← Eesti

3-07-2261/32

Obsah (6)§ 60§ 61§ 137§ 11§ 56§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3

§ 60

lg 1 alusel on õigus nõuda teavet maksukohuslaselt ja selle esindajalt, kelleks R. T. ei ole; kuna OÜ Eesti Mägi asukoht on muutunud, siis osaühingu õigusi rikutakse sellega, et asja menetleb ebaõige maksuhaldur. 13.09.2007 korraldusega nr 12-2.2/10060 kohustati OÜ Eesti Mägi juhatuse liiget J. S. ilmuma 27.09.2007 maksuhalduri juurde Õhtu põik 5 Pärnu selgituste andmiseks ja kontrollitava perioodi kohta raamatupidamise dokumentide esitamiseks, millele J. S. vastas 26.09.2007 e-posti teel, et talle pole veel 2005. a dokumentatsiooni üle antud, üleandmisega loodetakse lõpule jõuda oktoobrikuu lõpus. Samuti märkis J. S. oma vastuses, et äriühingu registrijärgne piirkond on muutunud, mistõttu ei allu äriühingu uurimine Lääne maksu- ja rollikeskusele ja see tuleks üle anda Ida maksu- ja tollikeskusele, sest uurimise toimetamine teises piirkonnas koormab äriühingu esindajat põhjendamatult. LMTK 25.10.2007 korraldusega nr 12-2.2/11869 kohustati J. S. kui kolmandat isikut ilmuma selgituste andmiseks 07.11.2007 LMTK-sse Õhtu põik 5 Pärnu ning võtma kaasa raamatupidamise dokumendid, mis on seotud kontrollitaval perioodil osaühingu pangakontolt tehtud väljamaksetega, samuti mis puudutavad OÜ Eesti Mägi poolt soetatud ja müüdud kinnisvara. Korralduses viidati J. S. 26.09.2007 selgitusele äriühingu dokumentatsiooni üleandmise tähtaja kohta ning märgiti, et korralduses ettenähtud kohustuse täitmata jätmine on käsitletav maksuhalduri tegevuse takistamisena, mille eest võidakse füüsilist isikut maksukorralduse seaduse (

) § 154 lg-st 1 tulenevalt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so 18 000 krooni. OÜ Eesti Mägi (likvideerimisel) esitas 05.11.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada LMTK lõpetama OÜ Eesti Mägi suhtes maksumenetlus ning tegema maksuotsuse üksikjuhtumi kontrolli alusel 23.03.2007 koostatud kontrollakti ulatuses; samuti palus kaebaja tühistada LMTK 25.10.2007 korraldus nr 12-2.2/11869 või alternatiivse õiguskaitsevahendina kohustada LMTK-d üle andma asja menetlus Ida maksu- ja tollikeskusele. Paralleelselt esitas J. S. 06.11.2007 maksuhaldurile vaide 25.10.2007 korralduse nr 12-2.2/11869 kehtetuks tunnistamiseks. Seoses asjaoluga, et pärast kaebuse esitamist tegi LMTK maksuotsused (05.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/328 kohustati osaühingut tasuma täiendavalt käibemaksu 33 989 krooni ja 31.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/349 täiendavalt tulumaksu 1 682 151 krooni), esitas OÜ Eesti Mägi (likvideerimisel) 02.07.2008 kaebuse muutmise taotluse ning palus tunnistada OÜ Eesti Mägi suhtes läbiviidud maksumenetlus õigusvastaseks ning tühistada LMTK 25.10.2007 korraldus nr 12-2.2/11869. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina märkis kaebaja, et soovib esitada hiljem kahjunõude, kuna talle on tekitatud asjatute ja põhjendamatute küsitlustega kahju, maksuotsused oleks saanud koostada ka varem ja kaebajat vähem koormavalt. HMS § 5 lg 2 nõuab, et haldus2

(7)3-07-2261 menetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vaatamata 23.03.2007 kontrollaktis tuvastatule jätkas vastustaja kaebaja ja kolmandate isikute koormamist korraldustega teabe saamiseks, tekitades sellega kaebajale liigseid ebameelduvusi ja kulutusi ning pannes kaebaja temaga seotud kolmandate isikute ees halba valgusesse. Maksuhaldur ei saa nõuda maksumaksjalt selliste tõendite esitamist, mis on maksuhaldurile juba teada. Asja menetlemine LMTK poolt tegi menetluses osalemise ebameeldivaks ja kulukaks, sest kaebaja asukoht on Eesti teises otsas. Vastustaja keeldus menetluse üleandmisest piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele Jõhvis ning nõudis, et kaebaja juhtimisorganite liikmed ja esindajad ilmuksid määratud aegadel Pärnusse. Vaidlustatud korralduses nõuab maksuhaldur raamatupidamise dokumente, mis puudutavad kaebajale kuulunud Tallinnas XXXXXXX XXXXX X/XXXXX X/XXXX XX asuva korteri 05.02.2007 toimunud müügitehingut. Sellise nõudega väljus LMTK kontrollülesande piirest ja asus OÜ Eesti Mägi suhtes, mis asub teises maksu- ja tollikeskuse piirkonnas, läbi viima ilma selge eesmärgita maksumenetlust. Maksukorralduse seadus (

) võimaldab küll teha maksukohustuslasele sunniraha rakendamise hoiatuse, kuid vaidlusaluse korraldusega ei tehtud sunniraha hoiatust osaühingule, vaid ähvardati J. S. rahatrahviga ilma, et tema suhtes oleks algatatud väärteomenetlus. Maksuhaldur eiras

§ 61

lg-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. J. S. ja kaebaja õiguste rikkumist ei saa käsitleda eraldi, kuna J. S. on maksumenetluses mitte kõrvaline eraisik, vaid esindab kaebajat likvideerijana. Juriidilised isikud saavad toimida vaid läbi nende organitesse kuuluvate füüsiliste isikute ning J. S. ja OÜ-d Eesti Mägi tuleks käsitleda ühe isikuna. J. S. on kolmandaks isikuks vaid

tähenduses. Maksuhalduri toimingud ja 25.10.2007 korraldus nr 12-2.2/11869 polnud õiguspärased, kuna J. S.le kui kolmandale isikule korralduse tegemise ajal olid lahendamata OÜ Eesti Mägi taotlused ja vaided, mis olid esitatud samasisuliste korralduste peale enne J. S. juhatuse liikmeks ja likvideerijaks saamist. OÜ Eesti Mägi õigused oleks rikkumata, kui maksuhaldur oleks viinud läbi ülesande kohase üksikjuhtumi kontrolli, kogunud ütlusi isikutelt, kes olid kontrollitaval perioodil äriühingu juhtimisega seotud, teinud saadud andmete põhjal kontrollakti ja seejärel sõltuvalt tulemustest teinuks viivituseta maksuotsuse, lastes samal ajal osaühingul ja J. S.l eesmärgitu segamiseta tegeleda äriühingu majandamisega. Maksuhaldur jättis aga põhjendamatult ja sisulise aluseta kõrvale OÜ-ga Eesti Mägi kontrollitaval perioodil seotud olnud isikute taotlused ja vaided. OÜ Eesti Mägi peab J. S.le tehtud vaidlusalust korraldust õigusvastaseks, sest see sisaldab selliste lepingute esitamise kohustust, mis ei olnud koostatud ajal, mille kohta teostati üksikjuhtumi kontroll. Kuna vaidlustatud korraldusest ei tulene, et peale selles märgitud täitmise tähtaja möödumist 07.11.2007 ei nõua maksuhaldur lepingute esitamist osaühingult, siis rikub korraldus kaebaja õigusi. LMTK ei tunnistanud kaebust järgmistel põhjendustel. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades pidas Tallinna Ringkonnakohus 04.02.2008 määruses õigeks maksumenetluse ajal asja alluvuse muutmata jätmist tulenevalt HMS § 9 lõikest 3. OÜ Eesti Mägi suhtes läbi viidud kontrolli tulemusena koostati 23.03.2007 kontrollakt ja sellele järgnes maksukohustuslase eriarvamuse analüüs, mille käigus tuvastas maksuhaldur, et kaebaja on võõrandanud pärast kontrollitavat perioodi korteri, millele tehtud kulutustelt oli arvestatud sisendkäibemaksu. Kaebaja pole selgitanud, mil moel rikub kolmandale isikule tehtud korraldus kaebaja õigusi. Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses teavet nii maksukohustuslaselt kui ka kolmandalt isikult. Maksuhalduri pöördumine teabe saamiseks kolmanda isiku poole ei saa rikkuda kaebaja õigusi, seda eriti olukorras, kus kaebaja on jätnud täitmata

§st 56 tuleneva kaasaaitamiskohustuse. Maksuhaldur pöördus eelnevalt 15.08.2007 korraldusega teabe saamiseks kaebaja juhatuse liikme M. P. poole, kes aga maksuhaldurile mingit teavet ei andnud. Seega oli täidetud

§ 61lg-s 2 sätestatud eeldus. J. S. kaebaja juhatuse liikmena ei 3

(7)3-07-2261 ole samuti täitnud

§-st 56 tulenevat kaasaaitamiskohustust, mistõttu tuli maksuotsused koostada muudest allikatest kogutud tõendite alusel. Tallinna Halduskohtu 21.11.2008 määrusega eraldati iseseisvaks menetluseks kaebuse nõue maksumenetluse lõpetamise ja maksuotsuse koostamiseks kohustamiseks ning lõpetati selles osas kaebuse menetlus. Sama kuupäeva otsusega jättis kohus rahuldamata kaebuse maksumenetluse õigusvastasuse tuvastamise ja LMTK 25.10.2007 korralduse nr 12-2.2/11869 tühistamise (alternatiivina asja menetluse Ida maksu- ja tollikeskusele üleandmise) nõuetes. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised.

-st, HKMS § 7 lg-st 1, TsÜS §-dest 24, 26, 31 lg-st 7 ega 34 lg-st 1 ei tulene, et juriidilist isikut ja tema esindajat tuleb haldus- või maksumenetluses käsitleda ühiselt. LMTK 25.10.2007 korraldusega kohustati J. S. kui OÜ Eesti Mägi likvideerijat andma maksuhaldurile teavet ja korralduses nõutud dokumente. Äriühingule ei pannud see korraldus mingeid kohustusi ega näinud ette äriühingu vastutust korralduse täitmata jätmise eest. Korraldus on tehtud J. S.le kui füüsilisele isikule ning temal oli õigus oma subjektiivsete õiguste kaitseks esitada korralduse peale kas vaie maksuhaldurile (

§ 137) või kaebuse halduskohtule (HKMS § 7 lg 1).

J. S. korralduse peale kohtule kaebust ei esitanud vaid kasutas talle seadusega antud kaebeõigust vaide esitamise teel. Kaebuse saab halduskohtule esitada siiski vaid isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Kuna vaidlusalune korraldus ei riku OÜ Eesti Mägi (likvideerimisel) subjektiivseid õigusi, ei pea halduskohus kontrollima selle haldusakti seaduslikkust. Kui kaebus esitatakse haldusorgani tegevuse peale, siis tuleb märkida, milliseid maksuhalduri toiminguid silmas peetakse. Kaebaja pole kaebuses märkinud, milliseid konkreetseid maksuhalduri toiminguid ta õigusvastaseks peab. Samuti ei ole selgitatud ega tõendatud väiteid üleliigsete kulutuste ja ebamugavuste osas ega selles osas, et maksuhaldur väidetavalt paneb kaebaja temaga seotud kolmandate isikute ees halba valgusesse. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid maksuhaldurile väidetavalt teadaolevaid ja maksuhalduril olemasolevaid tõendeid on maksuhaldur kaebajalt uuesti nõudnud. Kohus ei saa anda õiguslikku hinnangut üldsõnalistele väidetele konkretiseerimata ja selgelt piiritlemata toimingute/haldusaktide peale ega hakka haldusasjas omal algatusel üle kontrollima maksuhalduri poolt maksumenetluse läbiviimise õiguspärasust. Seetõttu ei anna kohus hinnangut kaebaja poolt väljanõutud tõenditele. Kaebuse täienduses leidis kaebaja, et maksumenetluses on väljutud üksikjuhtumi kontrolli piirest. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid maksuhalduri selgitusele, et pärast kontrollakti koostamist võõrandas osaühing korteri, millele oli kontrollitaval maksustamisperioodil tehtud kulutusi, millelt oli arvestatud sisendkäibemaksu. Maksuhalduri väiteil oli asjas vajalik välja selgitada, kas korter müüdi käibemaksuga või maksuvabalt. Kaebaja ei ole asjas ümber lükanud vastustaja väiteid selle kohta, et täiendavat teavet ja selgitusi nõuti seoses kaebaja enda poolt eriarvamuses toodud asjaolude kontrollimise vajadusega. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei tohi pärast kontrollakti koostamist jätkata üksikjuhtumi kontrolltoiminguid kontrolleseme suhtes. Seega ei ole tõendatud kaebaja väited selle kohta, et vastustaja on kaevatava korraldusega väljunud üksikjuhtumi kontrolli piiridest. Asjaolule, kas ja mil moel kogutud teave on seotud kaebaja maksukohustusega kontrollitaval maksustamisperioodil ning kas vaidlustatud toiming oli seotud maksumenetluses seatud eesmärgiga, saab anda hinnangu maksumenetluse lõpule jõudmisel. Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on maksuhaldur pöördunud enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Hinnates maksuhalduri poolt asjas esitatud tõendeid ja väiteid vaidlusaluse teabe mittesaamise asjaolude kohta, ei saa käesoleval juhul maksuhalduri pöördumine kolmanda isiku poole enne maksukohustuslase poolt teabenõude osas esitatud vaide läbivaatamist piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ega maksuhalduri õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastasel korral muutuks riiklik järelevalve maksude tasumise üle ebaefektiivseks. 4

(7)3-07-2261 Kaebaja ei ole põhistanud väidet, mille kohaselt oleks maksuotsused saanud teha ka varem ning kaebajat vähem koormavalt. Samuti ei ole kaebaja põhistanud väidet, et vastustajal oli olemas kogu vajalik teave maksuotsuse tegemiseks. Väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna kaebaja registrijärgne aadress muutus LMTK poolt läbiviidava maksumenetluse kestel, puudus kaebajal õiguslik alus nõuda asja menetlemise üleandmist LMTK-st Ida maksu- ja tollikeskusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Eesti Mägi (likvideerimisel) apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tunnistada kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlus õigusvastaseks ja tühistada LMTK 25.10.2007 korraldus nr 12-2.2/11869. Kaebaja kohtukulud palutakse välja mõista vastustajalt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus kohtumenetluse norme ning kohtuotsuse järeldused on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga. Halduskohus andis tegelikele asjaoludele ebaõige hinnangu, jättis tõendid hindamata ja maksumenetluse läbiviimise õiguspärasuse teadlikult kontrollimata. Tulenevalt HKMS § 35 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tuleb halduskohtul olla aktiivne oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamisel ning vajaduse korral selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud välja omal initsiatiivil. Kaebuses juhtis OÜ Eesti Mägi kohtu tähelepanu sellele, et kõnealuses maksuasjas oli maksuhaldur juba koostanud kontrollakti ja leidnud määramisele kuuluva tulumaksu suuruse, mistõttu täiendav uurimine oli mittevajalik. Kaebaja suhtes aga jätkati erinevate korralduste andmist ka pärast kontrollakti koostamist. Kohus on jätnud viidatud asjaolu tähelepanuta. Olukorras, kus kaebaja taotleb tema suhtes läbi viidud maksumenetluse õigusvastaseks tunnistamist, on kohtu poolt ebaõige asuda seisukohale, et maksuhalduri poolt maksumenetluse läbiviimise kontrollimine ei ole võimalik või oleks sellisel juhul omaalgatuslik. Kohus keeldus vaidlusaluse korralduse sisulisest kontrollist põhjendusega, et see on antud J. S. suhtes ega riku kaebaja õigusi. Kohtu seisukoht pole õige. Likvideerija J. S. ei ole OÜ-ga Eesti Mägi seotud eraisikuna. Korralduse eesmärk oli koguda andmeid mitte J. S. kui eraisiku, vaid osaühingu kohta, millest tuleneski kaebaja puutumus vaidlustatud korraldusega ning kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Vaidlustatud korraldus on saadetud ühetähenduslikult osaühingu esindajale osaühingu aadressile ja kogu korralduse sisu on sunnatud osaühingule. Seega ei saa mingil juhul olla tegemist ilmse kaebeõiguse puudumisega HKMS § 33 lg 3 p 5 tähenduses. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu ei oleks kaebaja piiritlenud/konkretiseerinud, milliseid konkreetseid maksuhalduri toiminguid ja/või haldusakte kaebaja oma õigusi rikkuvaks peab ega selgitanud oma väiteid üleliigsete kulutuste ja ebamugavuste osas. Kaebuse osas „Faktilised asjaolud“ on kaebaja kirjeldanud, mil viisil jättis maksuhaldur korduvalt läbivaatamata maksukohustuslase vaided põhjendusega, et OÜ-d Eesti Mägi esindanud advokaadi volitused pole piisavalt tõendatud, kuigi advokatuuriseaduse § 571 kohaselt tuli advokaadi volitusi eeldada. Samuti juhiti kaebuses kohtu tähelepanu sellele, et kontrollakti järgselt ei koostatud maksuotsust, vaid koormati OÜ Eesti Mägi tegevust järjepidevate korraldustega osaühingule ja kolmandatele isikutele, milles nõuti dokumentide esitamist ja suulise teabe andmist. LMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Kaebajat ei ole kohustatud tõendama asjaolusid, mis olid maksuhaldurile teada, ning kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks omanud J. S.lt nõutud teavet/dokumente. Tõendatud pole, et vaidlustatud korraldusega tekitati kaebajale põhjendamatuid ebamugavusi. J. S. ei ole ise korraldust kohtus vaidlustanud ning kaebaja ei ole suutnud näidata, kuidas või mil moel rikkus füüsilisele isikule tehtud korraldus osaühingu subjektiivseid õigusi. Vastustajale teadaolevalt oli kaebaja teinud kontrollitaval perioodil äriühingu pangakontodelt suurtes summades väljamakseid, mille tegeliku eesmär5
(7)3-07-2261 gi ja võimaliku seotuse kohta kaebaja ettevõtlusega oli esitatud vastuolulist informatsiooni. Vaidlusalune korraldus oli antud kaebaja võimaliku maksukohustuse vähendamist silmas pidades. Sellisel eesmärgil küsitud teave on kaebaja huvides, mistõttu ei saanud see rikkuda osaühingu subjektiivseid õigusi. Kaebaja ega korralduse adressaadi J. S. suhtes ei ole rakendatud haldussunnivahendeid, kuigi korraldust ei täidetud ja maksuhaldur oli sunnitud tegema maksuotsuseid mujalt saadud andmete põhjal. Kaebaja ei ole maksuotsuseid vaidlustanud. Kuna kaebaja esitas maksuhalduri koostatud kontrollaktile eriarvamuse, oli maksuhalduril kohustus koguda ja hinnata täiendavaid tõendeid eriarvamuses toodud seisukohtade kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kaebaja ei ole vaidlusalusele korraldusele lisaks nimetanud ühtki maksuhalduri toimingut/haldusakti, mis tema õigusi oleks rikkunud. Samuti ei ole ta apellatsioonkaebuses viidanud ühelegi tõendile, mis maksuhalduri poolt läbiviidud maksumenetluse õigusvastasust kinnitaks. Kaebaja viitas vaiete läbivaatamatult tagastamisele, samas ei ole ta ise ega kolmandad isikud seaduses sätestatud tähtajal puudustega esitatud vaiete tagastamist vaidlustanud. Kohus ei pidanud käesolevas menetluses vaiete tagastamise osas hinnangut andma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Esimese astme kohus ei ole rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kaebaja on palunud tunnistada õigusvastaseks tema suhtes läbi viidud maksumenetluse ja tühistada korralduse, millega kohustati osaühingu likvideerijat esitama maksuhaldurile korralduses nimetatud dokumendid ning andma selgitusi nende kohta. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel (HMS § 2 lg 1). Maksumenetlus kujutab endast maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamist, maksu määramist kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumist, maksunõude sundkorras sissenõudmist. Kui maksukohustuslane ei nõustu maksuhalduri poolt sissenõutud summadega või maksuhalduri tegevusega, siis on tal võimalus vaidlustada maksuhalduri konkreetseid haldusakte (otsuseid, korraldusi jne) või toiminguid (nt maksusumma tähtaegne mittetagastamine, dokumentide äravõtmine). Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist konkreetsete menetlustoimingutega saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga ning see põhimõte on kohaldatav ka maksumenetlusele. Kaebuse ja apellatsioonkaebuse põhjendustest järelduvalt on käesoleval juhul maksuhalduri vaidlustatavaks tegevuseks 25.10.2007 korralduse nr 11869 andmine, mis on kaebaja arvates õigusvastane järgmistel põhjustel – 23.03.2007 kontrollaktiga tuvastati kõik maksuotsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, täiendav teave polnud vajalik ning uurimise jätkamisega väljuti osaühingu suhtes algatatud üksikjuhtumi kontrolli piiridest; küsitud teave oli maksuhalduril juba olemas; vaidlusalune korraldus anti enne, kui maksuhalduri poolt olid lahendatud vaided varasemate selgituste andmise ja teabe esitamise korralduste peale; kuna kaebaja asukoht on alates septembrist 2007 Jõhvis, siis õiguspärane polnud täiendava uurimise läbiviimine Lääne maksuja tollikeskuse poolt. Ringkonnakohus kaebaja seisukohti ei jaga. Põhjendatud pole kaebaja väide, et pärast kontrollakti koostamist maksukohustuslaselt täiendava teabe nõudmisega väljuti üksikjuhtumi kontrolli piiridest.

-st ei tulene maksuhaldurile keeldu teostada uurimistoiminguid ka pärast kontrollakti koostamist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes viidi läbi kaks üksikjuhtumi kontrolli – 16.02.2006 korralduse nr 12.2.1/1871 alusel alustati üksikjuhtumi kontrolli kaebaja poolt arvestatud ja tasutud käibemaksu õigsuse kontrollimiseks perioodil 01.11.2004 - 31.12.2005 ning 16.05.2005 korralduse nr 12-24647 alusel alustati kaebaja poolt arvestatud ja tasutud tulumaksu õigsuse kontrolli samal perioodil. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ilmnesid kaebaja poolt kontrollaktile esitatud eriarvamusest uued asjaolud, mis vajasid enne lõpliku maksukoormuse kind6

(7)3-07-2261 laksmääramist täiendavat kontrollimist.

§ 11

lg 1 näeb maksuhaldurile ette uurimiskohustuse ning sama paragrahvi lg 2 ja § 12 annavad maksuhaldurile diskretsiooniõiguse otsustamaks kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda, ning uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhalduril õigus ja kohustus ise tõendeid koguda. Kogutud teabe ja tõendite asjakohasust hinnatakse lõpliku haldusakti (maksuotsuse) õiguspärasuse kontrollimisel.

§ 56

kohaselt on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus, mille järgi maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

§ 60

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Maksukohustuslasel või kolmandal isikul on teabe andmisest õigus keelduda vaid

§-s 64 toodud alustel. Käesoleval juhul ei ole kaebaja viidanud asjaoludele, mis annaksid aluse korraldusega nõutud teabe andmisest keelduda. Kaebaja väide, et maksuhaldur nõudis korduvalt tal juba olemasolevat teavet ja dokumente, on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja pole viidanud sättele, mis keelaks maksuhalduril teha osaühingu likvideerijale korralduse selles nimetatud dokumentide esitamiseks ja selgituste andmiseks enne varasemalt antud korralduste peale esitatud vaiete lahendamist. Iseenesest õiged on kaebaja väited selle kohta, et J. S. ei ole kaebaja suhtes kolmas isik ning maksuhaldur oleks pidanud korralduse adresseerima J. S.le kui kaebaja esindajale, mitte kui kolmandale isikule, nagu vaidlusaluses korralduses ebaõigesti märgitud on. Eeltoodu ei anna aga vaidlusaluse korralduse tühistamiseks alust, sest J. S.l oli osaühingu seadusliku esindajana kohustus kaebaja kohta läbiviidavas maksumenetluses teavet anda. Korralduses tehtud ekslik viide

§-le 61 (teabe nõudmine kolmandalt isikult) § 60 (teabe nõudmine maksukohustuslaselt) asemel ei muuda korraldust sisuliselt õigusvastaseks. Muus osas vastab vaidlusalune korraldus

§ 46lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane asjaolu tõttu, et selle on teinud Lääne maksu- ja tollikeskus, kelle tööpiirkonnas kaebaja ei asu. Äriregistri andmeil oli kaebaja alates 02.01.2006 registreeritud Pärnu registripiirkonda ning alates 10.09.2007 üle viidud Ida registripiirkonda. Seega oli kaebaja suhtes maksumenetluse alustamine Lääne maksu- ja tollikeskuse pädevuses ning vastustaja märgib õigesti, et maksumenetluse ajal asja alluvuse muutmine ja teisele maksu- ja tollikeskusele üle andmine pole põhjendatud.

nimetatud küsimust ei reguleeri, mistõttu on käesoleval juhul kohaldatav HMS § 9 lg 3, mis sätestab, et haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.