lg-te 1 ja 7 alusel: Ljudmila Tšeussova (TÜ õigusbüroo KONSULTANT; rk 10604584, p/k 77; 40232 SILLAMÄE, tel 5145 845) Kostja: D V (D V) (ik xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja: Aleksei Smelov (volikiri tl-l 56, Advokaadibüroo A: Jakobson & A. Jaroslavski, asukoht Estonia pst 1/3; 10143 TALLINN, tel 55598 691) Hagimenetlus 02.07.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Hageja esindajad, kostja ja tema esindaja
) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt kohtule 11.12.2008 esitatud hagiavaldusele kostja on hageja isa. 2008.aasta juunis kostja lahutas abielu hageja ema Larissa Vorobjovaga ja alates 2007.aasta juunist ta koos nendega ei ela. Kostja ei ole sellest ajast peale hageja ülalpidamises kuidagi osalenud. Hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja on vaimuhaiguse tõttu invaliid ja tema töövõime kaotus on 80%. Ema on sunnitud iga aasta hagejat omal arvel Sankt-Peterburi Sõjaväe-Meditsiinilisse Akadeemiasse uuringutele ja ravile viima. Iga sõidu peale kulub vähemalt 20 000 krooni. Arstid on seisukohal, et hageja haigus ravile ei allu. Eesti hagejal tuleb aeg-ajalt, kui tervislik seisund ootamatult halveneb, olla ravil psühhiaatriahaiglas. Kostja keeldub hageja ravikuludes osalemast. Nii hageja kui tema ema on teda korduvalt palunud osutada materiaalset toetust, kuid ta ei ole mitte mingil moel palvetele reageerinud. Ema_on sunnitud võtma pangalaene ja samuti toetavad hagejat ema sugulased. Hageja ülalpidamis- ja ravikulud, arvestades sõite psühhiaatriaspetsalistide juurde Venemaale, moodustavad iga kuu vähemalt 6 500 krooni. Hageja viibimise ajal psühhiaatriahaiglas on ema sunnitud teda pidevalt külastama, so käima Sillamäelt Ahtme Haiglasse, mis põhjustab samuti täiendavaid kulutusi. Hagejale on määratud pension, kuid see on tema toitumiseks, ülalpidamiseks, osaliseks kommunaal- ja muude teenuste eest tasumiseks täiesti ebapiisav. Hageja ema sissetulekuks on miinimumpalk. Kostja materiaalne seisukord võimaldab temalt välja mõista elatise summas 3 000 krooni. 2
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 3 000 krooni, hagiavaldus on esitatud 11.12.2008, seega antud asja hagihind moodustab 27 000 krooni (3 000 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastusele hagile (tl 21, 22-23) kostjal ei ole vastuväiteid, et kohus võttis hagi menetlusse. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja teatud tingimustel. Eelkõige peab kostja vajalikuks märkima, et on ta nõus sellega, et peab seaduse kohaselt oma abi vaiavat töövõimetut täisealiseks saanud last ülalpidama. kuid antud juhul ei ole hagiavaldus piisavalt põhjendatud ega tõendatud. Kostja pöörab kohtu tähelepanu, et ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei osuta piisavalt materiaalset abi lapse ülalpidamiseks. Kostja on ostnud ja ostab siiamani kõike vajalikke asju, millest palus või palub hageja. Hageja ei ole kunagi palunud maksta talle elatis. Kostja pöörab kohtu tähelepanu, et hageja pensioniraamat on alates 01.01.2009.a kehtetu. Seega ei ole praegu tõendatud, et hageja on töövõimetu. Juhul aga kui hageja töövõimetus on pikendatud ja hageja esitab uue pensiooniraamatu, siis see tähendab, et hageja saab riigilt pensiooni umbes 4000 krooni kuus, järelikult on hagejal sissetulek. Hagiavaldusest selgub, et hageja palub määrata igakuine elatis summas 3 000 krooni kuus, sest tema igakuised kulud moodustavad 6 500 krooni. Kui hageja on töövõimetu ja saab rigilt pensioni, siis tulude ja kulude vahe on umbes 3500 krooni. Võttes arvesse, et vanemate kohustused lapse suhtes on võrdsed, siis kostja osa elatises on umbes 1750 krooni kuus. Igal juhul ei ole kostja võimeline tasuda elatised rohkem kui 1500 krooni kuus järgmistel põhjustel. Kostjal on praegu teine perekond, kes ka vajab materiaalset abi. Kostja leiab, et puudub alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, sest kostja osales ja osaleb siiamaani lapse ülalpidamises, ostes talle vajalikke asju. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes PerS § 49, § 61 lg 1, § 61 lg 2, § 61 lg 6 p 2, § 63 palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt, määrates kostjalt 06.12.1985.a. sündinud tütrele T V kasuks 1500 (üks tuhat viissada) igakuine elatisraha 3
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et hageja on kostja tütar ja sündis 06.12.1985.a. Nimetatud asjaolu kohus tuvastas hageja sünnitunnistustega II-ЛА № 458313 (tl 3) et hagejal oli ajavahemikul 06.12.2005-31.12.2008 töövõimetuskaotus 80%. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud hageja pensionitunnistusega nr 93589 (tl 3-4) et hagejal on raske puue psüühilise haiguse tõttu. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud SA Ahtme Haigla 07.04.2008 tõendiga (tl 5). 4
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Seega leiab kohus, et ta peab hageja ülalpidamise nõude lahendamisel arvestama mõlema vanema varalist seisundit ja samuti hageja abivajadust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse üldisest mõttest tuleb ülalpidamist pakkuda inimesele, kes seda vajab (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.11.2004 otsus nr 3-2-1-125-04). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejal on tuvastatud töövõimetuse kaotuse 80%. Vastavalt OÜ Edelrat 01.04.2008 tõendile (tl 12) Larissa Vorobjova (hageja ema) töötab firmas alates 01.11.2005 ja tema keskmine töötasu on 4 553 krooni. Alates 30.01.2009 on tööleping lõpetatud (tl 53). Alates 03.02.2009 on hageja ema võetud Eesti Töötukassa arvele töötuna (tl 61). Hüvitise suurus alates 10.02.2009 kuni 20.05.2009 moodustab 102,29 krooni päevas ning alates 21.05.2009-08.08.2009 – 81,83 krooni. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Kohtule ei ole esitatud tõendid, et hageja vanemad või üks neist oleks töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Hageja märkis hagiavalduses, et tema ülalpidamis- ja ravikulud, arvestades sõite spetsialistide juurde Venemaale, moodustavad iga kuu vähemalt 6 500 krooni. Hageja viibimisel psühhiaatriahaiglas on ema sunnitud hagejat pidevalt külastama, s.o käima Sillamäelt Ahtme Haiglas, mis põhjustab samuti täiendavaid kulutusi. 5
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja peab tõendamatuks hageja vajadused igakuiselt summas 6 500 krooni, kohus on nõus sellega, et hageja poolt ei ole esitatud tõendid, et tema vajadused kuus moodustavad 6 500 krooni. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti vastusele (tl 89) hageja saab töövõimetuspensioni ja selle suurus alates 10.12.2007 kuni 31.03.2008 oli 2 405 krooni kuus; alates 01.04.2008 kuni 31.03.2009 oli 2 920 krooni kuus ja alates 01.04.2009 kuni käesoleva ajani on 3 065 krooni kuus. Samuti vastavalt hageja väljavõttele arveldusarvelt saab ta igakuiselt ka sotsiaaltoetus summas 420 krooni (tl 94-98). Seega hagejal on igakuine sissetulek moodustab 3 485 krooni. Kuid kohus leiab asjakohaseks kohaldada PKS § § 61 lg 4, mille kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Alates 01.01.2008 Vabariigi Valitsus otsustas, et miinimumpalk peab olema 4 350 krooni, seega see summa peab võimaldama isikule toimetulek. Hageja sissetulek on 3 485 krooni kuus, seega 865 krooni vähem kui miinimumpalk. Kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused oma lapse suhtes, leiab kohus õiglaseks mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 432,50 krooni (865 : 2). 6
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.