← Eesti

3-08-2446/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2446 H

) § 53 lg-ga 1, mis kohustab tagama kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavuse. Kaebajale ei osutatud arstiabi pika aja vältel, mistõttu võivad tekkida tüsistused. Tervishoiutöötajate tegevus 3-08-2446 on vastuolus

  1. a ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni § 1 lg-ga
  2. Kaebaja taotleb, et vangla juhtkond karistaks süüdiolevaid tervishoiutöötajaid ning hüvitaks kaebajale moraalse kahju, mis seisnes füüsiliste ja hingeliste kannatuste tekitamises. Tallinna Vangla direktori 03.11.2008 vastuses O. Bortniku kaebusele ja taotlusele leiti, et tervishoiutöötajad osutasid kaebajale vajalikku arstiabi, vangla tegevus oli õiguspärane ning mittevaralise kahju hüvitamise taotlus on alusetu. Puuduvad riigivastutuse seadusest (RVastS) tulenevad alused kahju hüvitamiseks. Vastuses märgiti, et O. Bortnik pöördus 14.09.2008 kl 21.30 ja 22.00 vahel meditsiiniosakonna õe poole kaebusega algava viirushaiguse kohta. Õde pani ta arsti vastuvõtule järjekorda. Arsti vastuvõtt toimus 16.09.2008, mille käigus anti vajalikud soovitused ja määrati ravi. Lisaks pöördus O. Bortnik 17.09.2008 meditsiiniõe poole, kes osutas talle vajalikku ravi. Viirushaigusesse haigestumine ei ole eluohtlik seisund ega nõua vältimatut abi või erakorralist meditsiinilist sekkumist. Iseparanevale viirushaigusele ei ole spetsiifilist ravi. Vajalik on rohke vedeliku joomine ja puhkerežiim. O. Bortnik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt vältimatu arstiabi osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni, jäädes 29.09.2008 Tallinna Vanglale esitatud avaldustes toodud väidete juurde. Kaebaja leidis, et tervishoiutöötajad rikkusid

§ 53

lg 1 ning vältimatu arstiabi andmisega viivitamine võib põhjustada tüsistusi, mis võib-olla ongi juba tekkinud, kuid pole veel ilmnenud. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes oma 03.11.2008 vastuses esitatud seisukohtade juurde. Tallinna Halduskohtu 31.12.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks isiku subjektiivseid õigusi rikkuv õigusvastane ja süüline toiming. Kaebaja kahjunõue on alusetu, sest vastustaja ei ole rikkunud tema subjektiivseid õigusi. Asjaoludest nähtuvalt puudus kaebajal vajadus vältimatu meditsiinilise abi järele, mis tuleb

§ 53lg 1 kohaselt tagada vanglas ööpäevaringselt, so viivitamatult.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 5 lg 1 sätestab, et vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Tavalise külmetushaiguse sümptomid (kurguvalu, nohu, halb enesetunne) ei viita kindlasti eluohtlikule terviseseisundile ega vaja kiirabi sekkumist või erakorralist ravi meditsiinilises osakonnas. Sellist haigust ravitakse vajadusel üld- ja eriarstiabi osutamise korras. Seega puudus kaebaja puhul vajadus

§ 53lg 1 kohaldamiseks.

Talle tagati nõuetekohane arstiabi üldises korras. Tema suhtes ei esinenud arstiabi osutamisel mingisuguseid õigusvastaseid viivitusi. Iga inimene soovib mõistetavalt arsti juurde pääseda võimalikult kiiresti. Inimese soovide mittetäitumine ei ole aga käsitatav tema subjektiivsete õiguste rikkumisena, veel vähem piinamisena inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 tähenduses. Viivitamatu ööpäevaringne arstiabi on võimalik tagada üksnes eluohtlike terviseprobleemide korral. Muu arstiabi kättesaadavus tagatakse nii kinnipeetavatele kui vabaduses viibivatele isikutele vastavalt riigi võimalustele.

§ 52

lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sotsiaalministri 21.08.2008 määruse nr 46 § 3 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi; ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja jooksul, lähtudes tervishoiu2

(4)3-08-2446 teenuse meditsiinilisest vajadusest ja järgmistest põhimõtetest: 1) sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutatakse tervishoiuteenust samasugustel tingimustel; 2) patsiendile tervishoiuteenuse saamiseks kindlaksmääratud tähtaeg sõltub tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest.

§ 52

lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tallinna Vangla meditsiiniosakond on kaebaja suhtes neid nõudeid täitnud – võtnud kaebaja ravijärjekorda, kusjuures arsti vastuvõtule pääses ta tavamõistes kiiresti (ülejärgmisel tööpäeval). Ravimeid sai ta juba haigestumisele järgnenud päeval ning kurguvalu kadus juba enne arsti vastuvõtule pääsemist. Toimiku materjalidest ei nähtu ning ka kaebaja ise ei väida, et ülejärgmisel päeval arsti juurde pääsemine raskendas tema külmetushaiguse kulgu või tekitas talle tervisekahjustuse. Kuna puudub kahju hüvitamise nõude eeldus – haldusorgani õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv tegu – puudub vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmine eeldab, et isikule on tekkinud tervisekahjustus (kahju). Käesoleval juhul ei väida kaebaja, et talle on tervisekahjustus juba tekkinud. Asjaolu, et tulevikus võib-olla tekib tervisekahjustus, ei anna alust nõude esitamiseks RVastS § 9 lg 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES O. Bortnik palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid vääralt ega andnud kaebajale võimalust esitada selgitusi vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuväidetele. Kohus rikkus HKMS § 31 lg 1 nõudeid. Kohtuotsuses on toodud vangla seisukohad ja need on absurdsed. Kaebajalt on võetud alatult vabadus, kuid mitte arstiabi. Vabaduses viibides ravib kaebaja viirushaigusi tablettidega, meega ja raviteega. Vanglas pole raviteed ega mee ostmise võimalusi. Seega tuleb ravida ennast ainult tablettidega. Vabaduses haigestumisel ostab kaebaja ise või tuttavate kaudu vajalikke preparaate tavalisest või ööpäevaringselt töötavast apteegist. Kuna seadusega pole kaebaja arstiabist ilma jäetud, siis on vangla kohustatud looma samasugused tervishoiuabi tingimused, nagu on vabaduses, mitte aga mõnitama kaebajat ja viivitama meditsiinilise abi osutamisega. Kohtuotsuses on kirjas väljamõeldis mingist kaebajale tehtud süstist, samuti on vääralt märgitud, et meditsiiniõde soovitas kaebajal panna ennast kirja arsti vastuvõtule. Tegemist oli mitte soovitusega, vaid jämedas vormis mõista andmisega, et kaebaja võiks end ise arsti vastuvõtule kirja panna. Kohtu poolt vastustajale õiguse andmine soosib vangla õigusvastast tegevust, mida näitab asjaolu, et kui kaebaja 13.01.2009 haigestus taas ja palus 14.01.2009 ennast arsti vastuvõtule kirja panna, siis talle määrati vastuvõtu aeg alles 28.01.2009. Kaebajale tekitati kahju arstiabi osutamata jätmisega. Kaebajal oli väga halb olla ja kurk valutas. Küüniline on vangla soovitus juua palju vett olukorras, kus neelatagi on valus. Kaebaja kannatas omavoli käes, mistõttu soovib ta saada rahalist hüvitust psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud kahju eest. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja on esitanud mitterahalise kahju hüvitamise nõude. Halduskohus leidis õigesti, et RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on isiku subjektiivseid õigusi rikkuv avaliku võimu õigusvastane ja süüline tegevus ning et käesoleval juhul on see eeldus täitmata ja seetõttu ei saa ka kaebaja esitatud kahjunõuet rahuldada. Ringkonnakohus nõus3

(4)3-08-2446 tub esimese astme kohtu seisukohaga ja otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant heidab kohtule ette tõendite ebaõiget ja ühekülgset hindamist, kuid pole märkinud, milliste tõendite hindamisel kohus eksis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus eksinud asja lahendamiseks vajalike asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega materiaalõiguse kohaldamisel. HKMS § 31 lg 1 nõudeid ei saanud esimese astme kohus rikkuda, sest see säte käsitleb poole ja kolmanda isiku õigust halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata. Kohus ei ole otsuses kirjutanud, et 14.09.2008 õhtul tehti kaebajale süst, vaid kirjas on, et külmetushaigusele viitavate haigusnähtude ilmnemisel sai O. Bortnik koheselt vestelda meditsiiniõega, kes tuli teda süstima ja kes soovitas kaebajal panna ennast arsti järjekorda. Et meditsiiniõde tuli kella 22.00 paiku süsti tegema ja ütles, et homme tuleb minna arsti juurde, märgib kaebaja ise oma kaebuses. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Apellant väidab, et halduskohus ei saatnud talle enne otsuse tegemist vastustaja vastust kaebusele. Toimiku materjalid kinnitavad apellandi seda väidet. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks ise oma kirjaliku vastuse kaebusele O. Bortnikule otse saatnud. TsMS § 394 lg 6 (mis HKMS § 5 kaudu kohaldub ka halduskohtumenetlusele) sätestab, et kostja vastuse hagile edastab kohus teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus viidatud osas apellandi väitega halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta. Menetlusõiguse normi rikkumine ei olnud aga oluline ega viinud asja ebaõigele otsustamisele. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Tallinna Vangla 16.12.2008 kohtusse saabunud kirjalikus vastuses kaebusele pea sõnasõnalt samad vastuväited, mis 03.11.2008 vastuses kaebajale tema poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele. Kohus ongi oma otsuses lühidalt märkinud, et vastuses kaebusele jäi vastustaja oma 03.11.2008 O. Bortnikule antud vastuse juurde. Seega olid vastustaja seisukoht ja põhjendused mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta kaebajale teada ning oma vastuväited neile sai ta esitada juba halduskohtule esitatud kaebuses, mida ta tegelikult teinud oligi. Apellant leiab, et kuna vabaduses viibides on võimalik haigestumise korral osta ravipreparaate ööpäevaringselt avatud apteegist, siis samasugused tingimused peavad olema loodud ka vanglas. Ringkonnakohus kaebaja seda arvamust täiel määral ei jaga.

§ 53

lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. Kohus leidis põhjendatult, et selle sätte kohaldamiseks kaebaja puhul puudus vajadus ja talle tagati ilma liigse viivituseta nõuetekohane arstiabi üldises korras. Kaebuses kinnitab kaebaja ise, et sai ravimid külmetushaiguse sümptomite ilmnemisele järgneval päeval. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus ega vangistusseadus ei näe ette kinnipidamisasutuses ööpäevaringset apteegi toimimist ja käsimüügiravimite jaotamist. Erakorralise ja eluohtliku olukorra puhul on ravipreparaadi kättesaamine tagatud vältimatu abi osutamisega. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja esimese astme kohtu otsus muutmata. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.