Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppejärgne intressimäär on 25% aastas, mis on suurem kui seadusjärgne viivismäär. 19.03.2009.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10 773,35 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 20.03.2009.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 44 999,98 krooni, millest tagastamata krediidisumma 29 643,17 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3 583,46 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 10 773,35 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni ning alates 20.03.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 6 391,43 krooni, millest 296,43 krooni riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse alustamisel, 6 000 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt ja 95 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest. Kohtu põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. Menetlusdokumendid on edastatud kostja isale allkirja vastu 13.05.2009.a. Kirjaliku vastuse 2
) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402 lg 1, § 415 lg 1.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 44 999,98 krooni, millest tagastamata krediidisumma 29 643,17 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3 583,46 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 10 773,35 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni ning alates 20.03.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.