) § 53 lg-ga 1, mis kohustab tagama kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavuse. Kaebajale ei osutatud arstiabi pika aja vältel, mistõttu võivad tekkida tüsistused. Tervishoiutöötajate tegevus 3-08-2446 on vastuolus
lg 1 ning vältimatu arstiabi andmisega viivitamine võib põhjustada tüsistusi, mis võib-olla ongi juba tekkinud, kuid pole veel ilmnenud. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes oma 03.11.2008 vastuses esitatud seisukohtade juurde. Tallinna Halduskohtu 31.12.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks isiku subjektiivseid õigusi rikkuv õigusvastane ja süüline toiming. Kaebaja kahjunõue on alusetu, sest vastustaja ei ole rikkunud tema subjektiivseid õigusi. Asjaoludest nähtuvalt puudus kaebajal vajadus vältimatu meditsiinilise abi järele, mis tuleb
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 5 lg 1 sätestab, et vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Tavalise külmetushaiguse sümptomid (kurguvalu, nohu, halb enesetunne) ei viita kindlasti eluohtlikule terviseseisundile ega vaja kiirabi sekkumist või erakorralist ravi meditsiinilises osakonnas. Sellist haigust ravitakse vajadusel üld- ja eriarstiabi osutamise korras. Seega puudus kaebaja puhul vajadus
Talle tagati nõuetekohane arstiabi üldises korras. Tema suhtes ei esinenud arstiabi osutamisel mingisuguseid õigusvastaseid viivitusi. Iga inimene soovib mõistetavalt arsti juurde pääseda võimalikult kiiresti. Inimese soovide mittetäitumine ei ole aga käsitatav tema subjektiivsete õiguste rikkumisena, veel vähem piinamisena inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 tähenduses. Viivitamatu ööpäevaringne arstiabi on võimalik tagada üksnes eluohtlike terviseprobleemide korral. Muu arstiabi kättesaadavus tagatakse nii kinnipeetavatele kui vabaduses viibivatele isikutele vastavalt riigi võimalustele.
lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sotsiaalministri 21.08.2008 määruse nr 46 § 3 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi; ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja jooksul, lähtudes tervishoiu2
lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tallinna Vangla meditsiiniosakond on kaebaja suhtes neid nõudeid täitnud – võtnud kaebaja ravijärjekorda, kusjuures arsti vastuvõtule pääses ta tavamõistes kiiresti (ülejärgmisel tööpäeval). Ravimeid sai ta juba haigestumisele järgnenud päeval ning kurguvalu kadus juba enne arsti vastuvõtule pääsemist. Toimiku materjalidest ei nähtu ning ka kaebaja ise ei väida, et ülejärgmisel päeval arsti juurde pääsemine raskendas tema külmetushaiguse kulgu või tekitas talle tervisekahjustuse. Kuna puudub kahju hüvitamise nõude eeldus – haldusorgani õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv tegu – puudub vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmine eeldab, et isikule on tekkinud tervisekahjustus (kahju). Käesoleval juhul ei väida kaebaja, et talle on tervisekahjustus juba tekkinud. Asjaolu, et tulevikus võib-olla tekib tervisekahjustus, ei anna alust nõude esitamiseks RVastS § 9 lg 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES O. Bortnik palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid vääralt ega andnud kaebajale võimalust esitada selgitusi vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuväidetele. Kohus rikkus HKMS § 31 lg 1 nõudeid. Kohtuotsuses on toodud vangla seisukohad ja need on absurdsed. Kaebajalt on võetud alatult vabadus, kuid mitte arstiabi. Vabaduses viibides ravib kaebaja viirushaigusi tablettidega, meega ja raviteega. Vanglas pole raviteed ega mee ostmise võimalusi. Seega tuleb ravida ennast ainult tablettidega. Vabaduses haigestumisel ostab kaebaja ise või tuttavate kaudu vajalikke preparaate tavalisest või ööpäevaringselt töötavast apteegist. Kuna seadusega pole kaebaja arstiabist ilma jäetud, siis on vangla kohustatud looma samasugused tervishoiuabi tingimused, nagu on vabaduses, mitte aga mõnitama kaebajat ja viivitama meditsiinilise abi osutamisega. Kohtuotsuses on kirjas väljamõeldis mingist kaebajale tehtud süstist, samuti on vääralt märgitud, et meditsiiniõde soovitas kaebajal panna ennast kirja arsti vastuvõtule. Tegemist oli mitte soovitusega, vaid jämedas vormis mõista andmisega, et kaebaja võiks end ise arsti vastuvõtule kirja panna. Kohtu poolt vastustajale õiguse andmine soosib vangla õigusvastast tegevust, mida näitab asjaolu, et kui kaebaja 13.01.2009 haigestus taas ja palus 14.01.2009 ennast arsti vastuvõtule kirja panna, siis talle määrati vastuvõtu aeg alles 28.01.2009. Kaebajale tekitati kahju arstiabi osutamata jätmisega. Kaebajal oli väga halb olla ja kurk valutas. Küüniline on vangla soovitus juua palju vett olukorras, kus neelatagi on valus. Kaebaja kannatas omavoli käes, mistõttu soovib ta saada rahalist hüvitust psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud kahju eest. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja on esitanud mitterahalise kahju hüvitamise nõude. Halduskohus leidis õigesti, et RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on isiku subjektiivseid õigusi rikkuv avaliku võimu õigusvastane ja süüline tegevus ning et käesoleval juhul on see eeldus täitmata ja seetõttu ei saa ka kaebaja esitatud kahjunõuet rahuldada. Ringkonnakohus nõus3
lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. Kohus leidis põhjendatult, et selle sätte kohaldamiseks kaebaja puhul puudus vajadus ja talle tagati ilma liigse viivituseta nõuetekohane arstiabi üldises korras. Kaebuses kinnitab kaebaja ise, et sai ravimid külmetushaiguse sümptomite ilmnemisele järgneval päeval. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus ega vangistusseadus ei näe ette kinnipidamisasutuses ööpäevaringset apteegi toimimist ja käsimüügiravimite jaotamist. Erakorralise ja eluohtliku olukorra puhul on ravipreparaadi kättesaamine tagatud vältimatu abi osutamisega. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja esimese astme kohtu otsus muutmata. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.