Obsah (9)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 5§ 436§ 229§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-08-90215 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 05.06.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtuasi Asja läbi

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud oma nõude, mille kohaselt palub ta välja mõista tööandjalt 2008 veebruarikuu ja märtsikuu töötasu 10 000 krooni, viivise 0,5% summas 9867.8 krooni palgaseaduse § 35 alusel, tasu tööseisaku aja eest 01.

1. kuni 31.05.2008 10 000 krooni ning vormistada kirjalik tööleping. Hageja asus tööle kostja äriühingus alates 01.08.2007, kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, hageja töötas keevitajana 49 tundi ja netopalgaga 5000 krooni kuus, viimane töötasu jaanuarikuu eest üle kantud 18.03.2008 summas 5091 krooni, hageja helistas tööandjale ning küsis, mil lõpeb tööseisak, kuid vastust ei saanud ja hiljem kõnedele ei vastatud. Jaanuari palk summas 5091 krooni on välja makstud 18.03.2008, viivitatud 149 päeva, seega 3792.80 krooni, veebruari palk summas 5000 krooni, seega viivitatud 133 päeva, 0,5% on 3325 krooni, märtsi palk summas 5000 krooni, viivitatud 47 päeva, viivis 0,5% on 2750 krooni. Töölepingu olemasolu kinnitab ka kostja väljastatud tõend pangale. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, kostja on seisukohal, et 01.08.2007 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille sisuks oli ehitusobjektil asukohaga XXX Tallinn, kus kostja tegutses peaettevõtjana, kokkulepitud konkreetses mahus elumaja rõdude metallkonstruktsioonide keevitustööde teostamine kostja poolt. Pooltel on vaidlus selle üle, et hageja näeb seda suhet töölepinguna kostja aga tööettevõtu lepinguna. Tööettevõtu lepingu olemasolu kinnitab asjaolu, et pooled on sõlminud lepingu, mille alusel hageja teostas ehitusobjektil asukohaga XXX elumaja rõdude metallkonstruktsioonide keevitustöid. Muudel objektidel hageja töid ei teinud. Lepingu sõlmimisel lepiti kokku tööde mahud, milleks oli vaid XXX Tallinn elumaja rõdude metallkonstruktsioonide montaaži tehtavad tööd tähtajaliselt 15.maiks
2. Hageja kohustus töö üle andma peale tööde lõplikku valmimist, pooled leppisid kokku ettemaksu tasu 5000 krooni kuus. Tööraamatut ei esitatud hageja poolt, samuti ei olnud ta töötajana koosseisus olemas. Alates märtsist lõpetas hageja tööde tegemise, kuid ei andnud tööd üle, keevitustööd jäid lõpetamata. Hageja tööd olid ebakvaliteetsed. Viiviste nõue on aegunud. Menetluse käik. ITVL § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas otsustati välja mõista kostjalt 2008 aasta veebruari ja märtsikuu palk kokku 11 958 krooni ja viivised ning jäeti rahuldamata nõue töötasu hüvitamiseks tööseisaku eest. Kostja ei nõustunud esitatud lahendiga ning esitas 27.12.2008 kohtule taotluse asja läbivaatamiseks tsiviilkorras. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest, kohus esitatud asjaolude põhjal kostja vastuväiteid tööettevõtu lepingu olemasolu kohta põhjendatuks ei pea. Kohus saab juhinduda TLS § -s 8 toodust, mille kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja teostas ehitusobjektil asukohaga XXX elumaja rõdude metallkonstruktsioonide keevitustöid, hageja väitel töötas ta ka Pärnu mnt objektil ja tsehhis. Hageja selgitas 12.03.2009 toimunud kohtuistungil, vestles tööle minnes AT, tööle kutsus teda VP, kes oli töödejuhataja ja viibis läbirääkimiste juures. Hageja seletuse kohaselt lepiti kokku töötamine keevitajana ja töötasu 5000 krooni ning töötamine toimus ka 2008 aasta veebruaris ja märtsis. Hageja taotlusel on kohus teinud tõendi väljanõudmise palve Swedbank AS – i, kohtule on edastatud kostja kiri pangale, milles on tööandja sõnaselgelt kinnitanud, et hageja töötab AS – s A alates 01.08.2007 töötasuga 6002 krooni kuus ( tlk 35). Kostja vastuväide ( tlk 45), et paljud äriühingud annavad välja inimestele dokumente, ei ole asjakohane. Kohtu hinnangul kinnitab töösuhet ka palga regulaarne tasumine kostja poolt kokkulepitud summas ( tlk 38- 43) ja töövaidluskomisjonile esitatud AS A tõend ( töövaidlusasi tlk 10). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud tööettevõtu lepingulist suhet poolte vahel, pidev töötamine töö koht ja tasu maksmine vastavad TLS § - s 1 toodud töölepingu tunnustele. Kohus tegi ettepaneku kohtuistungil esitada täiendavaid tõendeid ( tlk 46), s.h kuulata üle tunnistajaid, mida kostja esindajad ei soovinud teha. Vastavalt TLS § - le 28 lg 2 võrdsustatakse tegelik tööle lubamine töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et viimane töötas ka veebruaris ja märtsis. Palgaseaduse § 35 alusel on tööandja kohustatud palga maksmisega viivitamise korral maksma töötajale viivist 0, 5 % väljamaksmisele kuulunud summast, jaanuarikuu töötasu on makstud 18.03.2008. Hageja nõue tööseisuaku eest töötasu hüvitamiseks ei ole tõendatud, vastavalt TLS § - le 66 lg 1 on tööseisak töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsioonilise või tehniliste tingimuste puudumine tööandajast olenevatel põhjustel ja selle tõttu töölepingu muutmise või peatumise korral on töötajal õigus kokkulepitud palgamäära hüvitamisele. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et aprillis helistas tööandjale, mil tööle asuda, kuid vastust ei saanud ja otsis uue töökoha. Palgaseaduse ( PalS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. PalS § 2 lg 4 sätestab lisatasuks summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana töö eest tööandja ühepoolse otsuse alusel. Vastavalt ITLS § 6 lg 1 on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud ning kolmanda lõike kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele märgitud templist nähtub, et see on registreeritud XXX, hageja esitatud viivise nõue tuleb lugeda aegunuks. Vastavalt ITLS § 6 lg 1 ja 3 on palga ja viivisenõude aegumistähtajad erinevad, kuid nii palga kui viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal . Kohtu hinnangul tulnuks hagejal vältimaks aegumise kohaldamist esitada viivise nõue nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Töövaidluskomisjoni lahendi kohaselt kuulus töötasu 11 958 krooni viivitamatult täitmisele, kohtutoimikus oleva täitmisteate kohaselt on algatatud täiteasi 095/2008/7540, seega kui nimetatud täitemenetluses on hagetav summa täidetud tuleb väljamõistetav summa täidetud osas lugeda täidetuks. Menetluskulud. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu järgmiste toimingute eest: palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb kohtukulud jätta 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik