalikus avalduses kohtule võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostja taotles muuta käesoleva tsiviilasja kohtualluvust ning saata asi läbivaatamiseks Tartu Maakohtusse. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu punktist 6.2. nähtub, et pooled on kokku leppinud vaidluste lahendamise võlausaldaja asukohajärgses kohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 104 lg 1 kohaselt kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas on vaidlus seotud mõlema poole majandustegevusega. Käenduslepingu sõlmimise ajal omas kostja põhivõlgnikuks olevas B OÜ enamusosalust ning on käesoleval ajal B OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Käendusleping, mille alusel kostja vastutab, sõlmiti kaupade saamiseks hagejalt enne kaupade eest tasumist, et kostja saaks neid ettevõtjana kasutada B OÜ . Lähtudes eeltoodust jätab kohus kostja taotluse kohtualluvuse muutmiseks rahuldamata.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostjale on 27.11.2008 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi.
lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2 2-08-79610 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 86 809,39 krooni, millest 68 579 krooni on põhivõlgnevus ja 18 230,39 krooni viivis ning kahjuhüvitise 6136 krooni.
Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.